“Kirjakeel ja kirjasõna”
Eesti keele seisund on olnud väga mitmesugune: maarahva keel, talurahvaseisuse keel, eestlaste keel, riigikeel. Eesti keelesse suhtumine samuti: kord on see keel olnud sallitud, kord ebasoovitav, kord iseseisvalt arenev, kord teadlikult võõrmõjudele allutatud. Kõigist seisundi ja suhtumiste muutustest saaks kirjutada ülipõneva eesti keele sotsiaalajaloo. Tunnukse nõnda, et praegu on käes järjekordne segaduste, vahest isegi murranguaeg. […]
“Kodumurre 19”
Sisukord: – Paul Ariste 80 – Paul Ariste, Koolmeistergi võib kasvatada lingvisti. – Paul Ariste, Tallinna gümnaasium eesti keele harrastuste keskusena 17.-19. sajandil. – Kristi Salve, Ühe noore rahvaluulekoguja jälgedes. Uurimisreisidelt – Lauri Kettunen, Külaskäik Juhan Liivi juurde (1911). – Evi Tael, Päevik murdekogumismatkalt Rammu saarele. – Piret Norvik, Vadjamaal “Linnutee tuuli” filmimas. Meie abimehi […]
“Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 21”
Peatoimetaja Annekatrin Kaivapalu. Toimetanud Johanna Laakso, Pirkko Muikku-Werner, Maria-Maren Sepper. Ajakiri “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” ilmub juba kolmandat korda Eesti Rakenduslingvistika Ühingu väljaandena. 21. number sisaldab 11 artiklit. Suur osa nendest põhineb 9.-14.8.2010 Ungaris Pilicsaba ülikoolis toimunud XI rahvusvahelise fennougristikakongressi raames korraldatud VIRSU-sümpoosiumi ettekannetel.
“Mis on see ISE: tekst, tagapõhi, isikupära”
Sisukord: I. Keel: Kristiina Ross – Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks. Arvo Krikmann – J.F. Helleri eesti-saksa sõnaraamat parömioloogilise ja fraseoloogilise allikana. Mauno Koski – Kuidas inimene näeb ennast – kehaosade nimetuste semantikat. Virve Sarapik – 1919, 1924. Kuidas sõnastada maali. II. Identiteet: Ülo Tedre – Mida arvasid Oskar Loorits ja teised õpetatud eesti […]
“Sõnamerel seilates”
Raamat sisaldab valdava osa teeneka ajakirjandustöötaja ja keelehooldaja H. Meriste keeleainelistest kirjutistest, mis on ilmunud ajavahemikul 1958-1977. Nende najal saame pildi küsimustest, millega ajakirjanduskeel viimasel kahel aastakümnel on kokku puutunud, ühtlasi ka H. Meriste juhitava Ajakirjanike Liidu keele- ja tõlkesektsiooni tegevusest. Sekka on lükitud kergemaid vahepalasid. Raamatu korduvat kasutamist hõlbustab autori koostatud sisujuht. Raamat kõigile […]
“Stahli mantlipärijad. Eesti keele uurimise lugu”
1. Eesti ja eesti keel Eesti, ametliku nimetusega Eesti Vabariik, on suhteliselt väike maa Soome lahe lõunakaldal: läänest itta üle 300 km ja põhjast lõunasse 245 km. Eesti elab alla 1,5 miljoni inimese, kellest kaks kolmandikku räägib emakeelena eesti keelt. Eesti nimi Nimel on värvikas taust ja ei ole jõutud päris üksmeelele, missuguseid kohti ja […]
“Tea koolisõnastik 9. Eesti keel”
CD – kaasas ei ole Eesti keel üle 15 000 mahuka sõnaartikli 1216 lk esmatrükk 2008 kahevärvitrükk Sõnastik annab sõnade põhitähenduse illustratsioonid tähenduse selgitamiseks käänamise ja pööramise kasutusnäited näited sõnade liitumise kohta väljendid koos näitelausetega stiili- ja erialamärgendid keelekommentaarid lisasosas: eesti keele õigekirjareeglid vali Eesti kohanimesid eesti keele sõnamoodustus Sõnastik sobib põhikoolile ja gümnaasiumile tööks […]
“Väike lühendiraamat”
Eestikeelses kirjanduses ja perioodikas esinevate lühendite dešifreerimise hõlbustamiseks mõeldud sõnastik sisaldab valimiku ladina tähtedest lühendeid teaduse, tehnika, põllumajanduse, poliitika ja kultuuri valdkonnast. Selgitav tekst sisaldab võõrkeelsete lühendite tõlke, mõnikord ka lühikese seletuse. Vajalik käsiraamat kõige laiemale tervitajaskonnale.
“Veripunase kuu all”
Under bloodred moon Luulet eesti keeles tõlkega inglise keelde. (Taskuformaat)
“Võõrsõnad”
TEA rahvasõnaraamat. Võõrsõnad üle 5000 mahuka sõnaartikli 592 lk esmatrükk 2006 lihtne ja ülevaatlik TEA rahvasõnaraamat annab hea valiku enim kasutatavatest võõrsõnadest sõnade põhitähenduse käänamise ja pööramise kasutusnäiteid lauses või fraasis keelekommentaari TEA rahvasõnaraamat sobib esmaseks abimeheks igapäevases elus nii vanale kui ka noorele enese täiendamiseks ja arendamiseks
“Võõrsõnastik”
täiendatud ja ümbertöötatud lisatud üle 10 000 sõna kokku üle 40 000 märksõna 864 lehekülge seletused on asjalikud ja lühikesed sisaldab ka kõnekeelseid võõrsõnu sisaldab ka kõnekeelseid võõrsõnu sõnastiku ülesehitus on lihtne ja kasutajasõbralik ulatuslik lisaosa: rahaühikud, mõõtühikud, keemilised elemendid, valik suurtähtlühendeid, tarnetingimused, kreeka tähestik, rooma numbrid, valik ladinakeelseid sententse ja kõnekäände asendamatu teatmeteos laiade […]
