“Liesel”
Saksa ülikoolilinna Göttingeni tagasihoidlikuks, ent kauniks sümboliks on pronksist Gänselisesel, paljajalgne kolme hane kandev tüdruk, keda kõik äsja tudengiks saanud peavad aukohuseks põsele suudelda. Nii kohtuvad ka kaugel 1926. aastal Hanetüdruku juures selle raamatu peategelased. Liivimaalt lahkunud Elisabeth von Menzen ja tema eakaaslane Harry Weber. Ja see kohtumine jääb helgena püsima läbi nende dramaatiliselt kulgeva […]
“Liigsete Meka”
Autoril on mõistagi kõigi olukordade suhtes olemas hinnang. Paraku pole see jutustus ei kihutus- ega uinutuslugu. Lugejale on jäetud ruumi oma eraviisilise arvamuse loomiseks, mis ei pea sobituma ühegi tegelase julma rolliga. Kindlasti pole selles loos ühtki nii eeskujulikku tegelast, et sarnaneda lugeja isiksusega. Tegelik maailm on võrratult kaunim siinkujutatud melus osalenute egotsentristlikust nägemusest. Samas […]
“Liigvarane sügis. Vahetus vasepõrgus”
Valter Kannik on sündinud 15. veebruaril 1926 Harjumaal Kehtna vallas taluniku peres. Alghariduse sai ta Ohekatku ja Kehtna algkoolis, kesk-erihariduse Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Ärinduskeskkoolis ning Tallinna Poeglaste Kommertskoolis. Aastail 1940-1949 õppis ta TPI Majandusteaduskonnas, kõrghariduse diplomi sai aga alles 1966. aastal TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonna raamatukogunduse ja bibliograafia kaugõppeosakonna lõpetamisel. 1943.-1944. aastal teenis Valter Kannik Eesti […]
“Liivimaa jutud”
Juttudekogu pealkiri viitab asjaolule, et juttude tegevus toimub Liivimaal selle sõna mitmes tähenduses. Ajaline haare on lai: esimene jutt kirjeldab sündmusi 14. sajandil, viimane peaaegu tänapäeval. Igas palas tuleb esile rahvuslik, poliitiline või isamaaline-liivimaaline motiiv. Linna värava taha jäänud nunnahakatis, usuliselt ärganud käsitöösell, väejooksik Poola sõjaväest, «metsavend» pärast Põhjasõda, mõisajääger, kimbatusse sattunud sakste toapoiss, Liivimaale […]
“Liivimaa neitsi”
Möödunud aastasajad, mida nimetatakse kirjutatud ajalooks ja mis kätkeb endas kultuuri ning haridust, on toonud endaga kaasa lõputuid verevalamisi ja vägivalda. Mälestused verest ja julmusest hägustuvad pikkamööda ja kaovad aegade hämarusse. Alles jääb kultuur, mis on ühtlasi rahva kollektiivne mälu. Üks kultuurikiht on kasvuks teisele ning areneb edasi, nii saab see kestma seni, kuni kestab […]
“Lindpriid ja teised”
On Eestimaa suvi aastal 1944. Metsapere talus käib hoogne viljakoristus, abiks on ka talus öömaja saavad sõjapõgenikud. On segased ajad, sakslased on taganenud ja venelased seavad aina kindlamalt oma seadusi paika. Kes uutele võimudele ei allu tunnistatakse kulakuks ja saadetakse Eestimaalt välja. Mitmed perepojad, kel mingid patud hingel, on läinud uue valitsuse eest metsa elama. […]
“Lindude jooginõu”
Pedro Krusten, romaani- ja novellikirjanik, följetonist, jutupuhuja ükskõik millises žanris on oma elemendis just lühieepikas. Tähelepanekud elu elu mitmesugustest sündmustest, terava pilguga tabatud, elavalt jutustatud, lõpul ootamatu pööre, puänt, mis avab lugejale uue perspektiivi. Krustenit on hea lugeda, olgu nukral või rõõmsal päeval. Igas loos on sees oma mõte, mingi “nael”, sageli oleme lugu lõpetades […]
“Lingvistiline mets. Lindvistika ehk metsa see lingvistika” 2 raamatut
1. Raamat “Lingvistiline mets” Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Mets ja teadvus on selles raamatus sünonüümid. Sarnased sõnad on veel ka psüühika, leghorn, närvisüsteem, kartulikoobas, võsa, korilane ja aatom. 2. Raamat “Lindvistika ehk metsa see lingvistika” Ühel õhtul hämaras poeb männiriisikast välja mütoloogiline uss ja kugistab alla UNESCO kultuuripärandis tossutava […]
“Linn ja teater. Lavamärkmeid mitmelt maalt”
Kui meil ilukirjanduses on ehk mõned esimese suurusjärgu tähed, kes endale ka rahvusvahelisel areenil nime teinud (Jaan Kross, Viivi Luik, Mati Unt), siis esseistikas on pilt kurvem. Üksnes haruharvad sunnismaised sulemehed on suutnud esprii või lugemusega korvata Cambridge’i hariduse või vahetu Pariisi-kogemuse puudumist. Olgu mõttesügavusega kuidas tahes, ikkagi on väliseesti haritlasel teistsugune ja enamasti avaram […]
“Linn on mets”
tule mulle järgi hõbedat täis jälgi pidi tule kaasa sinna, kuhu ma üksi lähen tule vaatama, kui ma ei taha kedagi nägema tule kuula mõtteid, mida ma salajas hoian
“Lippude vahetus”
Autor kujutab Karvikute kroonika viimases osas sadulsepp Peetri ja tema järeltulijate saatust rahvuslikust ärkamisajast kuni tänapäeva lävele. Teos meenutab vaadeldava aja läheduse ja laiema vaatlusnurga tõttu enam perekonnaromaani kui kroonika eelnevad köited. Karvikute suhtumises ärkamisaega, venestusse, revolutsioonidesse, sõdadesse, Eesti Vabariiki ja okupatsioonidesse peegeldub eesti rahva ajaloo viimane sajand. Tartu on endiselt perekonna elupaigaks. Teose lõpul […]
“Lohe hambad”
“Meil pole mingit mõtet püstitada mälestusmärki ta praegusele kalmule, sest ma olen kindel, et Joaquim Barrera luud varem või hiljem puhkavad vaba Kataloonia mullas. Mälestusmärk temale peab olema sobiv ta elutööle – kirjanduslik. Mitu võimalust on olnud kõne all. Kõigepealt koguteos mälestuskirjutustega. Aga ka mõne ta teose uus väljaanne.” “Lohe hambad” on Karl Ristikivi romaan, […]
“Lõigatud tiibadega. Pärandusmaks” 2 raamatut
1. Raamat “Lõigatud tiibadega” – I maksuraamat – Romaan armastusest Ühel päeval juhtub midagi rootsi reisilennukiga. Kes on need vägivalla tarvitajad ja mida nad nõuavad? Mida tegid ja tahtsid nende isad 60 aastat tagasi Tsaari-Venemaal, Esimese maailmasõja, revolutsiooni ja Vene kodusõja ajal? Paralleelselt nende tolleaegsele koolielule ja sõjaseiklustele areneb sündmustik tänapäeval. Autor viib ühendusse hõivajate […]
“Lõigatud tiibadega”
Ühel päeval juhtub midagi rootsi reisilennukiga. Kes on need vägivalla tarvitajad ja mida nad nõuavad? Mida tegid ja tahtsid nende isad 60 aastat tagasi Tsaari-Venemaal, Esimese maailmasõja, revolutsiooni ja Vene kodusõja ajal? Paralleelselt nende tolleaegsele koolielule ja sõjaseiklustele areneb sündmustik tänapäeval. Autor viib ühendusse hõivajate oleviku nende isade minevikuga. Mida tegid need kolm hõivajat ise […]
“Loobumised”
Oskar Kruusi kolmas novellikogu järkab Lõuna-Eestist mõttekujutuslikust Võllapää külast pärinevate inimeste vaatlemist, tutvustades lugejatele ka teadus- ja tööstusmiljööd. Domineerivad esimese sõjajärgse põlvkonna eluprobleemid, kujutatud juhtumid on dramaatilised, vahel traagilisedki.
“Loojak I-II. Nõid. Lembitu. 2 raamatut”
Raamat “Nõid” Neli meest istus kevadisel õhtul tule ümber. Üks hobune krõmsutas ettepandud heinu puu all. Lääne pool kumas taevas kahvatult ja rohekollaselt. Mehed sõid, aeg-ajalt värsket veiseliha odade otsa pistes ja tulel küpsetades. “Kui kuu välja tuleb, peaks edasi minema,” lausus üks. “Kuhu sa ikka tead minna,” vastas teine, “mis siin viga uut päeva […]
“Lööklaused murravad metsi”
Teha teoks meie emade unistused ja isade viirastused mu kallima silmad: päeval mõtlevad nad raha peale, öösel keha peale. Akendel on pisaratejäljed. … Taskuformaat.
