“Vaikimise motiivid”
“Ühele emale tehti etteheide poja pärast. Emal oli raske mõista, ta oli oma poega hoidnud üle kõige. Siis küsiti temalt: “Kui sa oleksid ette näinud, et võib juhtuda niisugune lugu, kas sa siis oleksid suutnud teda juba algusest peale arukamalt hoida?” Ma ei kuulnud vastust. Ma ei saanud ka teada seda lugu, millest räägiti. Aga […]
“Väino Ilus. Valitud teosed. 1. osa”
1. osa: Sinu enese elu. Tuulekülvid Romaan “Sinu enese elu” käsitleb sõjajärgseil aastail elluastunud põlvkonna kujunemisteid. “Tuulekülvid” on eri ühiskonnakihte haarav, kaasajaga põimitud tagasivaade kodanliku Eesti lõpuaastaisse ja 1940/41.a sündmustesse.
“Valikuvõimalus”
Aimee Beekmani raamatu peategelane on väikelinnas elav kolmekümneseks saav õpetajanna Regina, kes mõistab, et tal on üha raskem leida soovitud elukaaslast, kellest võiks saada ka tema tulevaste laste isa. Teda ähvardab saatus jäädagi lahkama koos teiste omasuguste haritud ja üksikute naistega elu, mis neile tegelikult rahuldust ei paku. Regina otsustab võtta oma saatuse enda kätesse […]
“Valitud teosed nr 16. Miika Valtsbergi roim”
Silmapaistva eesti nõukogude romaani-, novelli- ja näitekirjaniku August Jakobsoni (1904-1963) sulest ilmus aastail 1931-1934 kolmest teosest koosnev romaanitsükkel “Andruksonide suguvõsa”, mille esimeseks romaaniks oli “Miika Valtsbergi roim”. Selles on pearõhk asetatud Miika Valtsbergi ja Eeva Adnruksoni suhetele. Sündmustiku taustaks on teoorujuse aeg.
“Valitud teosed. Jutustused IV” 19. osa
Jutustused IV Valimik sisaldab jutustusi ja novelle aastaist 1930-1942. Üks osa neist kirjeldab kodanliku Eesti linnakehvikute elu, teine osa kodanlikku intelligentsi ja selle eraldumist rahvast.
“Valitud teosed” 17. köide
Romaanitsükli “Andruksonide suguvõsa” teine köide, “Töö algus”. Peategelaseks on “Miika Valtsbergi roima” kesksete tegelaste Eeva Andruksoni ja Miika Valtsbergi poeg Toomas Andrukson, kes peab talu rajamisel rasket võitlust loodusega. Romaani läbib tööpaatos, usk rahva loovasse jõusse.
“Valitud teosed” 18. köide
Romaanitsükli “Andruksonide suguvõsa” kolmas köide, “Vallutajad”. Keskseteks tegelasteks on Miika Valtsbergi ja Eeva Andruksoni poja Toomas Andruksoni lapsed. Üks neist – Markus, kõige visam töömurdja ja järeleandmatu oma kavatsustes, seega oma isale hingelt lähim – pärib talu, teised siirduvad tööd ja iseseisvat elu otsima peamiselt linna.
“Väljapressimine”
See on haaravas vormis kirjapandud lugu, kus head kavatsused ristuvad kurjade plaanidega. Ajastutruu olustiku kirjeldus ühe väikekirjastuse ellujäämisest – võitlusest oma au, raha ja usaldusväärsuse eest petturite ja ühetehingu kelmidega. Õpetlik lugu väikeäriga alustajale.
“Vallutajad”
Romaanitsükli “Andruksonide suguvõsa” kolmanda köite keskseteks tegelasteks on Miika Valtsbergi ja Eeva Andruksoni poja Toomas Andruksoni lapsed. Üks neist – Markus, kõige visam töömurdja ja järeleandmatu oma kavatsustes, seega oma isale hingelt lähim – pärib talu, teised siirduvad tööd ja iseseisvat elu otsima peamiselt linna.
“Vanad fookused”
Sülitan sündsaile sadamaile kõrtsidega kail, lõbulaatadega. Aevastan armsaile ankrupaigule, kus passitakse pärituult ja pilvituid päevi. Taskuformaat
“Varavalgest videvikuni”
Sündisin Tallinnas, kuid kasvasin üles Tallinnalähedases Harku (nüüd Saue) vallas Alliku külas Uuetoa talus. Siin käisin ka algkoolis (Sauel ja Hüürus). 1945. aastal astusin Tallinna II Keskkooli (praegune Reaalkool), kuid olude sunnil lõpetasin venekeelse keskkooli Vilniuse sõjakoolis Leedus. Pärast sõjaväest naasmist ning tööle asumist Eesti NSV Kultuuriministeeriumi süsteemis lõpetasin Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna kaugõppe teel. […]
“Varjuliste puie all”
Võrumaalt pärit Artur Adson oli kaasaegsetele sõjakas ja raske sõnaga mees, järeltulijatele veidrik, kelle suur armastus tegi armastatust Suure Luuletaja. Marie Underile pühendumisega paralleelselt kujunes Artur Adsonist iseseisev ja kandva mõjujõuga kirjanik, kelle sulest on ilmunud 33 algupärast raamatut ja kes on tõlkinud 61 teost, neist 54 teatrile. Lisaks loomingule oli ta veel tarmukas organisaator […]
“Vend Vahindra”
Satiiriline dokumentaaljutustus. Autorilt: Mitukümmend aastat tegutses Eestis ja Lätis buda usu jutlustaja Karl Tõnisson, kes oli Baltimaadel laialt tuntud hüüdnime “paljasjalgne Tõnisson” all. Ta ise nimetas end vend Vahindraks. … Kuid satiirilist dokumentaaljutustust “Vend Vahindra” ei hakanud ma kirjutama ainult selle illusioonidemüüja huvitavate seikluste ja viperuste pärast. … Niisiis, kallid lugejad, pole patt naerda selle […]
“Vene veri”
“Vene veri” on omapärane fragmentaarium elust lähimineviku Peterburis ja samas 21. sajandi eesti naise kiri kolmveerand sajandit tagasi elanud venelannast vaaremale. Loo minategelane satub mitmeks aastaks maale, mis ei kuulu kaugeltki tema lemmikute hulka, ja seisab seal ootamatult silmitsi iseenda perekonnalooga, mille on seni eelistanud maha vaikida. “Vene veri” on lugu kohanemisest, mäletamisest ja unustamisest, […]
“Venna arm”
Mida ma oskan oma venna kohta öelda? Kriminaal? Huligaan ja varas? Riigireeturist sõltlane või sõltlasest riigireetur? Vaimselt ebastabiilne maniakk ja muidu kahtlane kuju? Või siis üldistavalt, nagu isa armastas öelda, kui ta oli veel millegi ütleja, lurjus-pätt-kaabakas? Jah, seda kindlasti, seda kõike niikuinii – aga mida veel? Mees istub köögis ja mõtleb vennast. Selles istumises […]
“Victoria bastion”
Ajalooline jutustus. Omaaegsele kaunile Narva linnale pühendatud ajalooline jutustus, millest põimuvad läbi ühe rahutu nooruki traagilised eluaastad, tunded ja teod vanas, hävimisele määratud Narva linnas aastatel 1939-1944.
“Viimased tuhat aastat”
See juhtub mitme sajandi pärast. Siis, kui viimase inimese viimase hingetõmbeni on jäänud tuhat aastat. Niko elab Berliinis. Tal on korter ja mõned sõbrad. Ta veedab oma päevi mängides, süües ja magades. Ta on täiesti normaalne inimene. Samasugune kui kõik teised selles tulevikus, kus masinad hoolitsevad inimeste nagu oma vanadekodus elavate vanemate eest. Selles vaikelus, […]
“Viirastusi valges öös. Eluhirm. Vabanemiskatse”
Kirjandusteadlase, tõlkija ja prosaisti Leo Anveldi (1908-1983) kahel ennesõda ilmunud isikuromaani on olnud silmapaistev osa eesti psühholoogilise romaani kujunemisel. Suhteliselt hajuva karakterikujutuse kõrval peaksid suurt huvi pakkuma tema filosoofilised mõtisklused. 1984. aastal “Loomingus” ilmunud “Vabanemiskatses” on isiksuse areng jõudnud uue kvaliteedini.
“Vikerkaar ja vari”
Anne ja vanne Antu kel anne, om pantu sel vanne manu: igäveste jänute, Igäveste tänute oma lihaga süüta, oma verega juuta nuuri ja vanu. Taskuformaat
“Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”
Ajalooline jutustus suurest Liivi sõjast (1558-1583) “See oli kena, suvine päev lõikuskuu hakatusel 1576. Armsalt ja rahulikult säras päike Harjumaa üle, aga maakoha pilt, mida tema kiired läbipaistva kuldse uduga katsid, ei olnud südant rõõmustav ega silmi meelitav. Umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed – need olid maakoha tähtsamad tundemärgid. Rikas […]