“Sionism”
Sionism üle vaieldakse ägedalt, kuid nii liikumise pooldajatele kui ka vastastele on selle ajaloost paljugi tundmata. End sionistideks nimetanud inimesed on esindanud mitmekesiste ideede, tegevuskavade ja sihtide valikut. 20. sajandi järsud pöörded ajaloos viisid radikaalsete muutusteni sionistide eesmärkides ja taktikas ning tõi kaasa pingelise arvamusvahetuse selle üle, mida sionist olemine tegelikult tähendab. Siiski suutsid nad […]
“Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994-2004”
Polina Žerebtsova sündis ja kasvas Groznõis. Tema päevikud katavad ta lapsepõlve ja noorukiiga, mille sisse jäid kolm Tšetšeeni sõda. Õpingud, esimene armumine, tülid vanematega – kõik see, mis tuttav igale noorele – olid Polina elus kõrvuti varjendites redutamise, nälja, hävingu ja viletsusega. Vene nimega tüdruk moslemi kombel seotud pearätiga elas pidevalt kahe tule vahel. Ta […]
“Siuru-raamat”
Luuletaja ja teatrikriitiku Artur Adsoni (1889–1977) „Siuru-raamat” (esmatrükk Rootsis 1949) on üks olulisemaid ja huvitavamaid mälestusteraamatuid eesti kultuuri- ja eriti kirjanduselu kohta alates Estonia teatri avamisest 1913. aastal ja lõpetades Pätsi-Eenpalu „vaikiva ajastuga”. Raamatu keskmes on, nagu pealkirigi ütleb, 1917. aasta kevadel rajatud kirjanike rühm Siuru ning selle liikmete Friedebert Tuglase, Marie Underi, Henrik Visnapuu, […]
“Sküüdi aarete otsinguil”
Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatustutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid. Suurt tähelepanu on pööratud nõukogude arheoloogide viimastele leidudele. Raamat on arheoloogiast ja kunstiajaloost huvitatud lugejale. Tõlkinud Jüri Selirand.
“Sõber Hugo. Hugo Lauri kirjad Ants Eskolale Solikamski vangilaagrisse”
Kolmas raamat sarjast ELAVIK – “Sõber Hugo” – toob lugejani Hugo Lauri kirjad Ants Eskolale. Hugo Laur räägib Solikamski vangilaagris Venamaal viibivale sõbrale olukorrast Eestis ning eelkõige Estonia Teatri segasest perioodist, mil tegutseti kino “Gloria” ruumides ning oodati kannatamatult pommitatud “Estonia” hoone taastamist. Sari: ELAVIK
“Sõja ilu ja valu”
Esimene maailmasõda 241 lühipeatükis. Esimene maailmasõda on paljude asjatundjate hinnangul üks pöördelisemaid meie kontinendil aset leidnud ajaloosündmusi. Sellest hoolimata on see “suur ilmasõda” aga paljuski unustusse vajunud. “Sõja ilu ja valu” jutustab, kuidas sõtta kistud ning sõjas ühel või teisel moel osalenud inimesed seda kogesid. Raamat põhineb paljuski sõjas osalenutest järele jäänud materjalil: kirjadel, päevikutel […]
“Sõjaajaloo pöördepunktid”
Relvad, taktika ja lahingutegevuse eesmärgid, mis muutsid sõjapidamiseviise Käesolevas raamatus kirjeldab sõjaajaloolane William R. Weir sõjalise mõtte arenguhüppeid, mis andsid lahingutele ning vallutustele uue tähenduse – alustades meie esivanemate lihtsatest teritatud keppidest kuni nüüdisaja satelliitjuhtimisega relvadeni. Muuhulgas võib raamatust lugeda, kuidas tekkisid regulaararmeed ja püssirohi tegi lõpu samuraide ajastule, mis mõjutas eri ajastutel lahingute taktika […]
“Sõjad. Ajalugu kaartidel”
Raamat käsitleb sõjapidamise arengut antiikajast 21. sajandi alguseni. Iga peatükk on pühendatud erinevale sõjaajaloo järgule – antiikmaailma impeeriumidest Napoleoni ajastuni, odast mikrokiibini. Raamat keskendub iga ajajärgu kõige olulisematele sõdadele ja lahingutele. Selliseid lahinguid nagu Cannae, Waterloo ja Stalingradi lahing ei käsitleta põhjalikult mitte nende poliitiliste tagajärgede pärast, vaid sellepärast, et nad peegeldavad oma ajastu sõjapidamise […]
“Sõjakeerises”
Kaardiväe-kindralleitnant Lembit Pärn. Mälestused. … Pärast järelemõtlemist otsustasin kirjutada, kuidas minusugusest eesti külapoisist mees sai, jutustada tähtsamatest etappidest sõjaväeteenistuses ning rääkida sellest, kuidas mind Suure Isamaasõja raskeil aastail saatus eesti rahvaga eesti rahvuskorpuses kokku viis. Loomulikult püüdsin ma pikemalt kirjutada eesti korpuse meeste tublidest tegudest, kes sõjas saksa fašistide vastu kodumaa eest võideldes kaardiväelaste aunimetuse […]
“Sõjalaevad”
Neil kaugetel aegadel, mil tehti algust maaharimise ja ehitamisega, hakati ka merd sõitma. Veesõidukid olid tollal tähtsaimad veovahendid – nendega veeti kaupa ning nendel siirduti asustamata randadele ja saartele. Et vanaaja kõrgkultuurid tekkisid just suurte jõgede kallastel, meresaartel ja rannikumail, ei ole juhus, vaid seaduspärasus. Niisama vana kui laevasõit on ka laevade kasutamine sõjaliseks otstarbeks. […]
“Sõjalinnu lugu”
TU-16 “Badger” strateegiline pommitaja ja raketikandja Raamat, mida te käes hoiate, ei ole romaan ega novell, vaid ülevaade ühe külma sõja surmalinnu loomisest ja käekäigust – lugu sõjalinnust, mis teenis Nõukogude Liidu ja hilisema Venemaa õhujõudude relvastuses üle neljakümne aasta, olles seetõttu unikaalne kogu lennunduse ajaloos. Lennuk sai legendiks juba oma eluajal. Selle masina arvukad […]
“Sõjalised prohmakad. Miks ja kuidas on lahinguväljal lüüa saadud”
Raamat käsitleb järgmisi suuremaid teemasid: Väejuhid, kes asjatundmatuse, kogenematuse või lihtsalt suutmatuse tõttu põhjustasid ränki kannatusi oma meestele. Sõjalised operatsioonid, mis olidki määratud läbi kukkuma, sest nende planeerimisel ja luureandmete hankimisel või töötlemisel oli tehtud katastroofilisi vigu. Poliitikute sekkumine, mis on toonud kaasa arvukalt fiaskosid. Katastroofid, mille taga seisab vastase saatuslik alahindamine. Lahingud, mis on […]
“Sõjamälestused 1915. aasta aprillist peale”
Karl Markini (1890-1979) sõjamälestused Esimesest maailmasõjast kajastavad sündmusi Venemaa ja Austria-Ungari rindel Galiitsias 1915. aasta aprillist kuni 1917. aasta juuli alguseni. Saatuse tahtel sattus hariduspõllult Pärnumaalt sõtta kistud koolmeister K. Markin väeosa puhkpilliorkestrisse metsasarvemängijaks, kus leidus teisigi eestlasi. Edasi saadeti ta 293. Ingeri jalaväepolgu koosseisus 1914. aasta oktoobri teisel poolel Austria-Ungarilt äsja hõivatud Galiitsiasse, kus […]
“Sõjamängud. Gladiaatoritest gigabaitideni”
Martin van Creveld (snd 1946) on Iisraeli sõjaajaloolane ja sõjandusteoreetik, kelle sulest on ilmunud paarkümmend raamatut. eesti keeles on Creveldi raamatutest varem ilmunud “Sõja tulevik” (2006) ning “Sõda ja logistika. Wallensteinist Pattonini” (2008). Raamatus “Sõjamängud. Gladiaatoritest gigabaitideni” saab lugeja ülevaate sõjamängudest läbi ajaloo, nende tähtsusest ja kasutamisest sõjalisel väljaõppel ja planeerimisel. Creveld alustab vanast testamendist […]
“Sõjamõtted”
Publitsistikakogumiku “Sõjamõtteid” ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878–1940) neljakümne aastaseks saamise murrangukohale. Lähtudes Esimese maailmasõja kogemusest ütles Tammsaare oma seisukohad selgelt välja, ta kasutas avalikkuse ette jõudmiseks kõiki selle aja võimalusi, avaldades oma artikleid päevalehtedes. Neid tekste praegu üle lugedes tekib sügav austus ka tollaste ajalehetoimetuste vastu, kes sõjaseisukorras viibiva suurriigi […]
“Sõjapealikud”
Teise maailmasõja erakordne taasesitus. Hitleri, Roosevelti, Churchilli ja Stalini silmade ja mõtete kaudu. Sellal kui nende riikide armeed lahinguväljal kohtusid, olid neli suurt teise maailmasõja juhti – Adolf Hitler, Franklin Roosevelt, Winston Churchill ja Jossif Stalin – tõmmatud psühholoogilistesse duellidesse, millel olid tagajärjed kogu maailmale. Kinofilmi-laadne kaasahaarav jutustus toob kiiresti Whitehalli ja Washingtoni, Kremli ja […]
“Sõjasõit. Mälestusi ilmasõjast”
“Kui Teile sõda ei meeldi, siis pole ta ka mulle kunagi meeldinud, kuid ma olen sunnitud end temasse segama, kunas mõõgaga, kunas sulega, sest et ma sundusliku mobilisatsiooni alla kuulusin.” “Ilmasõjas juhtus paljugi tõesti harukordset, ebatavalist, võib-olla palju huvitavamat ja jutustamisväärilisemat kui minu elamused tol ajal. Aga mina kirjutasin siin oma mälestusi – ja sellega […]
“Sõjast”
… Teos, mille need read peavad sisse juhatama, hoidis minu kirjeldamatult armastatud, ent minult ja isamaalt kahjuks nii vara röövitud meest peaaegu pidevas tegevuses viimased kaksteist aastat tema elust. Selle lõpuleviimine oli tema südamesooviks; ent tal polnud kavas seda oma eluajal maailmale avaldada; kui püüdsin teda sellest otsusest kõrvale kallutada, vastas ta mulle sageli pooleldi […]
“Sõjategevuse päevaraamat”
2se Eesti jalaväe polgu Sõjategevuse päevaraamat Alatud: 21/XI. 1918 Lõpetatud: 31/XII. 1919 Te hoiate käes Vabadussõja-aegse 2. jalaväepolgu sõjategevuse päevaraamatut, mis sisaldab alates Vabadussõjale eelnenud nappidest rahupäevadest kuni sõja võiduka lõpuni tehtud ülestähendusi. Seda päevikut on pidanud ohvitserid ja allohvitserid, kes ei saanud seda mitte alati teha soojades staabiruumides. Nendes märkmetes pole sõda heroiline nagu […]
“Sõjaväetõlgi märkmed”
Erinevalt Saksa sõjaväelastest ei lubatud punaarmeelastel Teise maailmasõja ajal päevikut pidada. Mõned, nende hulgas ka sõjaväetõlk Jelena Rževskaja (s 1919), siiski söandasid seda vargsi teha. Toonaseid märkmeid on ta kasutanud oma dokumentaal- ja ilukirjanduslikes teostes, paljud aga jäid kinni tsensuuri (ja enesetsensuuri) kitsasse väravasse. Käesolev raamat koosneb enamasti just neist mälestus- ja muljekildudest ning mõtisklustest. […]
