“Roosi Siberi lood. Eesti asundused VIII”
Sarja „Eesti asundused“ VII raamat annab värvika üldpildi kahe Ida-Siberi Krasnojarski krai lõunaosas asuva küla – Ülem-Bulanka ja Ülem-Suetuki eluolust, asustusloost, traditsioonidest ja kommetest. Ülem-Suetuk rajati sundasumisele saadetud luteriusuliste kolooniana 1850. aastatel. 1861. a. asutatud Ülem-Bulanka oli esimene puht-eesti asundus Ida-Siberis. Lugude kirjapanija, suurepärase mäluga Rosalie Ottesson ehk Ottessoni Roosi (1899–1979) oli pärit vanapäraste traditsioonidega […]
“Rootsi ja Baltikum”
Maailmasõdade vahelisest ajast sõjajärgsete aastateni. Ülevaade. (raamatus on hariliku pliiatsiga tehtud allajoonimis ja ääremärkusi)
“Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel”
Leidub inimesi, kes arvavad, et Narva on Rootsi linn ja seepärast tuleb ta teiste Rootsi linnadega ühesarnastada. Selle peale vastame: Narva on ja jääb Tema Kuningliku Majesteedi ja Rootsi krooni valitsuse alla igaveseks inkorporeeritud linnana, sarnaselt teiste linnadega Rootsis, olgugi et vastavalt kohalikule omapärale on kaubandus kaubitsevatele võõrastele rahvastele teisel moel seatud. Ja mida edaspidi […]
“Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul”
Rootsi-Soome sisepolitiline kriis, mis kuningas Sigismundi ajal oli arenenud äärimise teravuseni, oli lahenenud Södermanlandi hertsog Karli ja teda toetavate Rootsi riigi seisuste energilise tegevuse tõttu Rootsile tagajärjekalt: protestandi usk ja Rootsi riigi rippumatus olid vähemalt esialgu väljaspool hädaohtu. Kuid Sigismundi ja tema partei allajäämine Rootsis ja Soomes ei taganud täiel määral Rootsi riigi ja protestantismi […]
“Rootsis Nõukogude saatkonnas”
Diplomaatilises korpuses töötanud inimesed on oma tööst rääkides reeglina sõnakehvad, tavainimese jaoks katab saatkondades toimuvat aga tihe saladusloor. Eestis said okupatsiooniaastatel võimaluse töötada Nõukogude saatkondades vaid paarkümmend inimest. Aastatel 1974-1977 Rootsis Nõukogude Liidu suursaatkonna konsulaarosakonnas atašeena töötanud Tiit Made kirjeldab elavalt ja realistlikult saatkonna tööülesandeid, diplomaatide omavahelisi suhteid ja konsulaarosakonna argipäevarutiini. Raamatus rulluvad lahti meenutused […]
“Rootslased ja nende valitsejad I&II. 2 raamatut”
1916. aasta nobelist Verner von Heidenstam sai 1907. aastal tellimuse kirjutada rahvakoolidele Rootsi ajaloo lugemik, samal ajal kui Selma Lagerlöfilt telliti maateaduse lugemik, millest sai “Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi”. Heidenstami visioon aja loost ei ole ajaproovile nii hästi vastu pidanud, sest ajalugu muutub ajas rohkem kui geograafia. Raamatu esimene osa ilmus 1908, teine […]
“Röövitud aastad”
“Röövitud aastad” on lugu ühest Pärnumaa tavalisest perepeast ja ausast töömehest Johannes Madissonist, kes 10. veebruaril 1945 arreteeriti ja kuni 18. juulini 1954 poliitvangina Molotovi oblastis Tšerdõni vangilaagris viibis. Ametlikuks süüdistuseks oli “kulaklik päritolu, kodanliku kliki liige, kodumaa reetur ja et on Pärnu-Jaagupi alevit sõjariistade abil enda käes hoidnud, kuni Nõukogude väed selle vabastasid”. Pealegi […]
“Röövitud nägu”
Latifa koostöös Chekeba Hachemiga 1966. aasta 27. septembril vallutas Taliban Kabuli. Latifa oli siis kuueteistkümneaastane, pea unistustest tulvil. Ta tahtis kiiresti suureks saada, et asuda tööle ajakirjanikuna. Vaatamata Afganistani juba seitseteist aastat laastanud sõdadele oli Latifa muretu ja elurõõmus neid. Kuid Taliban sulges võimule tulles kõik tütarlastekoolid ning nagu kõik afgaani naised, sai ka Latifa […]
“Rudolf Hessi salaelu. Laager Z”
1941. aasta 10. mail hüppas Kolmanda Reichi asefüürer Rudolf Hess Šotimaal Renfrewshire kohal langevarjuga lennukist välja, et kohtuda Hamiltoni hertsogiga, kes näis olevat kohane vahetalitaja rahu sõlmimiseks Briti valitsusega. Pärast kinnipidamist Londoni Toweris viidi ta 20. mail koodnime Z all üle Aldershoti lähedale Mytchett Place´i. See mikrofonide ja helisalvestitega varustatud maja, mida valvas pataljon sõdureid, […]
“Rukkilillesinised koolimütsid aegade keeristes”
Selles raamatus peegeldub eelmise sajandi kolmekümnendate aastate Tallinna koolipoiste ja -tüdrukute põlvkonna saatus ja läbielamised, töö, tegevus ja saavutused pärast Eestile nii raskeid, surma ja viletsus toonud pöördelisi sündmusid 1940. aastate suvest kuni tänaseni. Meie ridu on vähendanud sõda, surm ja virelemine Siberis, ning nüüd juba teeb seda ka aeg. Aga meid, veel elavaid “rukkilillesiniseid […]
“Rünnaku eel”
Jätkusõja alates valmistus Soome Karjala kannast tagasi vallutama. Rünnakut valmistati ette, saates Karjala kannasele kaugluureüksusi koguma andmeid vaenlase vägede grupeeringute kohta ja häirima transpordiühendusi. Esimene neist kaugüksustest oli üksus Tolvanen. Missioonile saadeti kaheksa Karjala kannasel üles kasvanud noort meest, kes naasid mööda metsi oma kodukanti – seekord relvastatult. „Rünnaku eel“ räägib nende loo. Raamat põhineb […]
“Saadikud põlvpükstes”
Iseseisvuslaste kirjavara II “Austa oma isa ja ema, et sinu käsi hästi käiks…” – see ei ole käsk mitte ainult lastele. See on käski ka vanematele: … kavata oma lapsed nii, et nad sind austaksid. Eesti rahvas on väike ja meile pole kunagi antud pearolli ajaloo suurel näitelaval. Meie ei ole kirjutanud kuulsusrikkaid peatükke maailma […]
“Saage tuttavaks – Euroopa Liit”
Euroopa Liidu taust ja areng. Euroopa Liidu leping koos kommentaaridega. Euroopa Ühenduse leping koos kommentaaridega. Euroopa Ühenduse poliitika. Euroraha. Euroopa Ühenduse (Liidu) institutsioonid. Amsterdami lepingu kommentaarid. Nizza lepingu kommentaarid. Euroopa Liidu laienemine. Eesti teel Euroopa Liitu. Euroopa Liit – poolt ja vastu. Üliõpilased pooldavad Euroopa Liiduga ühinemist. (mõningad kohad raamatus on rohelise markeriga läbi joonitud, […]
“Saared ajaloos”
ajalugu/sotsiaalteadused Marshall Sahlins (sünd. 1930), Chicago Ülikooli emeriitprofessor, on 20. sajandi teise poole üks mõjukamaid ja originaalsemaid antropolooge. Tema rikkaliku loomingu huvikeskmeks on olnud erinevad Polüneesia kultuurid, mida ta on nii põhjalikult kirjeldanud kui ka süvitsi analüüsinud. Sahlinsi töid iseloomustab eeskujulik ainesetundmine, lai interdistsiplinaarne haare ja algupärane teoreetiline mõtlemine. Tema üheks teaduslikuks peaeesmärgiks on olnud […]
“Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569-1571. Allikapublikatsioon.”
Sissejuhatuseks. Liivimaa vanale poliitilisele olukorrale kujunes saatuslikuks 1558. aasta algul puhkenud Vene-Liivi sõda. Viljandi vana komtuur Wilhelm von Fürstemberg valiti 30. 05. 1557 ordumeistriks, kuid juba 20.09.1559 sunniti ta intriigidega oma koha loovutama Gotthard Kettlerile, kes 1561. aasta novembris sõlmis alistumislepingu Poolaga, mis tähendas Liivimaa orduriigi lõppu. Ainult Maasilinna foogtkond oma saarelise asendi tõttu jäi […]
“Saaremaa Stonehenge”
On öeldud nii, et megaliitkultuur on üks eeldusi, mille põhjal määratleda kultuurrahvast. Hoolimata sellest, et kuulume jääajajärgsesse ühtsesse Põhjala kultuuriruumi, ei peeta tõsisemate jälgede otsimist megaliitkultuurist, rääkimata millestki nii eksklusiivsest kui muinasobservatooriumid, Eestis siiski kuigi mõttekaks tegevuseks. Ja seda vaatamata asjaolule, et megaliitkultuur ulatus meie lähialadele Skandinaavias ja meist möödagi ning et jäljed sellest on […]
“Saaremaa ülestõus 1919”
Raamat on valminud Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklikus Keskarhiivis (ENSV ORKA) ning Saaremaa Koduloomuuseumis leiduvate dokumentide ja materjalide põhjal. Need materjalid kujutavad endast mitmesuguseid dokumente, resolutsioone, ettekandeid, aruandeid, kirjavahetust, järelepärimisi, süüdistusakte, kohtuotsuseid, ülestõusust osavõtjate nimekirju jne. Illustreeritud ajalooliste fotodega. Mõeldud laiale lugejaskonnale, kõigile – keda huvitab meie rahva ajalugu. Endine raamatukoguraamat!
“Saarte elu murdlainetes”
Saaremaa ja väikesaared üleminekuühiskonnas Raamatus on uurijad keskendunud Saaremaa (ja väikesaarte) maaelu eri külgedele – talunduse, kalanduse, turismi, väikesaarte elukvaliteedi – uurimisele. Mõneti erinev ainevald on tingitud ka erisuguste sotsioloogiliste ja sotsiaalantropoloogiliste uurimismeetodite – ankeetküsitluste, vabavormiliste intervjuude, süvaintervjuude, vaatluste, kirjalike allikate – kasutamise. Sisukord: Eessõna Laura Assmuth. Saaremaa, Eesti murranguaegne perifeeria Aili Kelam. Talude taasloomine […]
“Sada aastat sõdu”
… sada aastat ohvreid. “Omariikluse taastamise eest peetud võitluse aastail ja taastatud Vabariigi algul pidi arusaadavalt keskenduma Vabadussõjale, Teise maailmasõja Eesti üksustele ja üldse kitsamalt Eesti ja eestlaste sõjaajaloole. 21. sajandi alguseks peaks esmane infonälg olema siin kustutatud ja on aeg pakkuda midagi eestikeelset ka maailma sõjaajaloost.” – Hannes Walter, Laidoneri Muuseumi direktor. (Endine raamatukogu […]
