“Muutlik”
See romaan räägib Ajast. Kuid Ajaga on paratamatult seotud ka inimese muutlikkus, muutumine ja muutumatus. Ajaga on seotud kõik see, mis teeb meid inimeseks. Juhan Liiv on kirjutanud: Ma astusin hommikul õue, tulin meeletult tagasi, kõik endine elu surnud, uuest’ sündind ma jällegi. Selles isemoodi romaanis väljendab autorist peategelane sedasama igivana muutumise igatsust, elades oma […]
“Muutunud maailm”
Eesti novellivara Valev Uibopuu (1913-1997) on seitsme romaani ja kuue novellikogu autor, millest suurem osa on ilmunud Rootsis, kus kirjanik elas alates 1944. aastast. Käesolev, veel autori eluajal tema enda poolt koostatud novellivalimik annab läbilõike kirjaniku lühiproosast, sisaldades 23 pikemat ja lühemat pala, mis ulatuvad oma ainestikult nii kodumaale kui võõrsile, maale ja linna, sõjaeelsesse […]
“Nabakultuurist”
Sisalikust ja tema sabast Jutukogu kohta kasutakse tavaliselt väljendit – läbilõige. See läbilõige lõikabki läbi, umbes nii nagu arheoloogi poolt kaevatud sügav kraav lõikab läbi kultuurikihtide. Läbi kihtide autori hinges ja loomingus. Olen kord turismireisil Jeeriko linnas imetlenud sügavat sahti läbi neljakümne kaheksa kultuurikihi… See läbilõige lõikab aga ka küljest ära ja katki. Lahutab autori […]
“Naeru õpilane”
Eeva Pargi proosal on omadus, mida eesti kirjanduses ei kohta just üleliia sageli: ta on põnev, kergesti loetav ja mõistetav, ta voolab iial igavaks muutumata, ta äratab uudishimu, mõjumata mingil viisil pealiskaudsena. – Cornelius Hasselblatt Artiklist “Eeva Park: Stimme aus der Provinz – estonia” 2/96 “Naeru õpilases” järgib autor oma tegelaskuju püüdu vabaneda oma vanemate […]
“Naeruklubi”
Kui inimene arenes ahvist, siis miks tänapäeva ahvidest inimesi ei saa? Kas amfiteater ja kokakunst on kuidagi narkootikumidega seotud? Kas öösorr on ornitoloogiline või uroloogiline probleem? Mis seen on metseen? Kas tramaivõi kõlbab leiva peale määrida? Kas omnibuss oleks tädi, kui tal poleks rattaid all? Mingi dünastia valitses Hiinat 1368-1644, ütlevad ajaloolased. Kas pole lõpuks […]
“Nägemata ilmad”
“Nägemata ilmad” on unenäoraamat. Mitte selles mõttes, et see seletaks unenägusid ja mitte selles mõttes, et see räägiks unenägudest, ehkki paar tükki neist on siia jõudnud küll. See on unenäoraamat, sest see on unes nähtud raamat. Kaks korda unes nähtud raamat.
“Nägu, mis jäi üle”
Peale eelmise raamatu “Amatöör” ilmumist märkis mitu tuttavat, et neile tuli suure üllatusena, mis jubedad labasused ja roppused kõik minu poolt kaante vahele on pandud. Seletasin, et tegelikult pole see minu, vaid kellegi teise kirjutatud, kes täiesti juhuslikult minu nime kasutab. Tuttavad naersid, mina punastasin. Kui nüüd see autor taas ühendust võttis, et ka uue […]
“Nahka kriipivad nädalad”
Vaid juhus on see, mis raamatu peategelased Kleeri ja Rene kokku viib. Nende mõttemaailma, sõbrad ja tulevikusihid on liiga erinevad selleks, et kohtumine oleks võinud aset leida juhuse abita. Kui pealinnast suveks Tartusse põgenenud tüdruk satub silmitsi probleemidega, mida ta poleks osanud uneski ette näha, püüab ootamatult tema ellu ilmunud poiss teda eneselegi üllatuseks abistada. […]
“Näidendid”
Tabamata ime Pisuhänd Side Eduard Vilde näitekirjanikuna. J. Käosaar Saksakeelsete tekstide tõlge Bibliograafilisi andmeid
“Näidendid”
Paunvere Kapsapea Ärimehed Pärijad Laul õnnest Mahajäetud maja Sootuluke Siniallik Ülemiste vanake Onu paremad päevad Kalevi kojutulek Valimised
“Naine peeglis”
Tõlkinud H. Ingelman. Ta oli juba pannud lilled vaasi, need olid ta ees laual. Mees oli läinud, ukseavast oli tulnud külma sisse ja naine oli tõstnud jalad sohvale. Samahästi oleks võinud olla õhtu, päev polnud veel koitnud. Aga valgenes vähehaaval kogu aeg ja lilleõied avanesid soojuses. Naine peagu nägi seda, suitsetades esimest hommikust sigaretti sohval. […]
“Naisena sündinud 20 aastat hiljem 1. osa”
See raamat on Eestis hiljuti naisena sündinutest. Kuidas üks tüdruk teiste seas emaks sai. Mida laulva revolutsiooni kriisides rappuv ühiskond noorte inimestega tegi ja ei teinud. Ning lõppeks – mis on täna, 20 aatat hiljem, saanud neist naistest, kelle täiskasvanuks saamine langes kokku Eesti taasiseseisvumisega. “Naisena sündinud” sai omal ajal oma seksikate stseenide pärast uskumatult […]
“Naisena sündinud”
“See oli hale elamus,” hädaldas Astra impulsiivselt, istus Vanda voodi äärele. “Ta laenas sõbralt ühe vastiku lõhna ja kretiinse punkrisisustusega toa. Me jõime palju punast veini. Noh, sellist, mille etiketil võiks olla nimi “Kõhuvalu”. Ma kuulasin tema südamlikult rämedat juttu ja tuba läks aina vastikumaks. Siis me tegime vanainimeste asja. Metsikult, huilates ja liitrite kaupa […]
“Naiste maailm I-II osa. 2 raamatut”
“Naiste maailm” on Eesti kirjaniku Henn-Kaarel Hellati kaheköiteline ulmeromaan, mille esimene osa ilmus 1976. ja teine osa 1978. aastal. Antiutoopia kirjeldab tulevikumaailma, mida asustavad peamiselt naised, väikesel hulgal mehi aga aretatakse pelgalt paljunemisfunktsiooni tagamiseks. Hellatile tuntuse toonud romaan ilmus krimi- ja ulmeromaanide sarjas “Mirabilia”. See oli sarjas esimene Eesti algupärand ning ilmus tiraažiga 40 000. […]
“Naiste maailm” 1. ja 2 osa. 2 raamatut
“Naiste maailm” on Eesti kirjaniku Henn-Kaarel Hellati 2-köiteline ulmeromaan. Antiutoopia kirjeldab tulevikumaailma, mida asustavad peamiselt naised, väikesel hulgal mehi aga aretatakse pelgalt paljunemisfunktsiooni tagamiseks.
“Näkimadalad”
Herman Sergo kolmeosaline romaan “Näkimadalad” (esmatrükk 1984) kajastab 18. sajandi sündmusi kirjaniku kodusaarel Hiiumaal. Sündmustik algab Põhjasõja lõpuga 1710. aastal. Peamiseks tegevuspaigaks on rannaküla, mille elust saab lugeja hea pildi. Romaani teine osa keskendub 1725-1726, tegevustiku keskmeks on vastuolud rannarootslaste ja Kõrgesaare mõisniku vahel. Viimane osa, mis hõlmab aastaid 1779-1783, käsitleb hiiurootslaste kogukonna traagilist lõppu, […]
“Neiuke läks roosiaeda”
Romaan on kolmas ning viimne osa sarjas, milles kujutatakse Kaldametsa aedniku perekonnalugu. Kui 1905-nda aasta revolutsioon tervikusse lööb ainult mõra, siis järgnevas mullistuses hävib ta rohtaed ja endine maailm otseselt ning sümboolselt. Aedniku süda aga jääb oma elutöö varemete juurde, temast pole uue aia asutajat. Teos on kirjutatud südamliku osavõtuga vana aedniku saatusest, kelle kuju […]
