“Romeo ja Julia”
/…/ Ja Romeo kargas taastärganud rõõmupuhangus jälle jalgele ning lõi valjusti huilates tantsu lahti, samal ajal kui metskits oja äärde kõndis, et ennast värske veega kosutada. Ta ojal jõi, oli muretu ta meel, ja ta ei aimanudki, et on lõpp ta eluteel. Sest kütikuul ta tappis sama tund ja elu oli läinud, nagu näinuks ta […]
“Rongatare”
Alasaare talu asub Laidaru, ühe suurema ja jõukama Lõuna-Eesti kihelkonna keskosas, suure maantee ääres ja ainult kilomeetri kirikust. Talu kuulub Kivide suguvõsale. Selle ostis üheksateistkümnenda sajandi keskpaiku päriseks Juhan Kivi, tugev ja turjakas mees, kes omandas sellal mitte üksi Alasaare, kus ta vanemad põliselt olid töötanud, vaid ka kaks naabertalu – Mäesaare ja Rassi. Sajandite […]
“Roomaja”
Romaan armastusest “Roomaja. Romaan armastusest.” on lõbus ja samas nukker lugu, kus rahvuslik identiteet, rändrahnud ja kuulus siil kohtuvad kõige absurdsema ja liigutavama protestiaktsiooniga, mis Eesti ilukirjanduses nähtud. Kui ühe väikelinna muusikakooli ähvardab rahapuudusel sulgemine, ei sobi see kuidagi häbelikule viiuliõpetajale Matile. Ta võtab endale ülesande protestiks roomata põiki läbi Eesti, Haapsalust Mustveesse, et sel […]
“Röövitud pioneeri juhtum. Krolli teine juurdlus”
„Röövitud pioneeri juhtum” on järg raamatule „Reeturlik metsavend” (Tänapäev, 2017), kus kohtume taas riikliku julgeoleku uurija Endel Krolliga. Aasta on 1959 ja julgeolekutöötajad on hädas Tallinnas aktiveerunud põrandaaluse vastupanuliikumisega, mis saadab korda nõukogudevastaseid tegusid. Midagi on mäda ka riiklikes struktuurides.
“Röövlijahil”
Autori kriminaaljutt viib lugeja sedakorda Kanadast väljapoole. Et trellide taha toimetada üht kurjategijat ja ta naispartnerit, jälgib autor Kanada politseinikuna tagaotsitavaid läbi mitme maa Euroopas – Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa… Kus ja kuidas lugu õieti lõpeb, selgub lugejale viimaks. Kuid see, mis Korgi seiklusjutule oma soola annab, on ta võime mõne joonega inimesi ja erinevaid […]
“Rukkirääk linnas”
“Kirjaniku elu on kord vähemal, kord suuremal määral liikumine vastu voolu. Vastu seda, teist ja kolmandat – oma mina alleshoidmise nimel. Minata aga ei eksisteerigi nimetamisväärset kirjandust. Jääb valguse valu, ideaalide hingus. Sa seisad elu vastu, justkui Taavet Koljati vastu. Kivi asemel on lingus su süda.” Väljapaistva eesti kirjaniku marginaalide raamat koondab mõtteid ja tähelepanekuid […]
“Rukkivihud rehe all”
Valimik luuletusi. Juhan Liivi paljudest luuletustest on säilinud käsikirjades ja hilisemates publikatsioonides mitu erinevat varianti. Käesoleva valimiku põhiline osa toetub autori eluajal ilmunud viimase väljaande (Juhan Liivi luuletused. Noor-Eesti, Tartu 1910) redaktsioonile. Kolme nim. kogumikust pärineva luuletuse (“Öösse ära kadus”, “Külm” ja “Ta lendab mesipuu poole”), samuti postuumsetest kogumikest valitud luuletuste puhul on siin kasutatud […]
“Rusikad. Inimene on inimesele hunt”
Eesti kirjaniku ja ajakirjaniku Silver Anniko (1928-1982) romaan „Rusikad“ ilmus esmakordselt 1979. aastal. Toonased kirjanduskriitikud suhtusid romaani halvasti, heites ette selle maitsetust ja mõõdutunde puudulikkust ning liigitasid selle halvas mõttes ajaviitekirjanduseks. Kuid toonase kirjanduspildi kohta ebatavaliselt jõulises stiilis kirja pandud „Rusikatele“ sai osaks suur ja suisa kultuslik lugejamenu. Romaan räägib Eesti inimeste elust ajaperioodil 1920ndate […]
“Ruunimärgid”
Merle Pajula – (35) hariduselt filoloog, elukutselt ametnik, loomult ontlik pereema. Armastab kirjutada: esimene trükiproov 1970. aastal ajakirjas “Täheke”, hiljem avaldanud erinevate nimede all artikleid ja arvustusi mitmetes väljaannetes (peamiselt “Eesti Ekspress” ning “Vikerkaar”). Loodab kirjutada tulevikuski. “Tambeti puhul olevat mõnda aega kahtlaselt tihti esinevaid ilmutusi ette tulnud. Üldiselt esineb senssidel alatasa ilmutusi, nad on […]
“Sa tead ainult küsimärki”
Teos on arupidamine kodumaa ja kodu saatuse, kahe erineva maailma sarnaste ja ühendamatute probleemide üle, mis teravnevad peategelase jaoks seoses külaskäiguga emigrandist isa juurde.
“Säärane mulk”
Lydia Koidula „SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA“ on Eesti esimene algupärane näidend. See kolmevaatuseline naljamäng nägi esimest korda trükivalgust 1872. aastal, kuid pole kaotanud raasugi oma headusest ka nüüd, pea 150 aastat hiljem. Toonase külaelu rõõmud ja mured jõuavad meieni ajastule iseloomulike talupojatüüpide kaudu. Tempokas ja muhedas loos pakuvad kaasaelamislusti eesti lugejale juba armsaks […]
“Saaremaa eleegia”
Selles raamatus jutustatakse isa ja kolme poja lugu, kes on pärit Saikla külast Orissaare kandis Saaremaal. Raamat räägib nende saarlaste keerulistest saatustest enne, keset ja pärast Teist maailmasõda nii kodusaarel kui Pagari tänaval, Patareis ja Siberis. Võtmesõnadeks on Kaitseliit, NKVD, MGB, metsavennad, Omakaitse, luurajad Rootsist, äraandjad, agendid, nõukogude valed, venelased, elu ja surm. Romaan on […]
“Saatusi ja saavutusi”
1970. a. suvel avanes mul võimalus ajakirjanikuna külastada Eestit, et koguda materjali kavatsetava raamatu jaoks. Kahe reportaažireisi kestel anti mulle luba usutleda kõiki isikuid, ka nn. võimukandjaid, kelle poole ma soovisin pöörduda. Ainsaks erandiks oli Eesti “tugev mees” Johannes Käbin – ainsa lubatud poliitilise partei, Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär. On võimalik, et tal polnud […]
“Saatuslik armastus majas nr 34”
Neli tänavat viib väikesele asfalteeritud platsile Berliini linnaosas Charlottenburgis. Ühelt neist asus maja number 34 – ehitatud aastal 1902, milles elasid meie romaani tegelased. Nagu tuhat samataolist maja ümberringi, nii oli ka maja number 34 üks neid omapäratuid hallkollaseid Berliini üürimaju, mille tumedad kivikatused, väikesed rõdud ja kitsad trepikojad sarnanevad üksteisega nagu kaks tilka vett. […]
“Saint-Prousti vastu”
Marcel Prousti “Contre Sainte-Beuve”, millele minu teos tugineb ja millega sarnaneb eelkõige kõikemahutavalt vormilt, kuigi leidub ka sisulisi sünkroonsusi, oli mõeldud vestlusena oma emaga. Olen selle mõtte (nagu enamik mõtteid) enda omaks kirjutanud, kasutades seejuures ära silmi. Nii teiste kui ka enda omi. Vincent Descombes on Prousti analüüsides öelnud: “Proust on oma jutustaja süstemaatiliselt kõrvaldanud […]
“Sajandi väsimus”
Aarne Puu on sündinud 1948. a. Tallinnas, õppinud psühholoogiat ja vene filoloogiat Tartu ülikoolis, lõpetanud Jagiello ülikooli Krakovis teatriloo erialal. Elab Krakovis, õpetades eesti keelt ja kirjandust sealses ülikoolis. On tõlkinud poola keelde Friedebert Tuglase, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski jt. eesti kirjanike loomingut ning eesti keelde poola muinasjutte ja poola kirjanike teoseid, sealhulgas Stanislaw Lemi […]
“Sajandilõpu suvi”
Romaan Seda raamatut kirjutama inspireeris unenägu ning sellest pidi saama lustakas ja erootikarohke suvitusromaan “Seksitalu”. Kuid prototüüpide puudumise tõttu hakkasid tegelased omavolitsema ja sekkusid olevikuprobleemidesse: nurisesid majandusliku ummiku üle, toetasid televisiooni domineerimist kunstivallas ega olnud rahul ametliku luterliku Jumalaga, vaid asusid looma rahvuslikku religiooni. Musta kuke ohverdamisega alanud sündmuste jada viib välja inimohvrini. Tegelased ei […]
“Salaküti õpilane”
Raamat on esimene katse näha sündmusi Eesti metsades kõnnumehe silmade läbi. Sündmusi nii poliitilistes aegades, kuid metsloomade – nii või naa – olulises rollis metsavenna argimõtteis. Meie loos õitseb meelsuse sünnitatud inimjaht. Jahitavad omakorda jahivad eksistentsi vahendit, neid kõiki koos aga jahib riigikord, nagu vägev traalnoot, kellele kõik liigutav on vaid prügikala. Samas ei unusta […]
“Sammud edasi”
«Sammud edasi» on järg mälestusteosele «Võõrsil», jätkudes sealt, kuhu eelmise raamatu käsitlus peatuma jäi, kuni aastani 1973. Raamatus käsitletakse muuhulgas ka Eesti Päevade muljeid Kanadas ja järgnevat reisi Ameerika mandril. Inimeste hulk, kellega autor oma rännakutel ja tööl on kokku puutunud, tõuseb ligi poole tuhandeni. Aga autor ei möödu ka ei oma loominguprobleemidest ega meie […]
