“Eesti näkiliste välimääraja”
Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Eesti NSV teeneline kirjanik Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.
“Minu väga magus elu ehk Martsipanimeister”
E. W. on martsipanimeister. Aga mitte lihtsalt meister, vaid kunstnik. Kuidas saab ühest täiesti harilikust Eesti maapoisist nõnda noobel ametimees? Sellest jutustab meister ise, alustades lapsepõlvest ja poisieast, esimestest kokkupuudetest naissooga, ootamatust pärandusest ja sellega kaasnevast kohustusest. Läbi nõukogude aja seikluste jõuab martsipanimeister küpsemasse ikka ning leiab lõpuks ka oma elu armastuse.
“Möbiuse leht”
Teine raamat. Jätkub esimesest raamatust (ilm 1985) tuntud tegelaste elukäigu jälgimine, keskseks kujuks tõuseb seekord psühhiaater dr Karl Moorits. Süžee põhiliini kõrval on oluline tähtsus paljudel ekskurssidel mitmesugustesse loodusteaduste valdkondadesse jm., kusjuures välja jõutakse Mateeria ja Vaimu komplitseeritud suheteni.
“Monument”
Enn Vetemaa tuli proosakirjandusse 1965. aastal ilmunud lühiromaaniga “Monument”, mis tekitas kohe elevus. Uudselt mõjus juba see, et minavormis esineb negatiivne tegelane, kes pealegi on kommunist. “Monument” oli üldse esimesi raamatuid parteilisest karjeristist, kes oma punaminevikku ja nomenklatuursust ära kasutades teisi nurka mängib. On ime, et tsensuur “Monumendil” ilmuda laskis: autor on meenutanud, et tsensor […]
“Pillimees”
Hakkas tibutama. See oli vastik peenike sügisvihm. Taevast nagu ei olnudki enam: koos vihmaga laskus tänava kohale õhtu, pressis vastasmajade ülemised korrused üksteisele lähemale, ja kui ma üles vaatasin, oli mul tunne, nagu astuksin mööda kaljusse raiutud renni põhja. … Loomingu Raamatukogu 1967/16
“Pomm Eesti peaministrile”
Uudisjutt “… Aga vaikseks ei pidanud see hommik mitte jääma: täpipealt kell kuus äratas peaministri teise ihukaitsja hirmus äge äratuskellahelin. See kõlas üle kogu korruse ja tuli nagu härra Savisaare enda toast. Miks see hull peremees talle sihukese pöörase lärmikrapi tuppa suskas? Selge sigadus. Ta pani end sõjamehe kombel kibekiiresti riidesse ja läks asja uurima. […]
“Väegade noobel kooljas…”
Romaan kriminaalsete ja viroloogiliste allüüridega. Teos, mida autor ise tekstis pilamisi “lihtsakoeliseks ajaviiteromaaniks” nimetab, on raamat armastusest, kättemaksuihast ja surmast, milles puukidel on täita saatuslik roll.
