“Vägede valitsejad. Pealkiri”
Näidend kahes vaatuses, üheksas pildis. Näidendisari jätkub A. Valtoni kahe draamateosega, millede tegevus leiab aset XV-XVI sajandi Eestimaal. Neist esimese – “Vägede valitseja” – aluseks on kristlase ja metsatarga diskussioon inimeksistentsi mõtestamise viiside üle. “Pealkirjas” on kesksel kohal eetiline probleem omade ja vaenlaste, saladuste ja võimete vahekorrast. Näidendisari
“Vahelikud vapustused”
… “Vaheliku vapustuste” saatust on paraku alates Nõukogude ajast kuni seni viimase kooliõpikuni faktoloogia osas ebatäpselt ja vaid oletuslikult esitatud. Autor ise on meenutanud: “Vahelik tõi mulle selliseid vapustusi, milliseid ei oleks aimatagi osanud. Ma ei püüdnud olla selle näidendiga sugugi sihilik, aga nagu ütleb eesti vanasõna, et see karjub, kelle king pigistab, siis küll […]
“Vahtrakuller”
Autorilt Mõni aasta tagasi ma veel ei teadnud, et tahan luulet kirjutada. Veelgi enam, avaldada luulekogu. Elu võib aga pöörata uue lehekülje, mõnel meist pikkamisi ja märkamatult, mõnel aga väga ootamatult, murdosa sekundi jooksul. Nii juhtus minuga. Luule on nagu muusika – viisita laul. Kõik, mida me kaunist loome, on laul. Laulud millestki või millelegi, […]
“Väike Ferdinand”
„Väike Ferdinand“ on Kaur Riismaa kolmas romaan ning 2020. aasta Euroopa Kirjanduspreemia nominent. Ajalugu kujutame ette lineaarsena, täpselt nii nagu koolis õpetati. Miski juhtub, see põhjustab teise sündmuse ja teine kolmanda. Aga iga inimene, kes ajaloost osa võtab, ka luiskab ja fantaseerib. Mäletab mõnda asja natuke valesti, teist natuke õigemini, kui see tegelikult juhtus, ja […]
“Väike Illimar”
“VÄIKE ILLIMAR, kirjeldan sind nõnda, nagu mäletan minevikust ja nagu näen nüüd. Olen sinuga koos kasvanud, olen kõik su päevad ühes elanud, olen peaaegu sa ise, ja peaksin sind tundma. Kuid olen nüüd ometi ka palju vanem ja näen ning mõistan kõike hoopis teisiti. Palju sinust on minus kadunud ja palju uut juurde tulnud. Mis […]
“Väike Illimar”
“VÄIKE ILLIMAR, kirjeldan sind nõnda, nagu mäletan minevikust ja nagu näen nüüd. Olen sinuga koos kasvanud, olen kõik su päevad ühes elanud, olen peaaegu sa ise, ja peaksin sind tundma. Kuid olen nüüd ometi ka palju vanem ja näen ning mõistan kõike hoopis teisiti. Palju sinust on minus kadunud ja palju uut juurde tulnud. Mis […]
“Väike luuleraamat”
Päike ja Maa Üllatav seos on tõusval Päikesel ja tööst puhanud Maal. Justkui varjatud sidemeid puutuda saad, kui varasel hommikutunnil oled nii usin, et värava avad ja paljajalu külateelegi läed. Siis Elu hoopis mõistvama pilguga näed ja reipana koduõuele tagasi tuled… Juulis 2003.
“Väike viperus”
Pärast koduplaneedil sooritatud kuritegu – hinnalise Skooni kivi varastamist – on tulnukad Jarek ja Bleak plindris, kuna neid asuvad jälitama korrakaitsjad. Tagaajajate maharaputamiseks otsustatakse varjuda ühel tagasihoidliku arenguga planeedil – Maal. Ratsa rikkaks saamine osutub aga oodatust keerulisemaks, kuna tulnukate uus kehastus pole teps mitte see, mida nad ootasid. Kuidas naasta koduplaneedile ja viia lõpule […]
“Väike”
Anti ja mina, Tuglas ja meri. Teatud mõttes on “Väike” jätk esseekogumikule “Väike äratundmiste raamat”. Kolmest osast koosnevas teoses arendab Raudam väiksuse teemat süvitsi edasi. Raamatu esimeses osas “Anti ja mina” jutustab autor lugusid oma lapsepõlvest, lastes neis tegutseda oma esimese raamatu “Anti jutud” peakangelasel. Teine osa “Väike Tuglas” käsitleb väiksuse teemat Friedebert Tuglase loomingus, […]
“Väikelinna baabad”
Takso tüüris hoovi. Hoov nagu hoov ikka. Plikatirtsud mängisid mullapinnale veetud ruudustikus keksukooli, poisiklutid tagusid vastu alajaama jalgpalli. Suverõivastes naised vestlesid sirelite all, mehed istusid õue toodud taburettidel, klõpsutasid doominonuppe. Suunamise järel toimunud instruktaažidel räägiti Ljuba-tädile ja onu Vitjale, et tolles linnas on rahvavõim püsinud õige üürikest aega ja et leidub rahvavaenulikke elemente, kes sõdisid […]
“Väikelinna romaan”
Viljaka noore prosaisti esimene romaan. Mõneks päevaks ühte väikelinna sattunud Tallinna kirjandusteadlasele avaneb kohaliku kultuurielu väline hiilgus ja ülespuhutus, loomingulise intelligentsi mannetus, kõlbeliste väärtuste vahetamine materiaalsete hüvede ja naudingute vastu. Autori valdavalt iroonilisse hoiakusse põimub kohati nukrat lürismigi – eriti armastusteema käsitlemisel.
“Väikelinna šerif”
Romaan Väikelinnaks pürgivasse Kiiva alevisse, oma kunagisse kodupaika, saabub tööle äsja miilitsakooli lõpetanud noormees Harri Basov. Kandes endas mitmesuguseid mälestusi, alustab ta tööd. see pole sugugi kerge, pole kogemusi, käes on ka Eesti iseseisvumise murdeaeg. Pinget lisab veel alevi selge rahvuseline kihistumine. Neid pingeid tunneb Harri Basov pealegi iseendas – isa venelane, ema eestlane, seisab […]
“Väikemees, miks nutad?”
Novelle ja jutustusi. Sisukord: Mäed meil ja mujal; Asetäitja; Mõtlematu vale; Krahvinna Jefrosinna; Demobilisatsioon; Väikemees, miks nutad?; Vähe lund; Isiklik Ustav Ülo; Võileib Reeperbahnile; Valget verd mu käest.
“Väikeriikide solidaarsusest”
Miks oli Island esimene riik, mis tunnustas Eesti iseseisvuse taastamist? Kes on Islandi algatuse taga seisnud mees? Miks ta rääkis meie eest, kui meie hääl oli vaigistatud? Selles raamatus õpime seda inimest tundma. Jon Baldvin Hannibalsson, Islandi välisminister, pühendab meid sellesse, mis juhtus siis, kui Nõukogude Liit püüdis vabadusvõitlust maha suruda, ja mis toimus pärast […]
“Väikesed vanamehed”
2006. Romaanivõistluse võitja Suvitusseltskond saarel – mitu abielupaari, kõik vanad sõbrad, veendunud, et üksteist läbi ja lõhki tunnevad. Romaani käigus aga selgub paljugi, mis mitte ainult sõpradele, vaid ka abikaasadele endile märkamatuks on jäänud. Juba väljakujunenud rollimängu all avanevad haavatavad alad. Väga hästi välja joonistatud tegelaskujud, psühholoogiliselt veenev romaan. – Luuletaja Doris Kareva Tiina Laanemi […]
“Vaikimise motiivid”
“Ühele emale tehti etteheide poja pärast. Emal oli raske mõista, ta oli oma poega hoidnud üle kõige. Siis küsiti temalt: “Kui sa oleksid ette näinud, et võib juhtuda niisugune lugu, kas sa siis oleksid suutnud teda juba algusest peale arukamalt hoida?” Ma ei kuulnud vastust. Ma ei saanud ka teada seda lugu, millest räägiti. Aga […]
“Vaikne nurgake”
“Vaikne nurgake” on pealtnäha tavaline lutsulik lugu, kus tehakse nagu tööd ja nagu ei tehta kah, tehakse nagu nalja ja nagu ei tehta kah, just nagu rõõmutsetakse, riieldakse ja armastatakse, aga õieti ei riielda ega rõõmutseta, vaid lihtsalt aetakse juttu inimese kombel – ja mis see inimese elu muud on! –, vaadeldakse vahel rändavaid pilvi […]
“Vaim ja ahelad”
Teise maailmasõja ajal olid suved Eestis päikeseküllased ja soojad otsekui vastandiks meie rahva ränkade kaotusaastatele. Nii ka 1939. aastal, mil kaheksa päeva enne sõja puhkemist -23. augusti – sõlmiti Moskvas “Mittekallaletungi- ja koostööleping” kommunistliku Nõukogude Liidu ja rahvussotsialistliku Saksamaa vahel. See Molotovi-Ribbentropi pakt oma salaklauslitega jagas Ida-Euroopa riigid Soomest Balkanini kahe diktatuuri mõjupiirkondadeks. Kurikuulus leping […]
