“Uidang mitme tundmatuga”
Kirjandusteadlase ja tõlkija, kolm psühholoogilist isikuromaani avaldanud Leo Anveldi (1908 – 1982) postuumselt koondatud proosavalimikus on valdavad kaasaegse inimese kõlbelise käitumise probleemid. Teos sisaldab näiteid L. Anveldi luulest aastaist 1925 – 1974 ja saatesõna.
“Uksed lahti, uksed kinni”
Jutukogu sisaldab autori viimaste aastate loomingut. Kesksel kohal on kaasaja linnaintelligentsi esindajad oma vastuolulisuses ning hingeelu komplitseerituses. Sisukord: Lõimetishoole; Sulalumi; Uksed lahti; Uksed kinni; Katus pea kohal; Aivari puhkus; Arvedi mantel; Loto; Mees teab. Taskuformaat
“Üksildased ajas” Raamatu II osa
Käesolev kogumik on esimene samanimelise raamatu mõtteline järg, sisaldades kolm ühiste kaante vahele koondatud lugu, mida peategelaste alusel võib liita omamoodi ühtseks tervikuks. Taas on tegemist tavapärasest mõneti erinevate inimtüüpidega, kes ei pretendeeri täiuslikkusele, kes järgivad mõnd kinnisideed või teenivad oma kirge ja keda ei vaeva oma keskkonnaga kohanematus.
“Ukuaru”
“Täna saatsin ma Enn-Aksli ära. Saatsin ta kodust kaugele, et ta kasvaks ja küpseks ja saaks meheks. Kas see oli õige tegu? Ma ei tea. Mineku otsustas Enn-poiss ise ja ma ei hakanud talle vastu vaidlema. Ainult korra nimetasin, et võib-olla poleks tal vaja minna kaugele, võib-olla leiduks meie metsamajndiski kõlblik koht tehnikumi lõpetanud metsamehele. […]
“Üleannetu maa”
Käesolevasse raamatusse on koondatud kirjaniku lühiproosa peaaegu tervenisti, kaasa arvatud ka hilisemad perioodikas ilmunud teosed. Välja jäänud on ainult üksikud tööd, kus kontakt ainega on olnud lõdvem, juhuslikum. Raamat pakub koondpilti L. Prometi kui lühiprosaisti žanrilisest mitmekülgsusest, kirjaniku maailmanägemise omapärast, ideelistest taotlustest ja kunstilisest stiilist. Siin leidub nii novelle kui jutustuse žanritunnustega teoseid, novellette, miniatuure, […]
“Ülemiste vanake”
Üks ennemuistne lugu, mis on kirja pandud Arvo Valtoni poolt, pildid juurde joonistanud Jaan Tammsaar
“Vägede valitsejad. Pealkiri”
Näidend kahes vaatuses, üheksas pildis. Näidendisari jätkub A. Valtoni kahe draamateosega, millede tegevus leiab aset XV-XVI sajandi Eestimaal. Neist esimese – “Vägede valitseja” – aluseks on kristlase ja metsatarga diskussioon inimeksistentsi mõtestamise viiside üle. “Pealkirjas” on kesksel kohal eetiline probleem omade ja vaenlaste, saladuste ja võimete vahekorrast. Näidendisari
“Vaikimise motiivid”
“Ühele emale tehti etteheide poja pärast. Emal oli raske mõista, ta oli oma poega hoidnud üle kõige. Siis küsiti temalt: “Kui sa oleksid ette näinud, et võib juhtuda niisugune lugu, kas sa siis oleksid suutnud teda juba algusest peale arukamalt hoida?” Ma ei kuulnud vastust. Ma ei saanud ka teada seda lugu, millest räägiti. Aga […]
“Vaim ja ahelad”
Teise maailmasõja ajal olid suved Eestis päikeseküllased ja soojad otsekui vastandiks meie rahva ränkade kaotusaastatele. Nii ka 1939. aastal, mil kaheksa päeva enne sõja puhkemist -23. augusti – sõlmiti Moskvas “Mittekallaletungi- ja koostööleping” kommunistliku Nõukogude Liidu ja rahvussotsialistliku Saksamaa vahel. See Molotovi-Ribbentropi pakt oma salaklauslitega jagas Ida-Euroopa riigid Soomest Balkanini kahe diktatuuri mõjupiirkondadeks. Kurikuulus leping […]
“Vale sadama jutud”
Mu jumal! Need olid siis sadamapoed, aidad ja kes teab mis veel. Sammuda siin asjamehena keset teed, käed taskus, müts silmadel. Mis sellest, et tolmunud aknaruutudega poed ja aidad suletud. Tee oli vaba ja lage, taevas samuti. Otse ees paistis lapike päris sadamat. Sinna viis lõputa tänavajupp. Poiss ei saanud sadamakurgult silmi: tükike kivist kainukki, […]
“Valikuvõimalus”
Aimee Beekmani raamatu peategelane on väikelinnas elav kolmekümneseks saav õpetajanna Regina, kes mõistab, et tal on üha raskem leida soovitud elukaaslast, kellest võiks saada ka tema tulevaste laste isa. Teda ähvardab saatus jäädagi lahkama koos teiste omasuguste haritud ja üksikute naistega elu, mis neile tegelikult rahuldust ei paku. Regina otsustab võtta oma saatuse enda kätesse […]
“Vallutajad”
Novelle. Sisukord: Vallutajad. Mänguisa. Karuteene. Klaaskuused. Õnnesoov Riigimarssalile. Prints piitsaga. Kasvandike mäss. Ülim õnn. Elektrilöök. Ripakil naised. Pärast lõppu. Rõõm ühest kaasmaalasest. Õega Pirita rannal. Uhkus. (üks pilt – autori oma – esilehele kleebitud. Puuduvad paberkaaned)
“Vanad fookused”
Sülitan sündsaile sadamaile kõrtsidega kail, lõbulaatadega. Aevastan armsaile ankrupaigule, kus passitakse pärituult ja pilvituid päevi. Taskuformaat
“Vastutuulelaev”
Romaan Bernhard Schmidtist (1879-1935), Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt – parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930 a. leiutas Schmidt uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle postuumselt maailmakuulsuse.
“Verimust”
Novelle ja miniatuure Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. See on küll väga kulunud vanasõna, kuid seda võib käesolevagi raamatu ilmumise puhul tarvitada. Muidugi kui nende ridade kirjutaja praegu need jutuained käsile võtaks, mida nendeks juttudeks on tarvitatud, kujuneksid need nii sisuliselt kui ka kunstiliselt hoopis teistsugusteks. Aga autori arvates ei oleks neil siiski mitte […]
“Via regia. Elu võimalikkusest kosmoses”
LR kuldsari / kuue kümnendi lemmikud / 25 Romaan “Via regia” on lugu elust ja teatrist. Või on need üks ja seesama? Minajutustaja Heinrich Holla räägib loo oma sõbra Illimar Kooneni saatusest, kes ajas taga Suuri ideid ning oli veendunud, et “teatrielu on tegelikult reaalne elu” ja “laval ei tehta kunsti, vaid elatakse”. Kahe sõbra […]
“Vihm teeb toredaid asju”
Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks Vihm seob karvad mu paljal rinnal ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge
