“Risti riik”
Pilt on illustratiivne, müüdav raamat ei ole kileümbrises. Üks Eesti ajaloo pikemaid perioode, millest on üsna väha laiemalt teada, on nn orduaeg. See on Vana-Liivimaa aeg ehk ajajärk pärast Eesti ristiusustamist ja enne Liivi sõda. Just seda katab Arvo Mäe romaan “Risti riik”, üks väheseid siinset orduaega terviklikult käsitlevaid ilukirjandusteoseid. Romaani tegevus algab umbes 1200. […]
“Ristideta hauad I osa”
Kanadas elava eesti kirjaniku A. Viirlaiu (s. 1922) romaan ristideta hauad (1952) annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Mahuka 2. köitelise romaani 1. osas, mille tegevus algab 1944. a. oktoobris, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe.
“Ristideta hauad”
Mitmeski mõttes ühe radikaalsema eesti kirjaniku Arved Viirlaiu peateos «Ristideta hauad» viib lugeja teise Nõukogude okupatsiooni algusaega Eestis. Sügisest 1944 pidid paljud, kellele oli kallis kodumaa vabadus, varjuma metsadesse, kust nad pidasid relvastatud võitlust okupatsioonivõimu vastu. See karm ja heroiline romaan räägib Eesti kodanike lootusetust võitlusest oma elu ja kodu eest. Paljude toonaste võitlejate saatuseks […]
“Ristideta hauad” 1. osa
Romaan. I osa “Küla näis tukkuvat sügispäeva pealelõuna kuldses rahus. Sammaldunud katused rohetasid hiljutisest vihmast nagu kevadel, ehkki kased koplites langetasid juba pleekinud kollast ja vahtrad kiiskasid siin-seal punaste leekidena tumeda kuusiku taustal. …”
“Ristisõitjad”
Novellid. Sisukord. Taevaskoja asunik – Meri – Kangelane partneriga – Kuristik – Ristisõitjad – Tema Kuninglik Kõrgus – Peetrus Kuppelvaar – Põhjaneitsi … Nii ep lõppeski too kauge meresõit sinna tundmatule maale, mis on täis kummalisi imesid ja vägevat nõidust. Oh teid viletsaid vennikesi, võtke nüüd jälle kollased nokad pugu alt välja, olete küllalt mu […]
“Ristitants”
Saateks Võiksin alustada toda lugu, et see sündis kolmsada aastat tagasi Saalemis. Kahtlemata mõjuks see mõneti tõepärasemana, liiati annaks sulele suurema vabaduse. Ega siis kaine kahekümnes sajand tunne “nõiapõletamist”! See võib tunduda aatomajastul äärmise anakronismina. Kuigi maagia kui selline leiab järjekordselt tunnustamist, vihjates valitsevale jumalatehämarusele. Sellest ei pääse me päriselt ka ristitantsus. …”
“Romantilise mehe jutud”
Aastate helisevad läbi ööde hõbekellukesed. Neist oli kergem sõdurilõkke ääres, oli kergem tuisus ja pikal rännakul. Ja hallpäisena küsid vahel endalt – kas on sul jätkunud inimlikku soojust kõigile või oled sa seda palju võlgu? Ja veel, oled sa suutnud seda kellelegi kordki nii edasi anda, et sellest soojusest piisab kogu eluks? (“Laulis ööbik”) Üldse […]
“Romeo ja Julia”
/…/ Ja Romeo kargas taastärganud rõõmupuhangus jälle jalgele ning lõi valjusti huilates tantsu lahti, samal ajal kui metskits oja äärde kõndis, et ennast värske veega kosutada. Ta ojal jõi, oli muretu ta meel, ja ta ei aimanudki, et on lõpp ta eluteel. Sest kütikuul ta tappis sama tund ja elu oli läinud, nagu näinuks ta […]
“Rongatare”
Alasaare talu asub Laidaru, ühe suurema ja jõukama Lõuna-Eesti kihelkonna keskosas, suure maantee ääres ja ainult kilomeetri kirikust. Talu kuulub Kivide suguvõsale. Selle ostis üheksateistkümnenda sajandi keskpaiku päriseks Juhan Kivi, tugev ja turjakas mees, kes omandas sellal mitte üksi Alasaare, kus ta vanemad põliselt olid töötanud, vaid ka kaks naabertalu – Mäesaare ja Rassi. Sajandite […]
“Roomaja”
Romaan armastusest “Roomaja. Romaan armastusest.” on lõbus ja samas nukker lugu, kus rahvuslik identiteet, rändrahnud ja kuulus siil kohtuvad kõige absurdsema ja liigutavama protestiaktsiooniga, mis Eesti ilukirjanduses nähtud. Kui ühe väikelinna muusikakooli ähvardab rahapuudusel sulgemine, ei sobi see kuidagi häbelikule viiuliõpetajale Matile. Ta võtab endale ülesande protestiks roomata põiki läbi Eesti, Haapsalust Mustveesse, et sel […]
“Röövitud pioneeri juhtum. Krolli teine juurdlus”
„Röövitud pioneeri juhtum” on järg raamatule „Reeturlik metsavend” (Tänapäev, 2017), kus kohtume taas riikliku julgeoleku uurija Endel Krolliga. Aasta on 1959 ja julgeolekutöötajad on hädas Tallinnas aktiveerunud põrandaaluse vastupanuliikumisega, mis saadab korda nõukogudevastaseid tegusid. Midagi on mäda ka riiklikes struktuurides.
“Röövlijahil”
Autori kriminaaljutt viib lugeja sedakorda Kanadast väljapoole. Et trellide taha toimetada üht kurjategijat ja ta naispartnerit, jälgib autor Kanada politseinikuna tagaotsitavaid läbi mitme maa Euroopas – Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa… Kus ja kuidas lugu õieti lõpeb, selgub lugejale viimaks. Kuid see, mis Korgi seiklusjutule oma soola annab, on ta võime mõne joonega inimesi ja erinevaid […]
“Rukkirääk linnas”
“Kirjaniku elu on kord vähemal, kord suuremal määral liikumine vastu voolu. Vastu seda, teist ja kolmandat – oma mina alleshoidmise nimel. Minata aga ei eksisteerigi nimetamisväärset kirjandust. Jääb valguse valu, ideaalide hingus. Sa seisad elu vastu, justkui Taavet Koljati vastu. Kivi asemel on lingus su süda.” Väljapaistva eesti kirjaniku marginaalide raamat koondab mõtteid ja tähelepanekuid […]
“Rukkivihud rehe all”
Valimik luuletusi. Juhan Liivi paljudest luuletustest on säilinud käsikirjades ja hilisemates publikatsioonides mitu erinevat varianti. Käesoleva valimiku põhiline osa toetub autori eluajal ilmunud viimase väljaande (Juhan Liivi luuletused. Noor-Eesti, Tartu 1910) redaktsioonile. Kolme nim. kogumikust pärineva luuletuse (“Öösse ära kadus”, “Külm” ja “Ta lendab mesipuu poole”), samuti postuumsetest kogumikest valitud luuletuste puhul on siin kasutatud […]
“Rusikad. Inimene on inimesele hunt”
Eesti kirjaniku ja ajakirjaniku Silver Anniko (1928-1982) romaan „Rusikad“ ilmus esmakordselt 1979. aastal. Toonased kirjanduskriitikud suhtusid romaani halvasti, heites ette selle maitsetust ja mõõdutunde puudulikkust ning liigitasid selle halvas mõttes ajaviitekirjanduseks. Kuid toonase kirjanduspildi kohta ebatavaliselt jõulises stiilis kirja pandud „Rusikatele“ sai osaks suur ja suisa kultuslik lugejamenu. Romaan räägib Eesti inimeste elust ajaperioodil 1920ndate […]
“Ruunimärgid”
Merle Pajula – (35) hariduselt filoloog, elukutselt ametnik, loomult ontlik pereema. Armastab kirjutada: esimene trükiproov 1970. aastal ajakirjas “Täheke”, hiljem avaldanud erinevate nimede all artikleid ja arvustusi mitmetes väljaannetes (peamiselt “Eesti Ekspress” ning “Vikerkaar”). Loodab kirjutada tulevikuski. “Tambeti puhul olevat mõnda aega kahtlaselt tihti esinevaid ilmutusi ette tulnud. Üldiselt esineb senssidel alatasa ilmutusi, nad on […]
“Sa tead ainult küsimärki”
Teos on arupidamine kodumaa ja kodu saatuse, kahe erineva maailma sarnaste ja ühendamatute probleemide üle, mis teravnevad peategelase jaoks seoses külaskäiguga emigrandist isa juurde.
“Säärane mulk”
Lydia Koidula „SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA“ on Eesti esimene algupärane näidend. See kolmevaatuseline naljamäng nägi esimest korda trükivalgust 1872. aastal, kuid pole kaotanud raasugi oma headusest ka nüüd, pea 150 aastat hiljem. Toonase külaelu rõõmud ja mured jõuavad meieni ajastule iseloomulike talupojatüüpide kaudu. Tempokas ja muhedas loos pakuvad kaasaelamislusti eesti lugejale juba armsaks […]
“Saaremaa eleegia”
Selles raamatus jutustatakse isa ja kolme poja lugu, kes on pärit Saikla külast Orissaare kandis Saaremaal. Raamat räägib nende saarlaste keerulistest saatustest enne, keset ja pärast Teist maailmasõda nii kodusaarel kui Pagari tänaval, Patareis ja Siberis. Võtmesõnadeks on Kaitseliit, NKVD, MGB, metsavennad, Omakaitse, luurajad Rootsist, äraandjad, agendid, nõukogude valed, venelased, elu ja surm. Romaan on […]
