“Trotsija. Katse mõista Uku Masingut”
Uku Masingu suunas minna tähendab kaarega minna: oli ta ju teoloog, see tähendab vaimutüübi esindaja, kelle eestikeelne nimi juba, usu-teadlane, kõlab Teaduse Ajastul anakronistlikult, et mitte rohkem ütelda. Endisaegse usu asemel ilmuvad uusajal mitmed uued vaimunähtused, teiste hulgas keelefilosoofia. Iseenesest polnud selleni jõudmine muud kui järjekordne samm maailmapildi inimlikustamisel; teati juba, et käekirja ja väljendusviisi […]
“Trotski”
Värvika ja vastuolulise isiksusena etendas Lev Trotski (1879-1940) Venemaal Oktoobrirevolutsiooni juhtimisel, kodusõjas punaste väejuhina ja NSV Liidu rajamisel üht kõige olulisemat osa, aga sellegipoolest on ta võrreldes Lenini ja Staliniga rohkem varju jäänud. Pärast Lenin surma 1924. aastal kommunistide ladvikus alanud võimuvõitluses suure juhi järeltulija koha pärast jäi Trotski Stalinile alla ning kaotas ajapikku kõik […]
“Tuhhatševski. Biograafiline jutustus”
Selle populaarse biograafilise jutustuse väljapaistvast vähejuhist, Nõukogude Liidu marssalist Mihhail Nikolajevitš Tuhhatševskist on kirjutanud tuntud nõukogude kirjanik Lev Venjaminovitš Nikulin. Raamatus on kasutatud üksikuid M. N. Tuhhatševski töid, Mihhail Nikolajevitši sugulaste, sõprade ja sõjaväekaaslaste mälestusi, samuti mitmesuguseid arhiividokumente. Autor ei seadnud endale eesmärgiks anda M. N. Tuhhatševski sõjaväelisest tegevusest igakülgset ülevaadet, kuna see kuulub sõjaajaloolaste […]
“Tunnistan, et olen elanud. Mälestused”
Suure tšiili luuletaja, Nobeli laureaadi Pablo Neruda (1904-1973) postuumselt avaldatud memuaarides kajastub autori sündmusterohke elukäik, reisid paljudesse maadesse, arvukad kokkupuuted väljapaistvate riigitegelaste, kirjandus- ja kunstiinimestega, hinnangud, sageli poleemilisedki, paljudele ühiskondliku elu ja kunstinähtustele.
“Tuntud ja tundmatu Gori”
Gori oli Eesti Vabariigi populaarseim karikaturist ja võrratu šaržijoonistaja. Tema vaimukat kunsti hinnati ka välismaal. Selles raamatus keskendub Martti Soosaar Gori tippaastate, s.t. kirjastuse “Waba Maa” väljaannetes avaldatud loomingule, mis on praegu peaaegu tundmatu. Gori piltide kõverpeegel oli humaanne – samal ajal hukkamõistev ja raviv, pilkav ja kaasatundev. Raamatus on värvikaid mälestusi Gori põnevast isiksusest […]
“U.K. Kekkonen”
Poliitiline elulugu. U.K. Kekkoneni kui poliitika- ja riigitegelase elulugu – see on paljuski Soome uusim ajalugu, Soome ja meie maa vastastikuste suhete ajalugu. Kekkoneni nimi on jäävalt kantud Teise maailmasõja järgsete rahvusvaheliste suhete annaalidesse. Kekkonen oli keeruline, mitmepalgeline ja paljuski vastuoluline isiksus. Kuid tema poolt Soome sõjajärgse välispoliitilise kursi loomisse ja elluviimisse antud suur panus […]
“Uba. Toomas Uba”
Peaaegu võimatu on leida eestlast, kes ei teaks, kes oli Toomas Uba. Seda teavad kõik, et Uba oli spordiajakirjanik. Ent teatakse rohkemgi: ta oli spordiharitud, töökas, faktitäpne, emotsionaalne, isikupärane. Üldjuhul teatakse sedagi, et Uba võitles ETV ekraanile välja suured võistlused ja emakeelsed kommentaarid, pruukides oma suurepärast suhtlemisoskust. Vajadusel läks ta visalt ja jõuliselt kas või […]
“Udo Väljaots. Teatriteed”
Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud eesti teatrimehest (1916-1979), ENSV rahvakunstnikust. U. Väljaotsa lavalooming jaguneb kaheks perioodiks – “Vanemuine” (1934-61) ja “Estonia” (1961-79), kus tegutses peanäitejuhina. Lugeja saab põhjaliku ülevaate mitmekülgsest loovisiksusest, samuti suure tüki eesti teatrilugu. Raamatu lõpus leiduvad registrid U. Väljaotsa lavastustest, osatäitmistest jms. Illustreeritud fotodega.
“Ühe arhitekti mälestused Kolmas köide. 1967–1977”
Ülo Stööri mälestuste kaks esimest köidet kirjeldasid autori kujunemist arhitektiks. Kolmandas köites räägib Stöör 1966–1976 Viljandi rajooni peaarhitektiks olemisest, kirjeldades täpselt selle aja olusid. Ta vaatleb põhjalikult kohaliku võimu ja peaarhitekti suhteid, kirjeldab hakkamasaamist nõukogude bürokraatiamasinas, oma ja teistegi suuremaid ettevõtmisi Viljandis (sealhulgas vanalinna säilitamine, Sakalamaa kaitsjate ausamba püstitamine, Ugala teatrimaja ehitus). Vahepaladena tuleb juttu […]
“Ühe arhitekti mälestused Teine köide. 1957–1966”
Ülo Stööri mälestuste esimene köide rääkis tema lapsepõlvest ja kooliaastatest 20. sajandi pöördeliste sündmuste foonil. Teine köide käsitleb aastaid, mil temast sai arhitekt. Noorpõlve unistus õppida filmirežissööriks oli kohanud takistusi, mille tagajärjel autori esimene kõrgkooliaasta möödus Tallinna Polütehnilise Instituudi Laevaremondi teaduskonnas. Ootamatu kokkupuude filmimaailmaga − esmalt “Tallinnfilmi” administraatorina, seejärel näitlejana “Lenfilmi” kinokomöödias − paistis esialgse […]
“Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused”
EDUARD VON STACKELBERG, üks baltisakslaste juhte, sündis 6. (18.) novembril 1867 Virumaal Repniku mõisniku pojana. /—/ Tema mälestused “Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused” (“Ein Leben im baltischen Kampf. Rückschau auf Erstrebtes, Verloren und Gewonnenes”, München, 1927) algavad lapsepõlvest ja lõpevad Esimese maailmasõja puhkemisega; mälestuste II osast on ilmunud vaid väike ja väljajättudega osa […]
“Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused”
Eduard von Stackelberg (1867–1943) oli üks Eesti baltisakslaste juhte. Ta õppis 1886–1893 Tartu ülikoolis matemaatikat ja keemiat ning täiendas end Leipzigis, Pariisis ja Peterburis. Teadlasekarjääri vahetas ta poliitika vastu, kus sai tunda nii suuri võite kui ka valusaid kaotusi. Stackelberg pidas Harjumaal Sutlema, Lümandu ja Mäeküla mõisa ning oli 1899–1911 Eestimaa rüütelkonna sekretär, 1912–1918 rüütelkonna […]
“Ühe kidramehe lugu”
Ühel kenal jõulukuisel päeval, istudes Tiidu hubases köögis Saaremaal Kehila külas tassi rohutee ja kaeraküpsistega ning kuulates järjekordselt tema värvikaid lugusid, käisin välja lubaduse – kui Tiit oma elulooraamatu kirja paneb, aitan selle avaldada. Mõne nädala pärast oli käsikiri minu postkastis. Suurepärane muusik, kitarrimängija ja pedagoog, vaimukas ja peene huumoritajuga Tiit Paulus on ka täna […]
“Ühe saarlase saaga”
Kogu Vilsandi on nüüd rahvuspark. Kõik talud on kadunud peale ühe talu saare idarannikul, kus endise omaniku poeg kasvatab jaanalinde. Tuletorn on alles, samuti ka meteoroloogiajaam, mis saadab iga päev ilmateateid Brüsselisse ja Washingtoni. Ja linnud tulevad ikka veel igal kevadel Vaika saarekestele, et seal pesitseda ja oma poegi kasvatada. (tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Ühe sakslase elu. Mida on meil täna õppida Goebbelsi sekretäri elust”
Brunhilde Pomsel elas 106-aastaseks ja oli üks viimaseid inimesi, kes puutus vahetult kokku Natsi-Saksamaa võimuladvikusse kuulunud isikutega. Ta rääkis oma kogemustest esimest korda põhjalikumalt veidi aega enne oma surma. Selle materjali alusel valmisid nii palju tähelepanu pälvinud dokumentaalfilm kui ka raamat “Ühe sakslase elu”.
“Ühe sakslase lugu. Mälestused 1914–1933”
Sebastian Haffneri „Ühe sakslase lugu“ räägib esimesest kolmest aastakümnest ühe targa ja järjekindla mehe elus. Peenest irooniast ehtsa raevuni ulatuval moel vaatab Haffner oma meenutustes 1939. aastal vahetu tunnistajana tagasi Saksamaal kogetule. See oli tappidest lahti maailm: 1923. aasta kappav inflatsioon, nälg ja küllus käsikäes; pruuni ussina tänavail looklevad natsirongkäigud, tõstetud käed ja „Heil Hitler!“; […]
“Ühe suve kroonika. Ellu Elleri mälestused suvest Karjalas”
Ellu ja Heino Elleri 1953. aastal Karjalas koosveedetud puhkuse lugu “Ühe suve kroonika” on Eesti Tearti- ja Muusikamuuseumi väljaandel ilmuva sarja ELAVIK viies raamat. Selle raamatuga alustab muuseum kui Heino Elleri pärandi hoidja ja autoriõiguste omanik Eesti rahvusliku muusika suurkuju ja mitme põlvkonna heliloojate õpetaja saja kahekümnenda juubeli aastat. Elleri personaalkogu M 39 pakub uurijale […]
“Ühe vana “tuuletallaja” noorpõlve mälestused I-II”
Meie kirjandusklassik, eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855 Pärnumaal Läti piiril asuvas Laatre vallas Puldre külas sauniku pojana. /—/ August Kitzbergi suurepärane kultuurilooline, humoorikas ja värvikate inimtüüpide rohke mälestusteraamat “Ühe vana “tuuletallaja” noorpõlve mälestused” ilmus kahes osas (1924-1925) ning käsitleb põhiliselt aega 1850. aastaist kuni sajandivahetuseni. Teos üllitati uuesti 1957. aastal […]
“Üheksa ametit…”
… (kümnes nälg) – on autori mälestused 1949. a. märtsi küüditamisest ja elust pärast sõda “Külmal maal”. Pisut lahedamates tingimustes töötas autor nüüd küll traktori haakijana, härjakarjasena, põllutöölisena, küll metsatöölisena taigas, küll raudteel laadijana, tellisetehases müürsepana, kuivatajana jm. Pärast Stalini surma vabanes ta 1956. a. väljasaatmisest. Tagasi Eestis oli ta tekstiilvabriku tööline, raamatupidaja, varustaja ja […]
