Näitan tulemusi 13–24, kokku 28 tulemust

“Idamurde sõnastik”

… Idamurde suhteid ja hajuvaid piire on arvestatud käesoleva sõnastiku sõnavaliku puhul. Sõna on võetud sõnastikku, kui selle kohta on levikuteade Iisaku (lõunaosa, Iis), Torma (Trm), Kodavere (põhjaosa, Kod), Maarja- Magdaleena (MMg), Palamuse (Pal), Äksi (Äks), Laiuse (Lai) kihelkonnast. Teateid Palamuse ja Laiuse ida- ja lääneosast ei eristata. Nagu eespool mainitud, on vähe sellist, mis […]

5.75
Kiirvaade
Lisa korvi
Keel ja kunst ees

“Keel ja kunst”

Traditsiooniliselt loetakse kirjanduse vahendiks sõna, maali vahendeiks värvi, vormi, joont. Siia raamatusse koondatud tekstid käsitlevad keele osa visuaalses kunstis, seega nähtust, mis juba oma olemuselt peaks olema kunstile võõras – võõras keel, võõras süsteem, võõras vahend. Keele esinemisi kunstis vaadeldakse laienevate ringidena. Esimeseks keele avalduseks on teose nimetus ja autori nimi – sõna vältimatu kohalolek. […]

1.85
Kiirvaade
Lisa korvi

“Keelekontaktid”

Eesti keele kontakte teiste keeltega. Akadeemik Paul Ariste monograafia käsitleb eesti ja teiste soome-ugri keelte suhteid omavahel ning teistesse keelkondadesse kuuluvate keeltega. Raamatus vaadeldakse läänemeresoomlaste kõige vanemaid kontakte oma naabritega, käsitletakse kakskeelsust ja mitmekeelsust eestlastel ning teistel soome-ugri rahvastel, kusjuures erilist tähelepanu pühendatakse eesti keeles esinevatele laensõnadele. Huvitavalt ja üldarusaadavalt kirjutatud uurimus on mõistetav ka […]

3.83
Kiirvaade
Lisa korvi

“Kirjakeel ja kirjasõna”

Eesti keele seisund on olnud väga mitmesugune: maarahva keel, talurahvaseisuse keel, eestlaste keel, riigikeel. Eesti keelesse suhtumine samuti: kord on see keel olnud sallitud, kord ebasoovitav, kord iseseisvalt arenev, kord teadlikult võõrmõjudele allutatud. Kõigist seisundi ja suhtumiste muutustest saaks kirjutada ülipõneva eesti keele sotsiaalajaloo. Tunnukse nõnda, et praegu on käes järjekordne segaduste, vahest isegi murranguaeg. […]

3.85
Kiirvaade
Lisa korvi
Kirjuta õigesti ees

“Kirjuta õigesti!”

Reegleid ja harjutusi enesekontrolliga. “Kirjuta õigesti!”, tagasisidestatud reeglistik ja harjutused, on kasutatav iseseisvaks tööks eesti keele õige kirjutamise õppimisel keskkoolide, eriti õhtukoolide vanemates klassides, samuti tehnikumides, kutsehariduse süsteemi koolides, ettevalmistuskursustel ja -osakondades, aga ka kõrgemas koolis. Raamatus on tähtsamad õigekirja ja kirjavahemärkide tarvitamise reeglid ning nende omandamiseks vajalikud mõisted antud 32 peatükis e. annuses. Igas […]

4.99
Kiirvaade
Lisa korvi

“Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 21”

Peatoimetaja Annekatrin Kaivapalu. Toimetanud Johanna Laakso, Pirkko Muikku-Werner, Maria-Maren Sepper. Ajakiri “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” ilmub juba kolmandat korda Eesti Rakenduslingvistika Ühingu väljaandena. 21. number sisaldab 11 artiklit. Suur osa nendest põhineb 9.-14.8.2010 Ungaris Pilicsaba ülikoolis toimunud XI rahvusvahelise fennougristikakongressi raames korraldatud VIRSU-sümpoosiumi ettekannetel. Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Tallinn, 2011. 304 lk

7.67
Kiirvaade
Lisa korvi

“Mis on see ISE: tekst, tagapõhi, isikupära”

Sisukord: I. Keel: Kristiina Ross – Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks. Arvo Krikmann – J.F. Helleri eesti-saksa sõnaraamat parömioloogilise ja fraseoloogilise allikana. Mauno Koski – Kuidas inimene näeb ennast – kehaosade nimetuste semantikat. Virve Sarapik – 1919, 1924. Kuidas sõnastada maali. II. Identiteet: Ülo Tedre – Mida arvasid Oskar Loorits ja teised õpetatud eesti […]

8.25
Kiirvaade
Lisa korvi

“Õigekeelsuse käsiraamat”

Õigekeelsuse käsiraamat on lihtne eesti keele grammatika, mis sobib käsiraamatuks kõigile, kes tahavad rääkida ja kirjutada veatut eesti keelt. Käsiraamat käsitleb hõlpsasti mõistetavas vormis hääldust ja õigekirja vormi- ja sõnavaraõpetust sõnamoodustust tähendus-, lause- ja stiiliõpetuse põhimõtteid Käsiraamat annab süstemaatilise ülevaate eesti keele grammatikast tähelepanu keskmes veaohtlikkus omakeelsed oskussõnad paralleelselt võõrnimetustega lähtutakse kehtivast ainekavast asjalikud näpunäited […]

10.25
Kiirvaade
Lisa korvi

“Oma keel. OK nr 1/sügis 2000”

Emakeele Seltsi ajakiri. Keeleajakiri kõigile: kuhu küll kõik murded jäid tegija ja point ruulib sada uut keeleraamatut neli kasulikku keelenõuannet Johannes Aavik 120   Emakeele Selts 2000 85lk

1.02
Kiirvaade
Lisa korvi

“Räägime eesti keelt”

I osa Käesolevas õppevahendis on silmas peetud aktiivset kõnekeelt. Peamiseks eesmärgiks on aidata õppijal võimalikult lühikese ajaga ületada keelebarjäär, anda julgus sekkuda arusaadavasse vestlusse või alustada ise vestlust kindlal teemal. Esitatav materjal on jaotatud 32 õppetunniks. Valgus 1986. 295 lk

2.55
Kiirvaade
Lisa korvi

“Sissejuhatus kirjandusteooriasse”

Raamatu eesmärgiks on õpetada kirjandusteaduslikke töid ja teoreetilisi käsitlusi kriitiliselt lugema.

3.90
Kiirvaade
Lisa korvi