“Mehhiko – Päikesekivi maa”
Sisukord: Mehhiko rahutu taevas; Õõtsuv linn; Püramiidide jalamail; Pilk seljataha; Tantsiv Mehhiko; Presidendi juures; Maavärin; Süda-Mehhiko kiltmaal; Revolutsioonist ja resignatsioonist kunstis; Teekond Aguascalientesesse; Pika nimega väike osariik; Teekond lõunasse; Mehhiko maaõli; Rahvuskongressis; Sooja mere ääres; Kohtumisi Mehhikoga.
“Meie aasta Siberis”
Meie tänu ja austus kuulub neile inimestele Siberis, kes igapäevaselt võitlevad ellujäämise eest. Kes loovad oma maailma mitte ainult unistustes, vaid küüned verel rügades. Kes juurivad metsa, veeretavad kive ja rajavad põlde. Kes toovad ilmale lapsi ja ei nuta, sest nende loodud paik on pisaratega rikkumiseks liiga eriline. Nad võtsid meid oma maailma avasüli vastu […]
“Meie kvadraadis on taifuun”
Aastaid tagasi võttis Leningradis elav kirjanik ja etnograaf Vladimir Družinin osa turismimatkast mootorlaeval “Mihhail Kalinin” ümber Aasia – Vladivastokist Odessasse. Oma reisist ja muljetest pajatabki autor selles raamatus, jagades lugejaga tähelepanekuid Jokohamast, Tokiost, Šhanghaist, Djakartast, Colombost, Bombayst, Džibuutist, Kairost, Aleksandriast, Ateenast ja Istanbulist. Raamatus ei puudu ka pildid mitmetelt maailma meredelt – taifuunide tandriks olevalt […]
“Meie unistuste reisid. Maailma unustamatud paigad”
Ükskõik kas te olete valmis kohvrid pakkima või otsite lihtsalt inspiratsiooni, avavad selle raamatu leheküljed teie silmad kaunimatele sihtkohtadele, mida meie planeedil pakkuda on. Alates inimese loodud “kohustuslikest vaatamisväärsustest” nagu Stonehenge, Veneetsia või Tadž Mahal kuni suure Vallrahu, Monumentide Oru või Iguacu jugade võimsa loodusliku hiilguseni, on “meie unistuste reisid” hingetukstegev teejuht kõige kütkestavamatesse, romantilisematesse […]
“Merevaigurannikult vulkaanidemaani”
Kogumik sisaldab publitsistliku reisikirja laadis kirjutisi Eesti NSV loodusteadlastelt nende ekspeditsioonide, väliuurimiste ja ekskursioonide kohta Nõukogude Liidu mitmesugustesse osadesse. Siin on kirjutisi akvalangistide tööst merepõhjas, tõusust Kamtšatka vulkaanidele, mägiloomade küttimisest, raskeist rännakuist taigas ja steppides jm. Teos on illustreeritud originaalfotodega.
“Mina, vandersell. Lõuna-Ameerika päevik”
Pärast aastast vabatahtlikku tööd Argentina pealinna vaestegetos pöördus Liis tagasi Eestisse, kuid rõõmu asemel puges ligi hoopis masendus. Segased tunded kogusid hoogu, sest koju saabumise esimestel kuudel koges ta ehedat kultuurišokki. Miks kõnnib eestlane pidevalt sünge näoga ringi, kritiseerib alatasa midagi või räägib lakkamatult tööst? Miks ei võiks vahelduseks kallistada, teiste vastu huvi tunda ja […]
“Minu Ameerika. Kriis. 3”
Seekordse raamatu tegevus toimub ajaloolisel 2008. aastal, mil nii pangad kui poliitika tundusid kokku kukkuvat ning USA ootas päästjat uuest presidendist. Kriisi kulgu jälgiv sündmustik kulgeb pilvede kohal, lennujaamades, New Yorgis, Long Islandil, Miamis, Key Westis, San Franciscos ja Vancouveris. Kireva tegelaskonna seast eristub Ameerika elu igakülgne kommentaator Justin, kaks raiskajat Mimmi ja Papa, poliitteatri […]
“Minu Ameerika” I, II ja III osa. 3 raamatut
I Raamat -“Reportaaše ja pihtimusi 2003-2006” Epp kirjutab Ameerikast täpselt nii, nagu mina seda riiki tean. Olen elanud USA-s kolm aastat ja äratundmisi on igal leheküljel. Epp on hea vaatleja. Ta räägib Ameerikast kui naine oma armastatud abikaasa kummalisest hobist: hella imestuse ja huumoriga, tähele pannes, hinnanguid andmata. – Aigi Vahing, Steppenwolf West näitlemisstuudio õpilane, […]
“Minu Bangkok”
Kaksteist tellitavat ust. “Kui teil on plaanis lähiajal Bangkokki sõita ja lootsite sellest raamatust reisi peale kasulikke näpunäiteid leida, siis pange see parem tagasi sinna, kust võtsite, ja kui enam ei õnnestu, siis palun vabandust. Aga seda, mida mina seal nägin, Lonely Planetis ei olnud, ehkki hoiatati, et ärge te Tais sigadusi tehke, muidu alles […]
“Minu Eesti. Kas lubate elada? 1. osa”
“See on nii romantiline!” Mitu inimest on mu käsikirja kohta kasutanud just seda fraasi ja neil on õigus: noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Nõus. See on romantiline. Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab jääma ellu […]
“Minu Eesti” 2. osa
Mida sa tahad? Oli 2003. aasta. Põhjamaa serval pesitsevas väikeses Eestis puhusid muutuste tuuled: tuli otsustada, kas liituda Euroopa rahvastega. Kohale oli jõudnud ka tarbimishulluse ja kinnisvarapalaviku torm. Skandinaavia rahameeste toel tõotas see tõmmata lina üle sotsialistliku majanduse laiba ning muuta kõik säravaks ja uueks. Sellal, kui Eesti vaagis oma tulevikku sädeleva lääne vastse liikmena, […]
“Minu Filipiinid”
Lohesurfi tiivul. Ühel külmal veebruarikuu õhtupoolikul arvutist lohesurfipilte vaadates tegin maailma kõige ebaratsionaalsema otsuse: minust saab lohesurfar! Pärast esimest vapustavat sõidukogemust keerlesid kõik mu mõtted vaid surfamise ümber. Kuna Eesti suvi on üürike, lendasin surfiaega pikendama Filipiinidele. Nautisin ööelu pealinnas Manilas, elasin vulkaanijalamil kohalikus kogukonnas, õppisin djembe-mängu ja osalesin draakonipäise paadiga võistlustel. Leidsin Filipiinidelt täieliku […]
“Minu Guatemala”
Maa, kus vikerkaar saab oma värvid. “See on käsk ja sinu arvamus ei loe siin mitte midagi,” on Juhan resoluutne. Sellest, kuidas see öeldud on, saan ma aru, et otsus edasikaebamisele ei kuulu. Juhan tajub minu solvumist ta äkilise avalduse peale ja lisab: “Sa saad ju aru küll, et firma ei saa endale seda riski võtta, […]
“Minu Helsinigi. Ärge tapke sõnumitoojat”
Rohkem kui kakskümmend aastat tagasi sai põhjanaabrite pealinnast mu kodulinn, kust leidsin nii armastuse kui kutsumuse. Sattusin ajakirjandusse pooljuhuslikult, aga olen Helsingist kirjutanud lugematuid artikleid Postimehele ning toitnud uudistega Reutersi miljardit infonäljas lugejat – Helsingi terrorismirünnaku aprillinaljast kuni reaalsete veriste koolitulistamisteni. Üks artiklite teema on Nokia, millest Soome ei saa üle ega ümber ning mille […]
“Minu Iisrael. Kuidas tõlkida sabatit”
Kolme Iisraeli-aasta jooksul jõudsin elada religioosses juudi peres, õppida heebrea keelt ja muusikat ning kohtuda tõesti omapäraste inimestega, kelle hulka sattusid poliitajaloolane, sabatihommikused “joodikud”, ministrid, araablastest aednikud, professorid, psühholoogid … Katsusin mõista iidsete kommete tausta ja üritasin tõlkida sabatit eesti keelde. Avastasin ka neid vaatamisväärtusi, millest turist aimu ei saa. Iisraellaste seas võib nõutult kõrvaltvaatajaks […]
“Minu Jeruusalemm”
Kaameraga kloostris. Jeruusalemm on erakordselt tundlik linn. Pole olemas teist kohta maa peal, kus nii palju palvetatakse, kus eri religioonid eksisteeriksid nõnda risti-rästi läbipõimununa üksteise kõrval ja kuhu inimesed saabuksid nii suurte ootuste ja lootustega. Viise, kuidas Jeruusalemma kogeda, on lõpmatu hulk. Mina elasin Ida-Jeruusalemmas, vene õigeusu kloostris keset araablaste küla, okupeeritud Palestiina aladel. Olin […]
“Minu Kairo. Kakofoonia Niiluse kallastel”
Egiptuse ahvatleb turiste igikestva päikesepaiste ning püramiididega. Kõrberiigi pealinn Kario oma 20 miljonilise elanikkonnaga on aga parasjagu nii suur, kirev ja võimalusterohke, et pakub läbi paksu sudu paistva päikese ka ridamisi muid ahvatlusi: kulinaarseid, kultuurilisi ja karjäärilisi. Minu abikaasat ahvatles töö Kairo Saksa ülikooli juures, mind võimalus kolida vaikselt suikuvast Saksa kolkalinnast pulbitsevasse maailmametropoli. Peale […]
“Minu kutsung on RAEM”
Hiljuti leidsin ma ühest raamatust suurepärase lause: “Kui te loete biograafiat, siis pidage meeles, et tõde ei ole kunagi avaldamiskõlblik.” Need on Bernard Shaw´ sõnad. Hinnates küll täiel määral tema sarkastilist huumorit, püüan siiski jääda maksimaalse tõepärasuse piiridesse. Vastasel korral pole minu mälestusi kellelegi tarvis. Ma ju kirjutan sellest, mida tegin, missuguste inimestega kohtusin, missuguste […]
“Minu Moskva. Kõigi vimkade kiuste”
Ma läksin Moskvasse, et väliskorrespondendiks valitud elukaaslasega hüvasti jätta ja sain otamatult täiesti uue alguse. “Moskva pisaraid ei usu,” ütleb laulusalm. Ei usu jah. Kahjuks ei teata sageli, et see salm lõppeb fraasiga “… armastust aga alati”. Tänu Moskvale leidsin uuesti iseend, täiesti uues rollis ja uutmoodi probleemide keskelt. Moskva on müstiline koht, mis ühteaegu […]
“Minu Muhumaa. Lühike libahuntide ajalugu”
Muhulaste erksate värvide lembus meenutab mulle lõunamaad. See on paralleel, milleni jõuan Muhut kirjeldades üha ja üha. Siin puudub põhjamaine kargus, siin ei ole midagi halli. Muhu rahvakultuur on Eestis üks omanäolisemaid ja tänaseni suurepäraselt säilinud aga tänu tugevale ringkaitsele. See pole tolmustesse muuseumieksponaatidesse tardunud, vaid elus, hingav ja võbelev kultuur. Kui lahkelt peaks üks […]
