“Kurjuse päevik”
Alfred Rosenberg oli Joseph Goebbelsi ja Hans Franki kõrval ainus Kolmanda Reich’i ninamees, kes pidas natsivõimu ajal päevikut. Eestis kasvanud ja koolis käinud ning Hitleri ideoloogiavolinikuks ja idaalade ministriks tõusnud Rosenbergi päevik leiti sõja lõpul ühest Baieri lossist. Neil viiesajal leheküljel kirjeldab Rosenberg oma rolli kogu Euroopat hõlmanud kunstiröövides ja idaalade julmas okupatsioonis, vestlusi Hitleriga, […]
“Metsik ida. Soome hõimusõjad ja Ida-Euroopa murrang 1918-1921”
“Raamatus „Metsik ida“ käsitletavat aega ja ruumi piiritlevad 1918. aasta jaanuarist maini peetud Soome kodusõda või vabadussõda (kansallissota), Soome vabatahtlike osavõtt Eesti vabadussõjast 1919. aastal ning vabatahtlike võitlused Ida-Karjalas 1920. aastate alguseni. Need sõjad mõjutasid Soome minevikukäsitust terve 20. sajandi ja väitlused Soome avalikkuses ei ole tänini vaibunud. Jäägriliikumisel oli neis sündmustes üks kandvamaid osi. […]
“Spetsnaz. Vene eriteenistuste ajaloost”
V iktor Suvorovi “Spetsnaz” on esimene Lääne lugeja jaoks mõeldud täielik ja kõikehõlmav ülevaade Nõukogude erivägedest kuni tänase Venemaa salajaste eliitmõrtsukateni välja. Selle kohta on kuni tänaseni olnud väga vähe teada, sest selle olemasolu on kiivalt varjatud ja eitatud. Sõjaväeluure (GRU) juhtimise all tegutsenud spetsnaz ehk Nõukogude eriväed olid üks kõige salapärasemaid ja armutumaid erivägesid […]
“Natside kuld ja hästi hoitud saladus”
Teise maailmasõja ajal röövisid natside rünnakrühmad Euroopa paljaks. Keskpangad tehti tühjaks, samuti eraisikute pangaseifid, ja surmalaagritesse saadetud jäid ilma kogu oma varast. Aga mis juhtus Saksa riigipanga varaga Kolmanda Riigi huku ajal 1945. aastal? Suurem osa sellest peideti soolakaevandusse, mille Ameerika sõdurid vallutasid, vara jagati natside ohvriks langenud riikide vahel. Ent mitte kõik. „Natside kuld […]
“Moemaja”
Ühel päeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus välja – tal olevat tähtis ettepanek. Olime koos Bettiga töötanud kunagi 1970.-80. aastatel Tallinna Moemajas, nüüd oli Bettil tärganud mõte oma mälestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks. Töö Eesti ainsa ja kogu Nõukogude Liidu ühe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed […]
“Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798”
SCRIPTA ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE Uurimus on valminud ETF grandiprojekti nr 3623 ja ETKN projekti nr 0362484/Bs03 toetusel ning kaalukamat osa allikandmete kogumise reisidest toetas sihtasutus Volkswagenstiftung.
“Ohvitseri päevaraamat. Ants Matsalo”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 10 Kolonel Ants Matsalo (1895–1945) saatus oli Eesti ohvitseri jaoks üpris tavapärane. Ta pärines paljulapselisest Mulgimaa põlistalust, sai üldhariduse Viljandi linnakoolis, mobiliseeriti ilmasõtta, läbis ohvitserikoolituse ja saadeti rindele, tegi kaasa Vabadussõja, pälvides Vabadusristi ja autasutalu, omandas sõjaväelise kõrghariduse, tõusis nii auastmes kui ka ametiredelil, arvati 1940. aastal vastutahtsi Punaarmeesse, arreteeriti […]
“Vald. Talurahva omavalitsus 1866–1918”
1866. aasta vallareform oli oluline samm kogukondade iseseisvumise teel. Vallaomavalitsuste ja vallakohtute loomisega üritati emantsipeeruv talupoegkond sobitada Balti erikorra sajanditepikkuse seisusliku ja õigusliku traditsiooniga. Balti kubermange ühtlustav vallaseadus tõi Eestimaa kubermangus kaasa suuremaid muudatusi kui Liivimaal, kus vallakohtutel oli juba olemas pikaaegne, ligi 50aastane kogemus nii kohtupraktikas kui ka majandus- ja haldusasjade ajamises. Eestimaa talupojad […]
“Sepikoda. Eestisõjakoolid 1919–1940: Inimesed, ideed, institutsioonid”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 11 Monograafia on ümbertöötatud ja täiendatud variant autori 2011. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst «Eesti sõjaväe ohvitseride ettevalmistamise süsteemi kujunemine ja areng 1919–1940» 19. sajandi teisest poolest alates oli järjest enam eestlasi Vene keisririigi alamatena omandanud ohvitserikutse. Massilisemalt toimus see aga juba Esimese maailmasõja aastail. Vabadussõjas tunti siiski suurt puudust […]
“Friedrich Akel — silmaarst, diplomaat ja riigimees”
Friedrich Akel oli Eesti omariikluse esimestel aastakümnetel ainus arstikutsega riigijuht. Enne Eesti riigi sündi silmaarsti ja ühiskonnategelasena silma paistnud Akelist sai 1920. aastatel diplomaat, seejärel välisminister ja 1924. aasta märtsist detsembrini riigivanem. Ta oli Eesti riigijuht ajal, mil kommunistid üritasid mässu abil võimu kukutada ja riik vaevles majanduskriisis. Järgnenud aastatel oli Akel veel kahel korral […]
“Jaan Teemant. Biograafia”
Vandeadvokaat Jaan Teemant (1872–1941?) oli neljakordne riigivanem ja pikaaegne Eesti tegevpoliitik. Ta oli ka 1905. aasta revolutsiooni käremeelne rahvajuht, poliitiline pagulane ja vabadussõjalaste kaitsja. Tema CV-sse mahtusid veel ametid nagu Maanõukogu aseesimees, Eesti Vabariigi prokurör ja Eesti Vabariigi usaldusmees Saksa usaldusvalitsuse juures, kui nimetada ainult mõned. Silmapaistvad positsioonid kombineerituna Teemanti jõulise natuuri ja keevalise temperamendiga, […]
“Tuna 1-4 2011. 4 raamatut”
Tuna 1/2011 Otta Raun / Kaheksa tuhat lehekülge eestikeelset ajalugu Ilmar Vene / Lääs ja Ida Ivar Leimus / lura christianorum – Läti Henriku sõnakõlks või nõks paganate alistamiseks? Inna Põltsam-Jürjo / Sissevaateid Liivimaa külaühiskonda 15.-16. sajandil Kai Tafenau / Et tõlkida piiblit eesti ja läti keelde… Ainars Bambals / Läti elanikud NSVL SARK filterlaagrites […]
“Tuna 1-4 2010. 4 raamatut”
Tuna 1/2010 Priit Prisko: Arhivaar aja voolus Hando Runnel: Arhiiv Marek Tamm: Ristisõja kommunikatsioon: Liivimaa misjon ja tsistertslaste võrgustik 13. sajandi esimesel poole II Veiko Berendsen, Enn Küng, Margus Maiste: Tartu rahvastik 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi algul Taavi Pae, Raivo Aunap: Ühest 1855. aastal ilmunud osalt eestikeelsest kaardist Olev Liivik: Tagasivaade 1950. aasta […]
“Tuna 1-4 2009. 4 raamatut”
Tuna 1/2009 Mait Kõiv / Võitlus Trooja sõja pärast, ehk kuidas lahendada üht igihaljast probleemi Tiina Kala / Ühe Liivimaa kirikuvürsti ametisseastumisest Jaan Ross / Paarist muusika uurimist puudutavast seigast 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seonduvalt Tartu Ülikooliga Riho Saard / Võimu ja vaimu oikumeenia, Eesti Kirikute Nõukogu sünnilugu Inna Põltsam-Jürjo / Kõlvatud […]
“Tuna 1-4 2007. 4 raamatut”
Tuna 1/2007 Jaan Undusk: Ajalookirjutusest Eestis ja eksiilis Teise maailmasõja järel. Võhiku mõtted Ivar Leimus: Milleeniumi murrang. North goes West Tõnu Raid: Possevino ja piirikaart aastast 1582 Jürgen v. Ungern-Sternberg: Kuidas kapituleeruda vormikohaselt? Baltimaade kapitulatsioonid Peeter I ees Euroopa kontekstis Marju Luts: 1710. aasta kapitulatsioonid ikka veel päevakorral? Sergei Stadnikov: Muinas-Hellase ja Vana-Egiptuse kultuuriseosed Gustav […]
“Tuna 1-4 2006. 4 raamatut”
Tuna 1/2006 Jaak Valge: Demokraatia ja ebademokraatia Ivar Leimus: Viikingid – röövlid või kaupmehed? Sulev Vahtre: Jaagupipäeva asjus Inna Põltsam-Jürjö: Käsitöölised ja nende osa Uus-Pärnu majanduselus orduaja lõpul Heino Arumäe: Võrdlevalt Eesti-Nõukogude ja Soome-Nõukogude läbirääkimistest sügisel 1939 Kalervo Hovi: Göring ja Soome Talvesõda Vladimir Sazonov: Arad-Ahhešu kiri Aššurbanipalile Marika Mikkor: 1930. aastad Kaukaasias “Edasi” kolhoosis […]
“Tuna 1-4 2005. 4 raamatut”
Tuna 1/2005 Jaan Undusk: Lenin kontra Bogdanov. Mõtteid Vene revolutsiooni filosoofilistest eeldustest Tiina Kala: Käsikiri ja uurijad. “Liber Census Daniae” ja/või “Codes ex-Holmiensis”? Toivo Raun: 1905. aasta revolutsioon Balti provintsides ja Soomes Kaido Jaanson: Algus ehk see nõndanimetatud Esimene vene revolutsioon. Skits Aleksander Loit: Balti pagulased Rootsis pärast 1905. aasta revolutsiooni Hellar Grabbi: Pätsi kiri […]
“Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis II osa”
Sisukord Saateks Jooni kiviaja uskumustest – L. Jaanits Muistsed matmiskombed eestlaste usundi ja ristisusu-vastase võitluse kajastajana – J. Selirand Vägivaldse ristiusustamise osast eesti rahva ajaloos – H. Palli Mida kõnelevad isikunimed eestlaste usust XIII-XVI sajandil – H. Palli Eesti talurahva ekspluateerimisest katoliku kiriku poolt XV ja XVI sajandil – A. Vahemetsa Eestlaste võitlusest ristiusu vastu […]
“Hrafnkell Freysgodi saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga”
Saagad Keskaegne Islandi saagakirjandus on Euroopa kultuuriloo üks omapärasemaid ja põnevamaid peatükke, mis ütleb midagi igale lugejale – otsigu ta neist elutarkust, seiklusi, ajalugu, müüte või meelelahutust. Hrafnkeli saaga, mille tegevus toimub umbes aastal 925-950, on kirja pandud ajavahemikus 1280-1350, ning Gunnlaugi saaga, mille tegevus leiab aset umbkaudu 990-1010, tõenäoliselt mõnevõrra varem, umbes aastatel 1270-1300. […]
“Ajaloo- ja ehitusmälestusi Tallinnas”
Sulev Mäeväli annab oma raamatus lühiülevaate Tallinna pika möödaniku ja elu-oluga seotud ajaloo- ning ehitusmälestistest. Loobunud käesoleva sajandi – mis on meie kõige lähedasem ja tuntum – käsitlemistest, keskendab autor tähelepanu varasematele aastasadadele; tema erilist tähelepanu on pälvinud keskaegne arhitektuur ja keskaegsed ehitised. Tallinna külalised ja tallinlased ise, kes raamatuga tutvuvad, leiavad sellest rohkesti mõõtandmeid […]
