“Buridanid IV”
Lydia kõhkles, kas on sobilik üles näidata väga suurt huvi, korter polnud eraldatud ikkagi mitte talle, vaid Gustavile, kuid uudishimu sai võitu ja ta tegi kähku tubadele tiiru peale. Neid oli tervelt neli, kaks suurt ja kaks väiksemat, ja mõlemast suurest avanes vaade linnale ja merele. Mööbel puudus täiesti, ainult ühes, kõige pisemas toas seisis […]
“Buridanid V”
Churchill nägi unes, et ta on tiiger ja peab džunglis jahti punahirvele. Hääletult hiilis ta allika suunas, kuhu tema ohver oli jooma tulnud, ning valmistus hüppeks, kui tundis, et miski vajutab saba määratu raskusega vastu maad. Möiratanud valust, heitis ta pilgu üle õla ning silmas haakristiga tanki, mille luugist paistis Hitleri juubeldav vuntsinägu…
“Cogito, ergo sum ehk mõeldes oma mõtteid”
NSV Liidu rahvakunstniku, “Vanemuise” teatri peanäitejuhi Kaarel Irdi artiklivalimik, mis sisaldab isikupärase stiiliga autori probleemirikkaid mõtisklusi ja mediteerimisi teatriteemadel kui ka sõna sekka ütlemisi teistel kultuurialadel.
“Delfiinide tee”
Delfiin, kr delphis, lad delphinus, kreeklaste-roomlaste tootem, inimsõbralikkuse võrdkuju. Paljude antiikaja pajatuste kangelane. Tuntuim neist Herodotose jutustus kreeka luuletajast ja laulikust Arionist, kelle piraadid paljaks röövisid ja merre viskasid – lauliku päästis delfiin, kes ta üle tormise mere Tainaroni neemele viis… Mõtlesin endamisi, et Herodotose järel on minu kord jutustada delfiinidest, kuna tundsin neist mõnda […]
“Detsembrikuu valgus”
Miks ma kirjutan aeg-ajalt novelle? Sellel on kaks olulist põhjust. Esiteks – see on meeldiv tegevus, mis pakub hingelist rahuldust. Novelli esteetilis-teoreetilised põhitõed on mulle lähedasemad kui ühegi teise ilukirjandusliku žanri omad. Ma ei mõista neid, kes ütlevad, et nad kirjutavad lihtsalt teksti. Igasugune ilukirjanduslik tekst kirjtuatakse mingi taotlusega. Novell nõuab lihvitud teksti. Teiseks kirjutan […]
“Dollari hind. Avameelne päevik Ameerikast”
Pärnakas Veronika Lepiku elu jõudis 1990-ndate keskel tupikusse: tal polnud korralikku tööd, kodu ega raha. Väljapääsu ei paistnud kuskilt. Kuni ta tutvus juhuslikult väliseestlase Haroldiga, kes oli tulnud sünnimaale suvitama ja sugulasi külastama. Veronika aital tal Siberisse jäänud venda koju tuua ja see avaldas Haroldile muljet. Tänutäheks kutsus ta naise enda juurde Ameerikasse puhkama. Sealt […]
“Don Segundo Sombra”
“Don Segundo, ütelge jumala nimel, et see kiri valetab. Ma ei ole kellegi poeg ja mul pole tarvis kelleltki vastu võtta ei nõuandeid, raha ega nime.” Pilguks kerkis mu tähelepanu keskpunkti don Fabio kuju. “Ja mis inimene üldse oli see minu nõndanimetatud kadunud isa, kes õige mehe näoga karjusehüttepidi käis ja häbiraasugi ei tundnud …?” […]
“Doonori meelespea”
“Oma uues romaanis (1990) viib kirjanik meid vampiiride maailma. Kes need vampiirid tegelikult on? Ka see küsimus lahendatakse teose lõpul.”
“Draakonilend”
Autori teine raamat, poeem, mille telje moodustab eluring lapsepõlvekodust tuumaohulisse maailma, sealt tagasi koduturvalisusse. Orientaalset (jaapani) elutunnetust on seostatud eesti- ja slaavi folkloori ning modernluule elementidega. Teose peamine paatos on diskreetne, kuid järjekindel rahuidee süvendamine.
“Dünastia”
Romaan. Ühel jahedal septembrihommikul 1931 üks noormees läks läbi linna. Liiva ja kuivanud sõnnikut puhus talle silma. Praht ja vanad ajalehed keerlesid rentslis, neid veeretas sügisene tuul. Logardid nõjatusid uksepiitadele; noored kraadepoisid olid koondunud rühmadeks; paksud naised küürisid neljakäpukil pruunist liivakivist treppe; iidsed särgiväel mehed nõjatusid välja teise korra aknaist piipe suitsetades ja eilsest unistades. […]
“Džungliseaduste vangid”
Produtsent keerab oma genitaalid kruustangide vahele. Käes on tal matšeete. Just äsja on ta maganud oma assistendiga, kuigi ta ei ole homo. Ta ei tea enam, mida tat teeb. Ta on juba kaks nädalat purjus. See on meeleheitest … Kati Murutari bestseller “Džungliseaduste vangid” – tõde on kippumas päevavalgele. Balti meediamullide ellujäämismängu “Džunglistaar” ainetel kirjutatud […]
“Ebanormaalne”
Läbi romaani kolmesaja lehekülje on otsitud armastust. Ja mingil sõnulseletamata kombel õnnestubki Kenderil armastus sõnadesse saada, viisil, mis pole kulunud ja mis mõjub. Raamatu finaalis /…/ tunned lugedes mingit maagilist soojust. Maailma kõige paremat soojust. – Valle-Sten Maiste /Postimees/
“Eelarvamusi”
Täheldusi teatrist ja teatritekstidest Tuhkatriinumäng Eesti draama tarkade kivi avastamas? Madis Kõivu tagasitulek parafüüsikasse 2 x Karusoo – Ella Siberimaal; Ajaloo uutmine Viidingu ja Rätsepa “Olevused” Tätte tähetund – Ristumine peateega; Pingi peal oli aeg hõredam Kivastiku kiviktaimla Usu ikka Undi juttu – Narr, kes Norrast naise võtab; Lavalembeline “Laulatus”; “Graali” geopoliitika Välisvaatleja Unduski Viinis Võitlev Vahing […]
“Eesti gootika XX. Jutte ja lugusid aastatest 1997-2017”
Ervin Õunapuu novellide maailm kipub tunduma julm ja lohutu. Rahuaegadel taandab lugeja kaitsereaktsioon selle vaid groteskseks tekstimänguks – hirmutavaks, kuid ebarealistlikuks. Ning siis ühtäkki kuulutab argine uudisvoog, et Õunapuu ei liialdanud. Vaimne ja ihuline jõhkrus omastegi suhtes pole inimestest otsa saanud, vaid aina oma hetke varitsemas – ning muserdatud ajaloo ja nüristava olmega ilmakolkas on […]
“Eesti kirjandus paguluses XX sajandil”
Pädeva autorkonnaga koguteos vaatleb kirjandusprotsessi dünaamikat paguluses, kirjanduse üldsuundi ja kirjanike loomelugusid. Käsitluste laad varieerub akadeemilisest esseistlikuni, põhitähelepanu keskendub kirjandusteostele. Raamatut väärtustavad mahukad valikbibliograafiad ja biograafiline andmestik, samuti rohked fotod. Eesti kirjandust paguluses XX sajandil seni kõige ulatuslikumalt ja süvenenumalt käsitlev kirjanduslugu võiks leida koha iga kultuuri ja teadmisi väärtustava lugeja raamautriiulis. Samavõrd teenib ta […]
“Eesti kirjanduse ajalugu” I osa
I köide: esimestest algetest 19. sajandi 40-ndate aastateni. (paberkaaned narmendavad)
“Eesti kirjanduse ajalugu” II köide
XIX sajandi teine pool – Kirjanduselu areng rahvusliku liikumise ettevalmistus- ja tõusuperioodil; Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen; Teisi 1850-70-ndate aastate autoreid; Uusi jooni rahvaluules; Carl Robert Jakobson; Lydia Koidula; F. Kuhlbars, M. Veske, A. Reinvald; Rahvusliku liikumise kõrgaja jutukirjandus; Kirjanduselu üldpilt sajandi lõpukümnendeil; Rahvaluule kogumine ja avaldamine; Näitekirjanduse areng sajandi viimasel veerandil. J. Kunder; […]
“Eesti kirjanduse ajalugu” III osa
III köide: 19. sajandi lõpust kuni 1917. aastani. (paberkaaned narmendavad)
“Eesti kirjanduse ajalugu” IV köite raamat nr 1
IV köide 1. raamat: aastad 1917-1929. Eesti Raamat 1981. 519 lk (paberkaaned kulunud)
