“Ülemlaul”
Indrek Hirve värskes luulekogus leidub nii juba ilmunud kui uusi tekste, mida ühendab Hirvele läbi kogu ta loomingu väga oluline teema, armastus. Aga mitte ainult. Siia kogutud omalaadses läbilõikes tema loomingust, kus lembeteemaga põimub Hirvele samuti väga oluline meedium: muusika. Ning tema tekstile vilistatud viisijupp jääbki selle kogu lõpus justkui õhku võnkuma.
“Ülesõidukohad”
Rist Mu vanaisad olid mõlemad raudteelased. Mu isaisa Jakob Mirk oli vedurijuht Tallinna-Peterburi raudteel. 1886 võeti ta kohalt maha ja tehti omaenese veduril kütjaks. Sest ta oskas vene keelt niisama halvasti kui saksa keelt, mille mõninga oskamise eest tolle aja uued raudteeülemad teda äkki sakslaste pooldajaks arvasid. Perekonnas kinnitati, et sellest ülekohtust jäi ta haigeks […]
“Ülestõusjad ja kodukäijad”
Antoloogias “Ülestõusjad ja kodukäijad” on kaksteist algupärast novelli, mis käsitlevad kõige laiemas mõttes elavaid surnuid. Elu pärast surma, sõnad ja mõtted, mis jõuavad lahkunud inimestelt elavateni, on oma võimatuses ja poeesias olnud tuhandete kirjandusteoste inspiratsiooniks. Nüüd uurivad kaksteist Eesti kirjanikku, kuidas me võiksime tänapäeval tajuda ja tunnetada surma ning seda, mis on pärast. Kas ja […]
“Ümberõpe”
Romaanivõistlus 2000 “Autor esitab meile kahe keskealise naise – erakooli õpetaja ja teistest vanema õpilase – areda ja hingelise suhte loo, kasutades selleks kahe vaatepunkti võtet, mis nõuab reeglina suuremat kirjutamisvilumust. Nõnda siis saamegi kaks mõnevõrra erinevat varianti ühest ja samast loost.” – Rein Põder “Kirikliku kallakuga diakonikoolis õppiv naisõpilane Kirmet pajatab oma lähenemiskatsetest õpetaja […]
“Umbsõlm. Armuvägi”
Jutustus “Umbsõlm” heitleb tänapäeva maaõpetajanna perekonna- ja olmemuredega keset vohavat ükskõiksust ja tuimust. “Armuväe” tegevus toimub XIX sajandi künnisel; haritud vabamõtleja, Rannu partor Seider satub Vene keisririigi tsensuuri jäika haardesse.
“Ümera jõel”
Mait Metsanurga “Ümera jõel” on kindlasti üks eesti romaaniklassika tuntumaid ja armastatumaid ajalooromaane. Sündmustiku keskpunkti moodustab eestlaste maleva võidukas lahing Ümera jõel 1210. aastal. Ühtlasi annab romaan ilukirjandusliku pildi kogu muistsest vabadusvõitlusest. Niisiis on vaieldamatult tegemist ühe olulisema teosega, mis käsitleb eestlaste visa vastupanu ristirüütlitele. Kriitikud ja kirjandusteadlased on “Ümera jõe” puhul esile tõstnud kirjaniku […]
“Ümera jõel”
[…] Esialgu näis mulle liiga raske olevat kirjutada ja kirjeldada seda, mida pole näinud, millest pole kuulnudki, ainult lugenud. Aga mõtted ja kujutlused oma rahva minevikust, selle põnevamatest momentidest ei jätnud mind, ja 1925. aastal hakkasin materjali koguma ja visandeid kirjutama Jüriöö ülestõusust 1343. aastal. Käisin kohti vaatamas, kus sündmustik pidi arenema, õppisin sellekohase kirjanduse […]
“Ümera jõel”
Romaan kujutab eestlaste võitu raudrüütlite ja nende kannupoiste üle Ümera jõel aastal 1210. Eellugudena kujutatakse romaanis lätlaste röövretke Ugandisse paar aastat varem, eestlaste poolenisti ebaõnnestunud sõjakäiku Beverina vastu ja lätlaste teistkordset retke Sakalasse, millele järgneb eestlaste ebaõnnestunud Võnnu ründamine, mis aga lõpeb tagaajajate veresaunaga Ümera jõel.
“Ümera jõel”
Mait Metsanurga “Ümera jõel” on kindlasti üks eesti romaaniklassika tuntumaid ja armastatumaid ajalooromaane. Sündmustiku keskpunkti moodustab eestlaste maleva võidukas lahing Ümera jõel 1210. aastal. Ühtlasi annab romaan ilukirjandusliku pildi kogu muistsest vabadusvõitlusest. Niisiis on vaieldamatult tegemist ühe olulisema teosega, mis käsitleb eestlaste visa vastupanu ristirüütlitele. Kriitikud ja kirjandusteadlased on “Ümera jõe” puhul esile tõstnud kirjaniku […]
“Uneskõndija”
Luuletaja neljas kogu on kammerlik, sisekaemuslik, katse tungida reaalse ja irreaalse piirimaale. Taskuformaat
“Unesnõiduja. 2006 kuni Mehhiko”
Pärast kooli hiilisin metsa, võtsin puuõõnest kiiritusefiltri ja lõin naaskliga sinna mõned augud ning panin filtri puuõõnde tagasi. Kodus tegi vanaisa pannkooke, need olid head, kuid veelgi parem oli mõte sellest, kuidas puhkeb sõda ja meie külale visatakse tuumapomm. Minu pinginaaber tõmbab kopsud veel saastumata õhku täis, jookseb metsa, haarab puuõõnest filtri ja surub selle […]
“Unikiri”
Pärtel Ekmani romaanis “Unikiri” arenevad kolmekümneaastaste – meie kaasaegsete – mehe ja naise tavalised töösuhted sügavaks kõikehaaravaks kiindumuseks. Toimub see aga tänu riskirohketele seikadele ja mitmetele katsumustele, millest nimikangelased tänu heale õnnele ja enda nutikusele võluva paarina välja tulevad. Lugejat paelub raamatus tänapäeva Eesti selgesti äratuntav eluolu – värvikad killud küll Tartust ja Tallinnast, küll […]
“Uputus”
Romaan Jurnas vähkreb Taevaranna tarenurgas voodil. Varahommikuses hämus ei seleta silm asjade ja nägemuste vahet. Pikad unelained ujutavad üle meelte, kisuvad lühikesteks virvendusteks ja lahenevad lõpuks uduks, mis kõik piirid ja vahemaad kokku sulatab. Kell tiksub tareseinal katkendlikult ja hädiselt, kilk kriiksub roosteselt savimüüri vahel ja tõuk nagistab kõrva ääres. Voodigi kägiseb liigutuste järgi. Häälte […]
“Urikivist ristimisastjani”
Juba mitmendat korda jookseb Tuurhalli väike võsu Siim Kotkaneeme kaldale, et seal seista ning üksisilmi mere poole sihtida. Tuuled puhuvad ja võimsalt laiub mere avar roheline pind. Taevas on tohutu ning vee kohal lai vaatepilt. Siit ei tõuse puid ega künkaid silma segama, siin on nii mõõtmatult avar, et hing tahaks sulada mere kohinaga ühte. […]
“Urmas ja Merike”
K.A. Hindrey (1875-1947) ajalooline romaan toob meieni avara ja usutava pildi Muinas-Eesti ühiskonnakorraldusest. Autor on loonud huvitava ja elutruu portreedegalerii tolle ajastu inimestest. Teoses kohtame maakondade vanemaid, vabamehi, kodutuid ning orje. Oluline koht on antud selle aja välissuhetele, poliitika ja usu tihedale seosele. Esikaanel plekk
“Urmas ja Merike”
Lugu aasta 1000 ümber. Koloriitse eesti suurkirjaniku Karl August Hindrey “Urmas ja Merike” (I osa esmatrükk 1935, II osa 1936) on kriitikute hinnangul autori parimaid ja ka hinnatuimaid romaane. Romaan pälvis 1937. aastal Konstantin Pätsilt riigivanema auhinna. “Urmas ja Merike” annab ereda ja tõepärase sissevaate Muinas-Eesti ühiskonda. Tegevus, mida raamib armastusromaanile iseloomulik suhetepinge, toimub autori […]
“Uskmatu Toomas”
Raimond Kolk on luuletaja ja prosaist, kelle nime ümber on vahel olnud vaidlusi ta isikliku ning kartmatult väljendatud arvamiste pärast. Käesolev uus novellikogu aga koosneb inimeste argipäeva saatuse ja hingeelu vaatlevatest lühematest ja pikematest paladest. Tänapäeva tavalise inimese probleemid, ta mured ja rõõmud ja ta hoiak kõikjalt pealerõhuva võõra maailma vastu on edasi antud nüansirikkalt […]
“Usutunnistus: 250 kaksikvärssi aastaist 1984-1987”
Aforistlikus värsiraamatus on mõttehetki ja elupeegeldusi inimese sünnist surmani ja armastust vihkamiseni. Taskuformaat
“Uus evangeelium”
Voldemar Õuna kaheosaline “Uus evangeelium” valgustab üht Eesti ajaloo pöördelisemat aega – aastaid 1939-1941 alates baaside lepingust kuni Saksa vägede saabumiseni. See ajaraam Teise maailmasõja alguses hõlmab Nõukogude Liidu sõjalist sissetungi Eestisse ja iseseisva riigi hävitamist – Eesti annekteerimist ja okupeerimist ning esimesi sovetlikke massirepressioone ja kõike muud, mille tõi kaasa esimene Nõukogude aasta. Voldemar […]
“Uus evangeelium”
Voldemar Õuna kaheosaline “Uus evangeelium” valgustab üht Eesti ajaloo pöördelisemat aega – aastaid 1939-1941 alates baaside lepingust kuni Saksa vägede saabumiseni. See ajaraam Teise maailmasõja alguses hõlmab Nõukogude Liidu sõjalist sissetungi Eestisse ja iseseisva riigi hävitamist – Eesti annekteerimist ja okupeerimist ning esimesi sovetlikke massirepressioone ja kõike muud, mille tõi kaasa esimene Nõukogude aasta. Voldemar […]
