“Lumeliiliad”
Kogumik tunde- ja looduslüürikat aastaaegade vaheldumisest, elusündmuste ja meeleolude muutlikkusest. Taskuformaat
“Lumi Liivimaal”
2007. aastal rändab noor Edgar Roone hääletades mööda Põhja-Prantsusmaad. Ühest mahajäetud majast leiab ta tuttava kohanime. Selles nimes on õ-täht! Romaan „Lumi Liivimaal“ küsib endalt ja lugejalt: kui palju me võime usaldada sõnu, mida igapäevaselt kõnelemiseks kasutame? Vahel loome ettevaatamatult öeldud sõnaga terve uue maailma. Teine kord tundub jällegi, et kõigist sõnadest jääb puudu. Mis […]
“Luule II”
II köide – Neeme Vihmade lahte – Miikaeli liturgiad – Ehatuule maa – Džunglilinnud – Itkud isale – Itkud õele
“Luule III”
Sisukord – Hannolaul – Unenägija tessaraktis – Lisandusi Uku Masingu luule mõistmiseks …Uku Masingu “Hannolaulu” vaimse teekonna süžee aluseks on jutustus kartaagolase Hanno (kreekapäraselt Annon) laevaretkest piki Liibüa rannikut lõuna poole. Liibüa oli tollal ka kogu Aafrika nimetus. Retke kirjeldust olevat säilitatud Kartaago ühe tähtsaima jumala Baal Hammoni (varasemas eesti kirjapildis Paal, kreeklased samastasid teda […]
“Luule IV”
“Luule” IV köide “Luule” neljandasse köitesse on võetud: “Lohe vari”, “Piiridele pyydes”, “Hurtsik lammutaks enda”, “Surija Sandiristilt”
“Luule V”
“Luule” V köide “Luule” V köitesse on võetud: “1343”, “Rubaiid”, Tarbetud õpetussalmid”, “Gudea ja Hoosea”, “Rahast ja võimust”, “Georg Müller”, “Kurtes Taevaskoja varisevat kallast”. Raamatu ettevalmistamist ja trükkimist on toetanud Kultuuriministeeriumi eesti kirjandusklassika programm, Eesti Kultuurikapital, Tartu Kultuurikapital, Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
“Luuletused”
Anna Haava (15.X 1864 Haavakivi talu, Pala v. – 13. III 1957 Tartu), eesti luuleklassik. Esmakordselt ilmub ühtede kaante vahel Anna Haava ligi 700 luuletuseni ulatuv kõikluule, sh. tõlked. Koostajad on Haava varajase luule avaldamisel võtnud peaaegu muutmata kujul aluseks kahes esmakogus (Luuletused I, 1888; Luuletused II, 1890) ilmunu, lähendades vaid mõnda sõna autori enda […]
“Luuletusi ja uitmõtteid”
Aga eks seegi ole looming, kui kaunis hetk või nägemus meie hinges tuhandekordselt eri tahkudelt vastu peegeldub …
“Luuletusi”
Gustav Suitsu nimega on seotud terve periood eesti kultuuri ja ühiskondliku elu ajaloos. Võnnu külakooli rehetares 1883. aasta novembrikuu viimasel päeval ilmale tulnud koolmeistri poeg ning 23. mail 1956 Stokholmis manalasse varisenud poeet, kirjandusloolane ja publitsist on jätnud meie kultuuri varamusse suure, ent vastuolulise pärandi – luuleteoseid, kirjandusloolisi uurimusi, artikleid. G. Suitsu rohkem kui pool […]
“Luurejutud”
Novellikogu. “Mind kiusab tahtmine palgata alati raha- ja viinamaiaid jõmme poliitikute füüsiliseks noomimiseks, aga vaatamata oma astronoomilisele noorusele või vanadusele ei luba veendumused ja hirm seaduse ees mul vaimlisele survele eksekutsiooniga vastata. Äärmuste kooslus paisutab kiusatust, aga hüpertrofeeruv ärritus ei sublimeeru ega vabane sotsiaalselt vastuvõetavasse esteetikasse, vaid painaja demoonika juhatab mind seksi, narkomaania, absurdi ja […]
“Luus”
Kui olete nende hulgast, kellele meeldib vahel lugeda ilma erilise põhjuseta, lihtsalt niisama, siis võibolla on see teie raamat. Raamat, millel pole algust, lõppu. Löö lahti ükskõik kust. Eesti proosa. Raamatu seisukord jätab soovida: kaaned kulunud ja raamat lugemisest paremale viltu langenud.
“Lux Gravis ehk raske valgus”
Meid ümbritseb tuleviku ja mineviku võrgustik: juurdepääsupunktid, juhuslikud süsteemihäired ning inimesed, kes vastutavad kõige selle turvalisuse ja hoolduse eest. Kui oled ühena neist sündinud, ei põgene sa oma saatuse eest. Rooma leegionär, araabia poiss Inglise kloostris, valgustusajastu teadlane, vaid teadvusena eksisteeriv uurija – need on mõned tegelased väga erinevaist maailmaist, tegelased, kes ometigi kohtuvad kahte […]
“Lydia Koidula. Luuletused”
Tekstikriitiline väljaanne. Koostanud E. Aaver. Lydia Koidula (1843-1886) loomingu pärisosa, tema laulud, pole rahvani jõudnud siledat teed mööda. Koidula luulepärandi avaldamisele tegid ennekõike takistusi tema pärijad, kes hoidsid aastakümnete vältel visalt kinni käsikirjade omandiõigusest. Alles 1958. aastal jõudsid kaua otsitud ning vahepeal juba kadunuks peetud käsikirjalehed erakätest Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjahoidlasse, tuues kaasa […]
“Ma armastasin rootslast ehk Solleftea suvi”
Sügavalt rahvuslikult meelestatud arstitudeng teenib ainsa eestlasena aega Rootsi kaitseväes Solleftea linnas, kuid keda tabab pime armastuse nagu välk selgest taevast. Romaan kirjeldab kahekümne aastase eesti noormehe ja üheksateistaastase rootsi tütarlapse armastuslugu väikeses Rootsi linnas värvikalt ning üksikasjalikult. Armastus ei küsi luba ja teos peegeldabki seda, mis sellest saab või ei saa, kui vastukaaluks seatakse […]
“Ma armastasin sakslast”
“”Ma armastasin sakslast” avab hulga perspektiive, mida meil seni lihtsalt, kas pole tahetud või pole suudetud näha. Ta võib panna mõtlema, eriti noori, kakspidi asjade üle, millest seni on tahetud mõtelda ainult ükspidi. Tahetud seepärast, et pole olnud asjus küllalt selgust või südames julgust mõtelda ka teisipidi, näha asju mitmes valguses.” Rudolf Sirge, 1935 “Võib […]
“Ma armastasin venelast. Nemad”
Kaks ea- ja rahvuspiire kompivat armastuslugu. Autorit huvitab sügavate tunnete kõikvõimsus või võimetus asise maailma kehtestatud kirjutatud ja kirjutamata reeglite rägas. Teoste esmailmumise aegu 80-ndate lõpus pälvisid romaanid tähelepanu oma sügavalt naiseliku lähenemisega väga ränkadele teemadele. (Raamatus on endise omaniku nimi)
“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti N. Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti Nõukogude Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
“Ma nägin üht tüdrukut”
Liisa luuletused ei jäta lugedes üleüldse ei algaja ega isegi mitte noore inimese luule muljet: ei leia siit romantilist õhkamist lillede ja liblikate poole ega esimese armastuse valu. Selle asemel vaeb tüdruk kaljulepiklikult vahetul moel ühiskondlikke probleeme, räägib elu tähendusest ja ülesandest ning universaalsetest hüvedest. – Peeter Helme (Eesti Ekspress, 10.01.2011) Liisa Kams (s. 1995) […]
