“Riigimured”
Peeter Tulviste: Olen president Merd kolmel korral tema riigivisiitidel saatnud. Iga kord olen kogenud järgmist: välismaine publik – olgu selleks parlamendiliikmed, muud poliitikud, ärimehed või ajakirjanikud – ootab järjekordset ümberõppinud nomenklatuuritegelast Kesk-Euroopast, kes pursib hädaga inglise keelt, loeb paberilt maha, kurdab oma riigi õnnetut ajaloolist saatust ja praegust majanduslikku kitsikust, väljendab seisukohta, et maailm on […]
“Ringi ümber maakera”
Ümbermaailmareiside ajalugu Magalhaesist kosmoselavadeni Ümbermaailmareiside klassikat on Eestis seni esindanud peamiselt meresõitjate Fernao de Magalhaesi, Francis Drake´i, James Cooki, Francis Chichesteri ja Otto von Kotzebue reisiraamatud. Nüüd on ilmunud ülevaatlik teos mitte ainult ümbermaailmapurjetajatest, vaid ka jalgsi, jalgratastel, rongidel, õhu-, allvee- ja lõbulaevadel, jahtidel ning koguni Maa orbiidil tiirutanutest. See on ülihuvitav uurimus vaprate meremeeste, […]
“Ringrajal. Meenutusi mootorrataste ringrajasõidu esimesest kolmest aastakümnest Nõukogude Liidus”
Raamat annab ülevaate Nõukogude Liidu mootorrataste ringrajasõidu meistrivõistlustel kui tähelepanuväärseimatest spordisündmustest Balti liiduvabariikides sõjajärgsel perioodil. Tutvustatakse NSV Liidu meistreid, medalivõitjaid, treenereid, kohtunikke ja võistluste organisaatoreid. Väljaanne on mõeldud sportlastele ja spordisõpradele.
“Ristisõdijad Hommikumaal”
Raamat annab pildi Lääne-Euroopa rüütelkonna ja suurfeodaalide ristisõdadest 11.-13. sajandil Väike-Aasias, Süürias, Palestiinas ning Egiptuses. Need sõjad toimusid kristliku religiooni muhameedlaste eest kaitsmise õilsa ettekäände varjus. Raamat toetub rohkete kroonikatest, juriidilistest dokumentidest, ilukirjandusest ja uuemast teemakohasest kirjandusest pärit faktilisele materjalile. Huvitav lugemisvara neile, keda paelub ajalugu. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Ristleja “Aurora” ülev saatus”
Oli kätte jõudnud XIX sajandi viimane aasta. Puhkemas oli kevadpäev – 11. mai, mis rüütas puud kohevasse eredasse rohelusse ja avardas sinist taevalaotust. Näis, et maitaeva sina oli valgunud Neevasse, andnud uue värvi jõe terashallidele voogudele, mis alles hiljuti olid valendanud tombulistest hilinenud jääpankadest. Vassili saare kaldapealset palistasid tuhanded Peterburi elanikud. Kõik muidugi teadsid, mispärast […]
“Romantikuna I maailmasõjas ja Petrogradis 1915-1917”
Läänemaalt pärit koolmeister Mihkel Turmann mobiliseeriti 1915. aasta alguses tsaariarmeesse. Pärast paari kuud õppusi Petrogradis saadeti soldat Preisi rindele Poolamaale. Õnneks jäi soldat Preisi rindele Pooalamaale. Õnneks jäi rindeaeg lühikeseks ja mees sattus Volõõnia kaardiväepolgu tagavarapataljoni Petrogradi. Tsaaririigi pealinna jäi ta soldatina teenima 1917. aasta keskpaigani, olles pealtnägijaks nii Veebruarirevolutsioonile kui ka Eesti iseseisvuse taastamise […]
“Romantismiaja inimene”
Romantismi periood ei olnud enam aristokraatlik, ent mitte ka veel kodanlik. Traditsioonilised hierarhiad ja endised väärtushinnangud hakkasid kaduma, uued ühiskondlikud normid pääsesid mõjule pikkamööda ja väga suurte kõhklustega. Kaheksa portree varal, mis kujutavad romantismiajale iseloomulikke inimtüüpe, kirjeldatakse selles raamatus ühiskonda 1789. aasta Prantsuse revolutsioonist 1848. aasta revolutsioonideni. “Romantismiaja inimene sündis ja kasvas koos moodsa ühiskonnaga […]
“Rommeli kulla saladus”
Legendaarse natisvaranduse jälgedel. Rommeli kullana tuntud varandus, mis koosnes peamiselt väärtesemetest ning kulla- ja hõbedakangidest, oli muinasjutuline aare, mille väärtuseks usuti olevat miljoneid naelsterlingeid. See koguti II maailmasõja ajal Põhja-Aafrikast ja oli mõeldud kingituseks Hitlerile, tolle ambitsioonika Füürerimuuseumi tarvis. Sõja kulg kiskus aga sakslaste jaoks kiiva ning varanduse eest vastutavad natsiohvitserid otsustasid peita aardekastid Korsika […]
“Rommeli müüt”
Erwin Rommeli lahinguvaist ja vähejuhioskused tegid temast ühe ajaloo tuntumaist vähejuhtidest. Käesolev biograafia valgustab feldmarssali karjääri ning kujunemist üheks Kolmanda riigi hinnatumaks vähejuhiks. Samuti uuritakse põhjalikult Rommeli osalemist Hitleri-vastases vandenõus ja sunnitud enesetapuni viinud lahkhelisid natsiladvikuga. Nii tema triumfe kui läbikukkumisi käsitledes annab Maurice Philip Remy põhjaliku ülevaate peaaegu müütilisest vähejuhist.
“Rooma kirjanduse antoloogia”
“Rooma kirjanduse antoloogia” ülesanne, nagu talle eelnenud “Kreeka kirjanduse antoloogia” omagi, on tutvustada eesti lugejale emakeelses tõlkes antiikkirjanduse suurteoseid: ehkki mõeldud eeskätt õppevahendiks ülikoolile, on ta adressaadiks siiski hoopis laiem üldsus. “Rooma kirjanduse antoloogia” väljaandmise plaan küpses juba eelmise antoloogia koostamise käigus TRÜ klassikalise filoloogia ja Lääne-Euroopa kirjanduse kateedris prof. V. Alttoa ja dots. R. […]
“Rooma, apostlite pärand ja Maarjamaa”
Öeldud on, et kõik teed viivad Rooma. Siia jõudsid oma rännakuil ka Peetrus ja Paulus, nad kirjutasid siin kirju ja surid märtritena. Teeme jalutuskäigu iidses sakraalses Roomas, külastame algkristlaste paiku, antiikset ja keskaegset linna. Võrdleme romaani, gooti ja barokkstiili. Käsitleme kristluse ja katoliiklusega seotud teoloogilisi teemasid. Kes on paavst? Kuida mõista Kristuse ülestõusmist? Miks austatakse […]
“Rooma. Üliriik sõdades”
“Rahu – see on vastaste võitmine ja alistamine,” usuti Rooma üliriigi hiilgeaegadel. Rooma impeeriumi ajalugu on kütkestav teekond legendide hämarusest maailmariigi loomiseni, suurejoonelistest vallutustest, võitudest ja lüüasaamistest, sõjakunsti saavutustest ja julgetest ettevõtmistest, ent ka kujutletamatust auahnusest, julmusest ja hävitustööst. Sõjaajaloolane Mati Õun saadab lugejat sel ligi 2000-aastasel teekonnal raamatus “Rooma. Üliriik sõdades”, käsitledes Rooma asutamist […]
“Roosi Siberi lood. Eesti asundused VIII”
Sarja „Eesti asundused“ VII raamat annab värvika üldpildi kahe Ida-Siberi Krasnojarski krai lõunaosas asuva küla – Ülem-Bulanka ja Ülem-Suetuki eluolust, asustusloost, traditsioonidest ja kommetest. Ülem-Suetuk rajati sundasumisele saadetud luteriusuliste kolooniana 1850. aastatel. 1861. a. asutatud Ülem-Bulanka oli esimene puht-eesti asundus Ida-Siberis. Lugude kirjapanija, suurepärase mäluga Rosalie Ottesson ehk Ottessoni Roosi (1899–1979) oli pärit vanapäraste traditsioonidega […]
“Rootsi ja Baltikum”
Maailmasõdade vahelisest ajast sõjajärgsete aastateni. Ülevaade. (raamatus on hariliku pliiatsiga tehtud allajoonimis ja ääremärkusi)
“Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel”
Leidub inimesi, kes arvavad, et Narva on Rootsi linn ja seepärast tuleb ta teiste Rootsi linnadega ühesarnastada. Selle peale vastame: Narva on ja jääb Tema Kuningliku Majesteedi ja Rootsi krooni valitsuse alla igaveseks inkorporeeritud linnana, sarnaselt teiste linnadega Rootsis, olgugi et vastavalt kohalikule omapärale on kaubandus kaubitsevatele võõrastele rahvastele teisel moel seatud. Ja mida edaspidi […]
“Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse”
Artiklid Narva kodanikkonnast 1581-1704 / Enn Küng Heinrich Stahli “Käsi- ja koduraamatust” / Leino Pahtma Pestilenz ja Kaltes Fieber. Kaotused ja haigushooldus Rootsi armees Eesti- ja Liivimaal 17. sajandi teisel poolel / Margus Laidre Hajatalude arvust Lõuna-Eestis 1680. aastatel. Allikakriitiline analüüs / Ülle Tarkiainen Eestkostest vabanemine. Agraarsuhetest Eesti 18.-19. sajandil / Mati Laur, Priit Pirsko […]
“Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul”
Rootsi-Soome sisepolitiline kriis, mis kuningas Sigismundi ajal oli arenenud äärimise teravuseni, oli lahenenud Södermanlandi hertsog Karli ja teda toetavate Rootsi riigi seisuste energilise tegevuse tõttu Rootsile tagajärjekalt: protestandi usk ja Rootsi riigi rippumatus olid vähemalt esialgu väljaspool hädaohtu. Kuid Sigismundi ja tema partei allajäämine Rootsis ja Soomes ei taganud täiel määral Rootsi riigi ja protestantismi […]
“Rootsis Nõukogude saatkonnas”
Diplomaatilises korpuses töötanud inimesed on oma tööst rääkides reeglina sõnakehvad, tavainimese jaoks katab saatkondades toimuvat aga tihe saladusloor. Eestis said okupatsiooniaastatel võimaluse töötada Nõukogude saatkondades vaid paarkümmend inimest. Aastatel 1974-1977 Rootsis Nõukogude Liidu suursaatkonna konsulaarosakonnas atašeena töötanud Tiit Made kirjeldab elavalt ja realistlikult saatkonna tööülesandeid, diplomaatide omavahelisi suhteid ja konsulaarosakonna argipäevarutiini. Raamatus rulluvad lahti meenutused […]
“Rootslased ja nende valitsejad I&II. 2 raamatut”
1916. aasta nobelist Verner von Heidenstam sai 1907. aastal tellimuse kirjutada rahvakoolidele Rootsi ajaloo lugemik, samal ajal kui Selma Lagerlöfilt telliti maateaduse lugemik, millest sai “Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi”. Heidenstami visioon aja loost ei ole ajaproovile nii hästi vastu pidanud, sest ajalugu muutub ajas rohkem kui geograafia. Raamatu esimene osa ilmus 1908, teine […]
