“Pisaraterajal huika mind videvikusorrina, mu arm”
Ajalooliste romaanide meister Uido Truija viib lugejad seekord ajarännule Ameerikasse. Kodusõda laastas julmalt kõiki – põhja- ja lõunaosariiklasi ning ka Ameerika põlisaladel elavad indiaanlasi. Kui valgetel oli sõttaminekuks vähemalt idee, mille nimel võidelda, siis indiaanlasi tapeti ja küüditati üksnes neilt territooriumi hõivamiseks. Kuid ka kõige kohutavamatel aegadel püsivad inimeste juures head tunded – sõprus ja […]
“Pisuhänd”
“Pisuhänd“ on Eesti näitekirjanduse tippteos, Eduard Vilde (1865–1933) satiiriline komöödia aastast 1913. Kirjandusteadlase Ants Järve hinnangul on see Vilde tuntuim näidend. Järve sõnul on „näidendi ideeline põhieesmärk /-/ eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Nii on näidend oma ainestikult lähedane draamale „Tabamata ime“.“ Näidendi tegelased „naeruvääristavad end eelkõige oma ideaalide […]
“Pleenum heaolu keskasutuses”
Uks kõrvaltuppa oli irvakil, ja kummardunud oma õppetükkide kohale, sai Nils osa bridžimängijate elutarkusest. Igaüks on oma õnne sepp. Kes otsib, see leiab. Uljad mehehääled, üksmeelt täis. Partiide vaheajal tõmmati suitsu, ja sigarette mahvides jätkas kvartett mõtisklusi, nüüd juba sügavamalt loodides. Vaba Maailm ei tohi unustada valvsust. Rooma riigi allakäik algas perekonna lagunemisega. München ei […]
“Poisike rukkis”
„Poisike rukkis” on autobiograafiliste sugemetega raamat, milles Eet Tuule vaatab tagasi aastate 1944‒1956 eluolule, tehes seda läbi 3–15aastase poisi silmade. Autor jutustab lapsepõlvest Pääskülas ning kooliaastaist Saaremaal ja Harjumaal. Paljud raamatus kirjeldatud sündmused on reaalselt aset leidnud, kuid sekka on põimitud ka väljamõeldut, sealjuures toonast olustikku võimalikult täpselt edastades. Eet Tuule parijõgilikus kirjutamislaadis on inimlikku […]
“Põletatud raamat”
“Põletatud raamat” koosneb kahest romaanist ja novellipõimikust. Romaanis “Söömiskunstnik” lennutatakse peategelane Andi Meerikasse, eesmärgiks ühise äriplaani arutamine Näljakunstnikuga. Romaan “Teine protsess” käsitleb Kafka “Protsessi” struktuuri järgides, kuid naiselikust vaatevinklist (peategelaseks preili K.), müütilist jäämäge sulatades samu teemasid – süüd, karistust, häbi; novellitsükli “Quasimodo” kuueteistkümnes loos aga astutakse moodsa kirjanduse tüvitekste pidi sammhaaval põhikujundi lahvatamiseni viimases […]
“Põlev lipp. Viimne linn. Surma ratsanikud”
Mis ma õieti tahtsin esmajoones öelda, on see, et ma enda arvates üldse pole kirjutanud ajaloolisi romaane. [—] Olen valinud probleemid, mis õigupoolest vaevalt on seotud mingi erilise ajaga. Mõnigi lugeja on neist välja lugenud või vähemalt otsinud paralleele kaasajaga. Need on kahtlemata olemas, aga just selletõttu, et probleemid ise on alati korduvad. Võiksime neist […]
“Põlev lipp”
See on, mis ma oma õpetatud sõbrale vastan: Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et tõde terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. […]
“Poliitiline daamikinnas”
Kuidas reeta Eestit uut moodi? Kas suures erakonnas on suured manipuleerijad? Kes manipuleerivad inimestega rohkem, kas poliitikud või diplomaadid? Kas välk tuleb alati selgest taevast? Kas perekondades on alati saladusi? Kas suur võit saabub sama ootamatult kui lihtne läbikukkumine? Kus peitub võitude ja kaotuste mõõdupuu? Kuidas armastus lõhnab? Miks armastus haavab ja põletab? Mis lunastab […]
“Pöörane Villemiine”
“Viidrike,” pomises Villemiine, “meele tuleb… See hommik, kui ma ta sulle tooma pidin, oli linnas kole saalimine. Ühel uulitsal astus kaks meest mulle juurde, ei lase mööda, ei lase läbi. Muudkui et anna kõik, mis sa ligi kannad. No ma karjusin, aga keegi ei teind märkama, see oli na tasane, poolpime uulits ja kõik jooksid […]
“Popullo”
Popullo Boticelano on juhtivtöötaja suures pangas ning plaanib peatset poliitilist karjääri. Caterina on näitlejanna. Nad on noored ja armunud, professionaalsed ja edukad. Nad ootavad oma esimest last. Üksainus hetk muudab nende õnne olematuks. Popullo kaotab kõik … Edaspidi näeb Popullo elu ilma edu filtrita. Kadunud on vaimujõud ja omandatud teadmised. Kadunud on perekond ja sõbrad. […]
“Põrgupõhja uus Vanapagan”
Vanapagan on juba mitmendat-setmendat vooru taeva-ukse taga, sest ta tahaks teada, on ta inimesena maa peal elades õndsaks saanud või mitte. Kaua peab ta koputama, enne kui Peetrus avab. “Sada aastat on täis, tulin jällegi,” ütles Vanapagan Peetrusele. “Nii ruttu!” imestab see. “Ootajal on aeg pikk.” “Jumal on pika meelega.” “Nii et otsust pole ikka […]
“Postuumselt rehabiliteeritud”
Arvan, et käesolev raamat vajab mõnesugust selgitust. Kas või sellepärast, et viimase lehekülje all seisab aastanumber tuhat üheksasada kuuskümmend seitse. Ma kirjutasin selle romaani kakskümmend aastat tagasi. Mitmel minust olenematul põhjusel jäi ta tookord ilmumata. Lugesin ta mõni aeg tagasi uuesti läbi ja kahtlesin kaua. Kas on mõtet teda nüüd ikkagi välja anda? Kas ei […]
“Primavera”
Armastatud kirjaniku Lilli Prometi (1922–2007) üks kuulsaimaid teoseid «Primavera» (1971) kujutab enesest armastusromaani, mille sisuks on Itaalia-reis. Aeg jookseb läbi mineviku ja oleviku ning läbi inimeste silmade ja südamete, tegevust juhib fataalsus. Läbielatu taustal komponeerub kahe inimese kütkestav armastuslugu, milles keskses rollis on minategelane. Romaani muudab sisutihedaks peategelaste tunneteskaala sügavus, mille lisab eksootikat kevadine Itaalia. […]
“Primavera”
Hõbevaramu … Õieti peaks alustama žanrimääratlusest. On see üldse armastusromaan? Või pigem kunstniku- või põlvkonnaromaan? Või hoopis kultuurilooline mõttepäevik või belleristlik reisikiri? Võtavad ju suure osa enda alla Itaalia looduse, olustiku, inimeste ja kunsti ning arhitektuuri kirjeldused, neis saadud elamused ning mõtted. Sellisena läheneb teos kunstiväärtuslikule reisikirjale, võrreldav näiteks Tuglase Hispaania ja Semperi Itaalia reisikirjadega, […]
“Professor Martensi ärasõit”
Friedrich Fromhold von Martens oli Pärnu rätsepa poeg, kellest sai üks 19. sajandi lõpu ja 20. alguse olulisemaid õigusteadlasi Venemaal ning ilmselt rahvusvaheliselt tunnustatuim Eesti jurist üldse. Jaan Krossi romaanis sõidab Martens eluõhtul rongiga Pärnust Peterburi ning vaatab monoloogi või sisekõne vormis tagasi oma sündmusterohke elu peamiselt inimlikust vaatenurgast olulistele sündmustele. Uut väljaannet täiendab akadeemik […]
“Prohvet”
Sari: Logose romaan Ameerika Ühendriikides elava eesti kirjaniku Ain Kalmuse (sünd 1906) romaan “Prohvet” räägib Vana Testamendi prohvetist Hooseast, kes tegutses Iisraelis aastail 750-735 eKr. Jumal andis Hooseale käsu abielluda moraalselt langenud naisega, et kujukalt näidata Iisraeli moraalitust. “Prohvet” (1950) on Kalmuse esimene piibliaineline romaan, millele järgnes kaheosaline “Tulised vankrid” (1953) ja “Juudas” (1969). Kirjaniku […]
“Prohvet”
Ameerika Ühendriikides elava eesti kirjaniku Ain Kalmuse (sünd 1906) romaan “Prohvet” räägib Vana Testamendi prohvetist Hooseast, kes tegutses Iisraelis aastail 750-735 eKr. Jumal andis Hooseale käsu abielluda moraalselt langenud naisega, et kujukalt näidata Iisraeli moraalitust. “Prohvet” (1950) on Kalmuse esimene piibliaineline romaan, millele järgnes kaheosaline “Tulised vankrid” (1953) ja “Juudas” (1969). Raamat on kirjastatud 1950, […]
“Provintsiarst”
Romaan jätkab autori eelmise romaani “Siinpool paradiisi” peategelase kirurg Toomas Hinnovi elukäigu jälgimist. Paljudele asjassepühendatuile võivad Toomas Hinnovi eluseigad meenutada tuntud arstiteadlase Arnold Seppo (1917-1980) elukäiku ja karakterit. Seda autor ei eitagi, kuid on tegelaskujude loomisel kasutanud ohtrasti kirjanikufantaasiat. Käesolevas romaanis püüab Siberist vangilaagrist naasnud Toomas Hinnov saavutada kaht elueesmärki: tõestada end taas kirurgina ja […]
“Prügi seadus”
Kusta vaatas inimesi ja nägi: pisivaevadest kaob näo sümmeetria, lõug deformeerub, kukal muutub püstjaks ja kehale ilmuvad kõige ootamatutes kohtades käsnad ja lihapadjandid. Mõnikord on näos säilinud veel kõik ilutunnused, nagu on pleekinud möödundsuvine kirju särk. Mida enam seda pesta, seda luitunumaks see läheb, õmbluste servad kuhtuvad valkjateks ning hakkavad narmendama. Üldse on maailmas palju […]
