Näitan tulemusi 13–24, kokku 32 tulemust

hääl ees

“Häälikutest sõnadeni”

Järgnevatel lehekülgedel püüame saada veidi selgust, kuidas keele hiidsüsteem töötab ning missugune koht keeles kuulub häälikusüsteemile. Mõistagi on ülevaade keele kasutamise ja tajumise mitmetest külgedest konspektiivne ja osaliselt lihtsustatud, seda enam, et kas või põgusaltki tuleb puudutada valdkondi, mille kohta teaduse käsutuses on alles osaliselt kontrollitud hüpoteesid. Sisukord: Häälikusüsteemi koht keele suursüsteemis Häälikud oma missiooni […]

3.20
Kiirvaade
Lisa korvi

“Hargla murraku konsonantism”

Käesolev ülevaade kirjeldab Võru murde Läänerühma kuuluvat Hargla murrakut ning hõlmab koostaja väitekirja “Häälikulooline ülevaade Hargla murrakust. Konsonantism.” (kaitstud Tartus 1959). Aursaadavalt on ajavahemikus 1959-92 keeleteadus edasi arenenud ning muutunud keeleajaloolised tõekspidamised. Tänapäeva seisukohast on väitekirja väärtuslikumaks osaks jäänud just selle murdeainestik, aastail 1945-55 töö koostaja poolt kogutud Hargla keelenäited. Siis oli võimalik kuulda veel […]

3.83
Kiirvaade
Lisa korvi
Haridusleksikon

“Haridusleksikon”

Haridusleksikon koondab endas 43 artiklit hariduse ja kasvatuse olulisematest märksõnadest. Artiklid sisaldavad märksõnade inglise-, saksa-, prantsuse-, soome- ja venekeelse vaste, levinumad definitsioonid, valdkonna arenguloo, aktuaalsed probleemid tänapäeval, olulisimad rahvusvahelised organisatsioonid ja erialased ajakirjad ning olemasolu korral lühiülevaate valdkonna uurimistraditsioonist Eestis. Leksikon on mõeldud kogu Eesti haridusüldsusele, eriti aga hariduse valdkonna üliõpilastele, õpetajatele, õppejõududele ja haridusametnikele.

15.98
Kiirvaade
Lisa korvi
Idamurde sõnastik

“Idamurde sõnastik”

… Idamurde suhteid ja hajuvaid piire on arvestatud käesoleva sõnastiku sõnavaliku puhul. Sõna on võetud sõnastikku, kui selle kohta on levikuteade Iisaku (lõunaosa, Iis), Torma (Trm), Kodavere (põhjaosa, Kod), Maarja- Magdaleena (MMg), Palamuse (Pal), Äksi (Äks), Laiuse (Lai) kihelkonnast. Teateid Palamuse ja Laiuse ida- ja lääneosast ei eristata. Nagu eespool mainitud, on vähe sellist, mis […]

5.75
Kiirvaade
Lisa korvi
Keel ja kunst ees

“Keel ja kunst”

Traditsiooniliselt loetakse kirjanduse vahendiks sõna, maali vahendeiks värvi, vormi, joont. Siia raamatusse koondatud tekstid käsitlevad keele osa visuaalses kunstis, seega nähtust, mis juba oma olemuselt peaks olema kunstile võõras – võõras keel, võõras süsteem, võõras vahend. Keele esinemisi kunstis vaadeldakse laienevate ringidena. Esimeseks keele avalduseks on teose nimetus ja autori nimi – sõna vältimatu kohalolek. […]

1.85
Kiirvaade
Lisa korvi
Keelekontaktid

“Keelekontaktid”

Eesti keele kontakte teiste keeltega. Akadeemik Paul Ariste monograafia käsitleb eesti ja teiste soome-ugri keelte suhteid omavahel ning teistesse keelkondadesse kuuluvate keeltega. Raamatus vaadeldakse läänemeresoomlaste kõige vanemaid kontakte oma naabritega, käsitletakse kakskeelsust ja mitmekeelsust eestlastel ning teistel soome-ugri rahvastel, kusjuures erilist tähelepanu pühendatakse eesti keeles esinevatele laensõnadele. Huvitavalt ja üldarusaadavalt kirjutatud uurimus on mõistetav ka […]

3.99
Kiirvaade
Lisa korvi

“Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade”

Monograafia sisaldab üksikasjaliku ülevaate eesti kirderannikumurde struktuurist, murdes toimunud arengutest, murde liigendusest ja suhetest naabermurrete ning sugulaskeeltega. Vajalik teos eesti murdeuurijaile ning eestlaste etnogeneesi ja läänemeresoome keelte uurijaile.  

14.35
Kiirvaade
Lisa korvi
Kodumurre 19

“Kodumurre 19”

Sisukord: – Paul Ariste 80 – Paul Ariste, Koolmeistergi võib kasvatada lingvisti. – Paul Ariste, Tallinna gümnaasium eesti keele harrastuste keskusena 17.-19. sajandil. – Kristi Salve, Ühe noore rahvaluulekoguja jälgedes. Uurimisreisidelt – Lauri Kettunen, Külaskäik Juhan Liivi juurde (1911). – Evi Tael, Päevik murdekogumismatkalt Rammu saarele. – Piret Norvik, Vadjamaal “Linnutee tuuli” filmimas. Meie abimehi […]

3.55
Kiirvaade
Lisa korvi

“Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 21”

Peatoimetaja Annekatrin Kaivapalu. Toimetanud Johanna Laakso, Pirkko Muikku-Werner, Maria-Maren Sepper. Ajakiri “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” ilmub juba kolmandat korda Eesti Rakenduslingvistika Ühingu väljaandena. 21. number sisaldab 11 artiklit. Suur osa nendest põhineb 9.-14.8.2010 Ungaris Pilicsaba ülikoolis toimunud XI rahvusvahelise fennougristikakongressi raames korraldatud VIRSU-sümpoosiumi ettekannetel. Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Tallinn, 2011. 304 lk

7.67
Kiirvaade
Lisa korvi
Loenguid keeleteadusest I

“Loenguid keeleteadusest I”

Õppevahend filoloogiateaduskonna üliõpilastele. Sisukord: – Sissejuhatus – Keele olemus ja funktsioon – Lingvistika aine ja probleemid – Varasemad andmed keeltest ja keelenähtuste seletamise katsed – Keelte uurimine vanades kultuurides (vihikus on hulgaliselt hariliku pliiatsiga allajoonimisi, endise omaniku nimi sees)

0.25
Kiirvaade
Lisa korvi

“Mis on see ISE: tekst, tagapõhi, isikupära”

Sisukord: I. Keel: Kristiina Ross – Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks. Arvo Krikmann – J.F. Helleri eesti-saksa sõnaraamat parömioloogilise ja fraseoloogilise allikana. Mauno Koski – Kuidas inimene näeb ennast – kehaosade nimetuste semantikat. Virve Sarapik – 1919, 1924. Kuidas sõnastada maali. II. Identiteet: Ülo Tedre – Mida arvasid Oskar Loorits ja teised õpetatud eesti […]

8.25
Kiirvaade
Lisa korvi