“Ristiisa”
“Te lähete kohtusse ja ootate kuid. Te kulutate raha advokaatide peale, kes teavad ülihästi, et teid tehakse lolliks. Te võtate vastu otsuse kohtunikult, kes on müüdav nagu viimane tänavalibu… Ent kui te oleksite tulnud minu juurde, oleks mu rahakott olnud teie käsutuses. Kui te oleksite tulnud õigust nõudma minu juurde, nutaksid need jätised, kes teie […]
“Robotiunenäod”
Isaac Asimovi robotilugude paremik on küllalt ülevaatlikult esindatud kaheosalises kogus, millest esimene on «Nägemused robotitest» (siin sarjas nr 86, «Robot Visions») ja teine on käesolev («Robot Dreams»). Kogumiku lood ei ole kõik robotitest, kuid neid seob toimumine millalgi tulevikus – need on inimese ja tehnoloogia kokkupuutest, ehk kuhu progress meid võib viia ja kuipalju me […]
“Rogha Danta. Seitse iiri luuletari”
Mary O’Malley. Medbh McGuckian. Paula Meehan. Eavan Boland. Vona Groarke. Nuala Ni Dhomhnaill. Eilean Ni Chuilleanain. Luuletused valis ja tõlkis Doris Kareva. Toimetasid Miriam McIlfatrick ja Kerti Tergem. Järelsõna Miriam McIlfatrick. Järelsõna tõlkis Andri Ksenofontov. Kujundas Piia Ruber.
“Rohupadi”
„Rohupadi“ räägib maalikunstnikust, kes väsib modernse linnaelu vaimutühjast rähklemisest ja suundub kaugele mägikülla, et tüütutest inimsuhetest eemal imetleda kaunist loodust. Sest ühe kunstniku ellu ei kuulu argimaailma labasus ja tühisus. Tema eesmärk on tajuda ümbritsevat objektiivselt – vältida emotsioone ning kirjeldada ja analüüsida üksnes oma tähelepanekuid, ise sündmustes aktiivselt osalemata. Kuid hoolimata ettevaatusest kistakse ta […]
“Romantikuna I maailmasõjas ja Petrogradis 1915-1917”
Läänemaalt pärit koolmeister Mihkel Turmann mobiliseeriti 1915. aasta alguses tsaariarmeesse. Pärast paari kuud õppusi Petrogradis saadeti soldat Preisi rindele Poolamaale. Õnneks jäi soldat Preisi rindele Pooalamaale. Õnneks jäi rindeaeg lühikeseks ja mees sattus Volõõnia kaardiväepolgu tagavarapataljoni Petrogradi. Tsaaririigi pealinna jäi ta soldatina teenima 1917. aasta keskpaigani, olles pealtnägijaks nii Veebruarirevolutsioonile kui ka Eesti iseseisvuse taastamise […]
“Romantismiaja inimene”
Romantismi periood ei olnud enam aristokraatlik, ent mitte ka veel kodanlik. Traditsioonilised hierarhiad ja endised väärtushinnangud hakkasid kaduma, uued ühiskondlikud normid pääsesid mõjule pikkamööda ja väga suurte kõhklustega. Kaheksa portree varal, mis kujutavad romantismiajale iseloomulikke inimtüüpe, kirjeldatakse selles raamatus ühiskonda 1789. aasta Prantsuse revolutsioonist 1848. aasta revolutsioonideni. “Romantismiaja inimene sündis ja kasvas koos moodsa ühiskonnaga […]
“Romeo ja Julia”
Romeo ja Julia siiras, kuid traagiline armastuslugu on juba sajandeid inimesi võlunud. William Shakespeare kirjutas “Romeo ja Julia” oma loometee alguses, aastatel 1594-1596. Tragöödia esimene trükk ilmus 1564. aastal, kuid lavale jõudis näidend mõni aasta varem. Kirjutatud samal ajal kui “Suveöö unenägu”, on “Romeo ja Julial” mitmeid romantilise komöödia jooni, kuid aimdus, et komöödia võib […]
“Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu I-II. 2 raamatut”
18. sajandi alguses tajusid Euroopa mõtlejad, et esimest korda pärast Rooma impeeriumi langust ollakse jõudnud heledasti valgustatud mäeharjale, kust võib üle vahepealsete „pimedate“ sajandite vaadata võrdsena silma klassikalise antiigi suurmeestele. Sajandeid kestnud vägikaikaveos kirikuga oli ilmalik mõte lõpuks endale eluõiguse kätte võidelnud; geotsentrilise maailmapildi langedes oli Maa vabastatud talle kiriku poolt peale sunnitud positsioonist universumi […]
“Rooma keiser. Vana-Rooma maailma valitsemine”
Julmad võimuhullud, usinad töörügajad või ekstravagantsed teismelised? Millised olid Rooma keisrid tegelikult? „Rooma keiser” uurib antiikaja Rooma maailma valitsejate kohta käivaid fakte ja väljamõeldisi, küsides, mida nad tegid, miks nad seda tegid ja miks on lugusid nendest räägitud sellistes ekstravagantsetes, mõnikord jubedates värvides. Vaatame suuri võimu, korruptsiooni ja vandenõude küsimusi. Aga samuti vaatame nende elu […]
“Rooma stiilis. Maneristlik graafika Eesti kogudest”
Käesolev raamat sündis koos näituse “Rooma stiilis. Manristlik graafika Eesti kogudest” ettevalmistusega Mikkeli muuseumis. Selle perioodi estampe on Eesti kogudes suhteliselt vähe, kuid eri kollektsioonidest pärit graafilisi lehti kokku koondades oli võimalik koostada mitmekülgne ja paljusid manerismi käsitlemise puhul olulisi teemasid ning suundumusi kajastav väljapanek. Raamat ja näitus “Rooma stiilis” avalikustab esmakordselt kõiki neid teoseid […]
“Roomakatoliku kirik. Illustreeritud ajalugu”
Käesolev ülevaade ei anna ammendavat kirjeldust katoliku kiriku minevikust ega konventsionaalset “kirikuajalugu”, vaid analüüsib kiriku kohta maailmas, tema seoseid moraali ja poliitikaga kõikjal, kus kristlased on püüdnud oma usu järgi elada, ning kiriku kokkupuuteid ühiskonnaga kõige laiemas mõttes.
“Roosi nimi”
Itaalia Alpides asuvas benediktiini kloostris toimub 1327. aasta jõulude eel rida koletuid mõrvu. Salajase ülesandega kloostrisse saabunud frantsiskaani munk Baskerville’i William hakkab müsteeriumi lahendama ja kloostri saladusi avastama. Kaduma on läinud üks keelatud raamat ja kurjategija jäljed viivad raamatukokku, mille labürindi kohta räägitakse õuduslugusid. Teravapilguline ja läbinägelik William tegutseb koos oma abilise, noviitsi Melki Adsoga […]
“Roosi Siberi lood. Eesti asundused VIII”
Sarja „Eesti asundused“ VII raamat annab värvika üldpildi kahe Ida-Siberi Krasnojarski krai lõunaosas asuva küla – Ülem-Bulanka ja Ülem-Suetuki eluolust, asustusloost, traditsioonidest ja kommetest. Ülem-Suetuk rajati sundasumisele saadetud luteriusuliste kolooniana 1850. aastatel. 1861. a. asutatud Ülem-Bulanka oli esimene puht-eesti asundus Ida-Siberis. Lugude kirjapanija, suurepärase mäluga Rosalie Ottesson ehk Ottessoni Roosi (1899–1979) oli pärit vanapäraste traditsioonidega […]
“Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel”
Leidub inimesi, kes arvavad, et Narva on Rootsi linn ja seepärast tuleb ta teiste Rootsi linnadega ühesarnastada. Selle peale vastame: Narva on ja jääb Tema Kuningliku Majesteedi ja Rootsi krooni valitsuse alla igaveseks inkorporeeritud linnana, sarnaselt teiste linnadega Rootsis, olgugi et vastavalt kohalikule omapärale on kaubandus kaubitsevatele võõrastele rahvastele teisel moel seatud. Ja mida edaspidi […]
“Rootsis Nõukogude saatkonnas”
Diplomaatilises korpuses töötanud inimesed on oma tööst rääkides reeglina sõnakehvad, tavainimese jaoks katab saatkondades toimuvat aga tihe saladusloor. Eestis said okupatsiooniaastatel võimaluse töötada Nõukogude saatkondades vaid paarkümmend inimest. Aastatel 1974-1977 Rootsis Nõukogude Liidu suursaatkonna konsulaarosakonnas atašeena töötanud Tiit Made kirjeldab elavalt ja realistlikult saatkonna tööülesandeid, diplomaatide omavahelisi suhteid ja konsulaarosakonna argipäevarutiini. Raamatus rulluvad lahti meenutused […]
“Rootslased ja nende valitsejad I&II. 2 raamatut”
1916. aasta nobelist Verner von Heidenstam sai 1907. aastal tellimuse kirjutada rahvakoolidele Rootsi ajaloo lugemik, samal ajal kui Selma Lagerlöfilt telliti maateaduse lugemik, millest sai “Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi”. Heidenstami visioon aja loost ei ole ajaproovile nii hästi vastu pidanud, sest ajalugu muutub ajas rohkem kui geograafia. Raamatu esimene osa ilmus 1908, teine […]
“Röövitud aastad”
“Röövitud aastad” on lugu ühest Pärnumaa tavalisest perepeast ja ausast töömehest Johannes Madissonist, kes 10. veebruaril 1945 arreteeriti ja kuni 18. juulini 1954 poliitvangina Molotovi oblastis Tšerdõni vangilaagris viibis. Ametlikuks süüdistuseks oli “kulaklik päritolu, kodanliku kliki liige, kodumaa reetur ja et on Pärnu-Jaagupi alevit sõjariistade abil enda käes hoidnud, kuni Nõukogude väed selle vabastasid”. Pealegi […]
“Röövitud pioneeri juhtum. Krolli teine juurdlus”
„Röövitud pioneeri juhtum” on järg raamatule „Reeturlik metsavend” (Tänapäev, 2017), kus kohtume taas riikliku julgeoleku uurija Endel Krolliga. Aasta on 1959 ja julgeolekutöötajad on hädas Tallinnas aktiveerunud põrandaaluse vastupanuliikumisega, mis saadab korda nõukogudevastaseid tegusid. Midagi on mäda ka riiklikes struktuurides.
“Rudolf Hessi salaelu. Laager Z”
1941. aasta 10. mail hüppas Kolmanda Reichi asefüürer Rudolf Hess Šotimaal Renfrewshire kohal langevarjuga lennukist välja, et kohtuda Hamiltoni hertsogiga, kes näis olevat kohane vahetalitaja rahu sõlmimiseks Briti valitsusega. Pärast kinnipidamist Londoni Toweris viidi ta 20. mail koodnime Z all üle Aldershoti lähedale Mytchett Place´i. See mikrofonide ja helisalvestitega varustatud maja, mida valvas pataljon sõdureid, […]
