“Aja kolm värvi”
Anatoli Vinogradov (1888-1946), üks silmapaistvamaid nõukogude ajaloolis-biograafilise romaani viljelejaid, meie lugejaile juba tuntud romaani “Paganini” autor, on oma teostes sageli käsitlenud Euroopa kultuurielu XIX sajandi esimesel poolel, prantsuse kirjandust ja prantsuse-vene kultuurisuhteid. Ka tema romaani “Aja kolm värvi” (1931) tegevus liigub samadel radadel. Peale romaani muude vooruste on selle populaarsuse põhjuseks kahtlemata asjaolu, et tegemist […]
“Ajakirjanduse 1550 võtmeisikut”
Hea lugeja, te hoiate käes leksikoni, kuhu on koondatud informatsioon inimestest, kes on võtmetegijad Eesti pressis. See teatmeteos pakub unikaalse võimaluse orienteeruda neljanda võimu köögipoolest. Me elame infoühiskonnas, kus üks hea sõna ajakirjanduses võib teie käibe ja kasumi kahekordistada. Teisalt aga võib üks halb artikkel nullida teie mitme aasta töö ja vaeva. Seega on iga […]
“Ajapildi sees”
Lapsepõlv Juhaniga “Ma oma ajaliku elu lugu ja kõike seda biograafilist ei tahaks enda jaoks väga tähtsustada. See ei tähenda seda, et ma oma loomingut elust kuidagi lahutada saaks. “Nii mina seisan enese kõrval, viibates eluloole…” kui millelegi, mis jääb minust tahapoole või mida ma püüan kaotada.” Need sõnad ütles Juhan Viiding oma luulekogu “Elulootus” […]
“Ajastute vahetusel. Mälestusi siit- ja sealtpoolt ookeani”
Inimese elus on sündmusi, mis mõjutavad otsustavalt ta saatust ja kujunemist. Minu elus oli üheks selliseks sündmuseks võimaluse avanemine Ameerikas oma õpinguid jatkata. See juhtus aastal 1931. Olin siis kahekümne viie aastane. Paar aastat tagasi olin lõpetanud usuteaduse seminari ning töötanud usklike noorte keskkoondise reisisekretärina ja ajakirja “Elukevade” toimetajana. Olles saanud teate, et mind on […]
“Akadeemilised mõtisklused”
Nii nagu kogu Eesti riik, on ka Eesti teadussüsteem läinud sajandi üheksakümnendatest aastatest alates teinud läbi põhimõttelisi, kiireid ja paljuski uskumatult edukaid muutusi. Väljuti piiratud vabadustega, pealesunnitud võltsmoraaliga, isoleeritud ja totalitaarsest teadus süsteemist. Suunduda tuli maailmateaduse avatud ja karmi konkurentsiga keskkonda, ning seda kõike veel iseenda valitud tee ja meetoditega. Selle perioodi üheks võtmetegelaseks nii […]
“Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist”
… Eestis on aeg-ajalt moeasjaks süüdistada Konstantin Pätsi või ka Johan Laidoneri seitsmes surmapatus – neist esimene: “vaikiva ajastu” kehtestamine. Aga kas me oleme vaevunud täpsemalt kirjeldama, kui vaikiv see ajastu siis oli? Kas me ei lehitseks üle tollal ilmunud ajalehti, ajakirju, raamatuid? Kas need olid tõesti “vaikivad”? Ja mis oli reaalsed poliitilised alternatiivid? Kas […]
“Aleksander Arder”
Kunstniku elu on sageli traagiline, vastuoluline. Inimene lahkub meie hulgast ning jääb mõistatuseks. Selle üle juurdlevad järeltulevad põlved, ja sageli me ei tea, kas oleme tõele kuigivõrd lähedale jõudnud. Mäletavad ja meenutavad sugulased, sõbrad, tuttavad. Tuttavaid võib olla palju. Igal meenutajal on midagi jäänud, ta on kas ühe kohtumishetke või pika tutvuse põhjal enesele lahkunust […]
“Aleksander III”
Lumetsaar. Venemaa eelviimane keiser Aleksander III (valitses 1881-1894) oli rahumeelne valitseja ja osav diplomaat, kes suutis riigitüüril olles edukalt vältida sõdu. Sisepoliitikas konservatiivse ja autoritaarse suurvene rahvuslasena, ääremaade ägeda venestajana nägi ta oma eluülesannet ühtse õigeuskliku patriarhaalse suurriigi säilitamises ja tugevdamises. Eraelus oli Aleksander hea pereisa ning isikupärase maitsega kunsti- ja muusikasõber. Prantsuse Akadeemia liige, […]
“Aleksander Läte”
Nende hulgas, kellele on omistatud Eesti NSV rahvakunstniku austav nimetus, ulatub Aleksander Lätte (1860-1948) sünniaeg kõige kaugemasse minevikku. Tema noorus möödus rahvusliku liikumise tulises õhkkonnas, vanaduspäevad aga nõukogude võimu hoolitsevais tingimusis. Käesolevas monograafias käsitletakse A. Lätte pikaajalist tegevust eesti muusikaelu organiseerijana, koori- ja orkestrijuhina, muusikakriitikuna, heliloojana ja teadlasena. Erilist tähelepanu on osutatud Lättele kui eesti […]
“Aleksandr Sergejevitš Puškin”
Tuntud semiootiku prof. Juri Lotmani (1922-1993) monograafia suure vene luuletaja Aleksandr Sergejevitš Puškini elust ja loomingust. Teoses puudutatakse mitmeid seni vähe käsitletud probleeme, on toodud rohkesti luulenäiteid.
“Aleksei Turovski. Mati Kaal. Vladimir Fainštein. Nad kuuluvad maailmale”
Kuigi loomadest, on see eelkõige suhteraamat. Kirjutatud suhetest, mis tekivad – õigemini võivad tekkida – inimese ja looma vahel. Kui mõlemad pooled, nii loom kui inimene, on suhteks valmis. Inimene peab selleks aga armastama loomi, olema suhte loomisel entusiast, oma töös täielik professionaal. Need suhted siin raamatus on tunnetatud läbi mitme inimese, läbi paljude loomade, […]
“Aleksis Kivi ja tema suurteos “Seitse Venda””
Soome kirjandusloos võime näha eesti kirjanduslooga mitmeid ühiseid jooni. Nagu meilgi algab seal kirjandus vaimulikkude toodetega, pastorite ja piiskoppide hoolitsusel. Siis, nagu meilgi, tekib seal juhuluule, püsiva kunstiväärtuseta ilmlik kirjandus, mis kultuuri arenedes annab maad fennofiilide rahvust-harrastavale päris-kirjanduslikule eeltööle. Ja alles hoopis hilja, XIX sajandi keskpaiku, algab soomeski kunstikirjanduse tõuseng. … …Kui üldiselt vaatleme enne […]
“Alfred Mering. Elu lugu: teatrimälestused”
Tuntud näitleja ja lavastaja (1903 – 1988), Eesti NSV teenelise kunstniku (1963) mälestusteraamat toob lugeja silma ette ilmekaid pilte autori lapsepõlvemailt, õpinguaastaist, esimestest lavasammudest ja edaspidisest tegevusest “Ugalas”, “Vanemuises”, Draamateatris ning “Estonias”. Oma pikal loominguteel puutus ta kokku paljude oma aja väljapaistvate teatriinimestega, kogus huvitavaid tähelepanekuid ning mõtiskles teatrikunsti olemuse ja eesmärkide üle, mis kõik […]
“Alfred Neuland”
… Tänaseks on Alfred Neulandi sportlikest saavutustet möödunud aastakümneid ja tõstepõrandal võistleb juba mitmes põlvkond sportlasi. Tema õpilasi on treenerite, kohtunike ja spordiveteranide hulgas. Nende mälestuste kaudu on jõudnud tänaste sportlasteni legendaarne spordimees. “Nii õpetas meile Neuland!” on siiani veel tõstesaalis kuuldav ütlemine, mis kinnitab väärt metoodilist seisukohta. Alfred Neuland oli klassikalise tõstetehnika väljapaistev novaator […]
“Alles see oli…”
See raamat ei kujuta endast korrapärast memuaarteost, mis käsitleks kronoloogilises järjekorras kogu mu elukäiku. Niisugust ei tahtnud ma kirjutada, ja küllap oleks seda ka üksjagu igavam lugeda. Kirjutasin hoopis vabamalt asjadest ja sündmustest, mis mulle minevikust vastu sähvatasid, mida oli hea meenutada ning mis annaksid ise uusi seoseid. Need on pigem impressioonid pikast elust kui […]
“Ameerika mässaja. Clint Eastwoodi elu”
Näitlejana lummab ta vaatajat oma “kõva mehe” sarmiga, režissöörina hämmastab kunstilise nõtkuse ja tehnilise üksikasjalikkusega. Hollywoodi ikoonina on Clint Eastwood üks suuremaid elavaid kinolegende. Tuntud filmiajakirjanik Marc Eliot uurib oma tuntud põhjalikkuses Eastwoodi põnevat ja tormilist karjääri, vaadeldes ühesuguse põhjalikkusega nii tema õnnestumisi kui läbikukkumisi, unustamata seejuures ka näitleja eraelu. Raamat sisaldab ka rohkesti pilte.
“Ameerika printsess”
Meghan Markle´i ja prints Harry armastuse lugu Näitlejanna. Mulatitar. Lahutatud naine. Kõigest üks põlvkond tagasi poleks olnud isegi mõeldav, et selline naine abiellub Inglismaa kuninganna pojapojaga. Juba üks nendest asjaoludest oleks olnud täiesti piisav, et seda abielu välistada. 19. mail 2018 jälgis maailmas kokku ligi 1,9 miljardit inimest, kuidas Inglismaal ja igal pool mujal ülipopulaarne […]
“Andersen”
Aastad on möödunud, kuid muinasjutuvestja kuulsus on ajahambale vastu pidanud. Enam kui sada aastat on möödunud ajast, kui ilmusid esimesed muinasjutukogud. Nagu ennegi on Andersen populaarseimate kirjanike esireas. Biograafiline sari
“Anna Ekston – nimi Eesti kultuuris”
Pruunide särasilmade ja tumedate juustega energilist Anna Ekstonit (1908-1992) teadis kunagi pool linna. Balletipedagoog ja Tallinna Koreograafiakooli asutaja, lavastaja ja endine baleriin oli kuulus ka oma eruditsiooni, vaimukuse, terava keele ja sule poolest. Ebatavaline elu – tantsides läbi Euroopa: Kuningliku Flaami Ooperi solist Antverpenis; maailmakuulsa Victor Gsovsky trupiga Berliinis, Londonis, Pariisis, Zürichis, Milanos, Düsseldorfis, Dortmundis, […]
“Anne Erm. Hiliskevad”
Eesti džässi esileedi Anne Erm nimetab oma armastuseks number üks muusikat ning on öelnud sedagi, et džässifestivalid on tema elu. Kui Anne Erm poleks omal ajal Jazzkaart tegema hakanud, kui palju teaksid eestlased siis maailma muusikanimedest? See raamat kõnelebki sellest, mida õigupoolest tähendab kutsumusele elatud elu, mida tähendavad Annele inimesed tema ümber ja teda ümbritsevatele […]
