“Valitud teosed” I ja II osa
1. köide sisaldab luulet autori loometee algusest kuni 1955. aastani, kaks mälestuslikku proosapala, novelli ja muinasjuttnäidendi. 2. köide hõlmab autori luuleloomingut alates 1956, jutustuse “Siil” ning eetilisi probleeme käsitleva näidendi “Kaks viimast rida”.
“Valitud teosed” II osa
Sisukord Kadunud aegade hämarusest Öösiti kumavad linnad Naine vaesest maailmast
“Valitud teosed” IV köide
Romaanid: “Ümera jõel” ja “Tuli tuha all” “Ümera jõel” alusteksti allikaks käesolevas köites on viimane autori poolt läbi vaadatud, s.o. 1956.a ilmunud 4. trükk, milles nüüdseks väljaandeks on konjektuuridena parandatud ilmseid tähelepanematusvigu. “Tuli tuha all” alustekst pärineb romaani esmatrüki kirjanikule kuulunud eksemplarist, kuhu ta 1951.a juulis tegi pliiatsiga peamiselt stiililisi muudatusi. Seejuures on kirjanik romaani […]
“Valitud värsid”
Eesti luuleklassiku Villem Grünthal-Ridala (1885-1942) valikkogu annab ülevaate autori lüürikast ja esitab tekstinäiteid pikematest eepilistest luuleteostest. (taskuformaat)
“Väljapressimine”
See on haaravas vormis kirjapandud lugu, kus head kavatsused ristuvad kurjade plaanidega. Ajastutruu olustiku kirjeldus ühe väikekirjastuse ellujäämisest – võitlusest oma au, raha ja usaldusväärsuse eest petturite ja ühetehingu kelmidega. Õpetlik lugu väikeäriga alustajale.
“Vallavanema pärandustomp”
Vana vallavanema raskustesse sattumine ja äkiline surm Kolga uues romaanis langeb ajaliselt ühte ühe olulise murdekohaga Eesti vabariigi ajaloos – vabadussõjalaste ehk vapside rahvaliikumisega ja sellele järgnenud 12. märtsi sündmustega. Peremehe kadumine kergitab üles mitte ainult pärandusküsimusi, vaid ka kadunu elust ootamatusi. Nii on Ahkuna talu loo kõrval Kolga romaan ka selle ajajärgu kujutus ühe […]
“Vallutajad”
Novelle. Sisukord: Vallutajad. Mänguisa. Karuteene. Klaaskuused. Õnnesoov Riigimarssalile. Prints piitsaga. Kasvandike mäss. Ülim õnn. Elektrilöök. Ripakil naised. Pärast lõppu. Rõõm ühest kaasmaalasest. Õega Pirita rannal. Uhkus. (üks pilt – autori oma – esilehele kleebitud. Puuduvad paberkaaned)
“Vallutajad”
Romaanitsükli “Andruksonide suguvõsa” kolmanda köite keskseteks tegelasteks on Miika Valtsbergi ja Eeva Andruksoni poja Toomas Andruksoni lapsed. Üks neist – Markus, kõige visam töömurdja ja järeleandmatu oma kavatsustes, seega oma isale hingelt lähim – pärib talu, teised siirduvad tööd ja iseseisvat elu otsima peamiselt linna.
“Valus valgus”
Luuletused, poeemid, näidendid Sisukord: Luuletused; Poeemid: Tormipoeg, Kuidas Koguva küla käis punavooris, Järvesuu poiste brigaad, Mina – kommunistlik noor; Näidendid: Atlandi ookean, Lea, Kihnu Jõnn, Polkovniku lesk, Enne kui saabuvad rebased.
“Vambola”
Jutustus vanast Eesti ajaloost /1209-1212/ – Vaike, mu hella õeke, ära kurvasta oma venna pärast. Ma tean, et sa mind armastad nagu õe kohus. Isamaa on hädas, vaenlased tungivad maale, murupinda punastab venna veri, külade asemele asuvad tuhahunnikud, mehi tapab tugeva vaenlase terav raud ja naisi ning lapsi ootab vangipõlv! Ma lähen sõtta, püha kohus […]
“Vana Fabiani nutulaul”
Raamat sisaldab autori eelmise romaani “Keerukuju” järje “Kallid generatsioonid” ning pikemaid ja lühemaid jutte, mis haakuvad romaanis käsitletud vaimu- ning eraelutemaatika ning iroonilis-vaatleva eluhoiakuga.
“Vanad fookused”
Sülitan sündsaile sadamaile kõrtsidega kail, lõbulaatadega. Aevastan armsaile ankrupaigule, kus passitakse pärituult ja pilvituid päevi. Taskuformaat
“Vanad ja kobedad”
“Vanade ja Kobedate” stsenarist Peep Pedmansoni sule all seiklevad raadioteetrist ja teleekraanilt tuttavad tegelased seekord paberil. Nagu ikka, otsivad nad siingi innukalt ühte koma teist, kuid leiavad koma kolmandat.
“Vanad kased”
Me oleme kevadlapsed. Meil silmad täis noorust ja selgust. Meie päralt on kõik: maavarad ja veed, ja elu, mis kohab ja õitseb me ees… Meie taevas on kõrge ja helge. Me oleme kevadlapsed. … (taskuformaat)
“Vanaema mõis I osa”
Sündisin 1939. aastal Tallinnas, kasvasin üles töölisasulas Järvakandi Tehastes, lõpetasin Vändra Keskkooli, Tallinna Polütehnikumi raadiotehnikuna ja Tartu Ülikooli ajakirjanikuna. Olen töötanud elektromehaanikuna, fotokorrespondendina, majakavahina ja ajakirjanikuna. Mind on vaimustanud ühteviisi paksud inglise romaanid ja närvekõditavad kriminaallood. Jäänud 1986. aastal tervise halvenedes riigtöölt koju, püüdsin muuta kirjatöö oma elu sisuks. Valisin eesti kirjanduses üpris tühja põllusiilu […]
“Varastatud õnn”
Kui lõpuks vaikseks jääb, lubatakse neil keldrist lahkuda, aga majast välja minna ei tohi. Poiste elupaik on ülemisel korrusel ühes klassis. Akendest avaneb kohutavalt ilus vaade. Nii õudne, kui see ka ei ole, on see vaade tõesti ebamaiselt ilus ja sellel momendil on Merilil valusalt kahju, et ta seda jäädvustada ei suuda. Kogu linn põleb, […]
“Varavalgest videvikuni”
Sündisin Tallinnas, kuid kasvasin üles Tallinnalähedases Harku (nüüd Saue) vallas Alliku külas Uuetoa talus. Siin käisin ka algkoolis (Sauel ja Hüürus). 1945. aastal astusin Tallinna II Keskkooli (praegune Reaalkool), kuid olude sunnil lõpetasin venekeelse keskkooli Vilniuse sõjakoolis Leedus. Pärast sõjaväest naasmist ning tööle asumist Eesti NSV Kultuuriministeeriumi süsteemis lõpetasin Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna kaugõppe teel. […]
“Vari”
… Ja Villu? Kukulinna esimese sauna asemel on pärnade varjul väike valge majake. Siin üksi on nõrgameelne vagune, siia viimaks on Hugo oma sõbrale aseme leidnud, kus pime vari, mis ta hinge peale langenud, teda ei vaeva – kus ta rahule jääb. Kui aga Peipsi sügav, vägev kohin metsa tagant, mida kirves ikka harvemaks teeb, […]
“Varjajad”
“Mis sa tahad?” ohkasin välisust vaid natuke lahti tehes. “Rääkida. Kõigest.” Kaspar vaatas mind tõsiselt. “Oota siis,” ohkasin ja lükkasin ukse kinni. Võtsin endale sekundi, et rahulikult hingata, kuigi ma ei tahtnud teda liiga kauaks ootama jätta. Nüüd oli see käes, me saime viimaks asjad läbi rääkida. Lootsin, et sellest ei tule totaalne katastroof… Kas […]