“Romeo ja Julia”
Romeo ja Julia siiras, kuid traagiline armastuslugu on juba sajandeid inimesi võlunud. William Shakespeare kirjutas “Romeo ja Julia” oma loometee alguses, aastatel 1594-1596. Tragöödia esimene trükk ilmus 1564. aastal, kuid lavale jõudis näidend mõni aasta varem. Kirjutatud samal ajal kui “Suveöö unenägu”, on “Romeo ja Julial” mitmeid romantilise komöödia jooni, kuid aimdus, et komöödia võib […]
“Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu I-II. 2 raamatut”
18. sajandi alguses tajusid Euroopa mõtlejad, et esimest korda pärast Rooma impeeriumi langust ollakse jõudnud heledasti valgustatud mäeharjale, kust võib üle vahepealsete „pimedate“ sajandite vaadata võrdsena silma klassikalise antiigi suurmeestele. Sajandeid kestnud vägikaikaveos kirikuga oli ilmalik mõte lõpuks endale eluõiguse kätte võidelnud; geotsentrilise maailmapildi langedes oli Maa vabastatud talle kiriku poolt peale sunnitud positsioonist universumi […]
“Rooma keiser. Vana-Rooma maailma valitsemine”
Julmad võimuhullud, usinad töörügajad või ekstravagantsed teismelised? Millised olid Rooma keisrid tegelikult? „Rooma keiser” uurib antiikaja Rooma maailma valitsejate kohta käivaid fakte ja väljamõeldisi, küsides, mida nad tegid, miks nad seda tegid ja miks on lugusid nendest räägitud sellistes ekstravagantsetes, mõnikord jubedates värvides. Vaatame suuri võimu, korruptsiooni ja vandenõude küsimusi. Aga samuti vaatame nende elu […]
“Rooma stiilis. Maneristlik graafika Eesti kogudest”
Käesolev raamat sündis koos näituse “Rooma stiilis. Manristlik graafika Eesti kogudest” ettevalmistusega Mikkeli muuseumis. Selle perioodi estampe on Eesti kogudes suhteliselt vähe, kuid eri kollektsioonidest pärit graafilisi lehti kokku koondades oli võimalik koostada mitmekülgne ja paljusid manerismi käsitlemise puhul olulisi teemasid ning suundumusi kajastav väljapanek. Raamat ja näitus “Rooma stiilis” avalikustab esmakordselt kõiki neid teoseid […]
“Roomakatoliku kirik. Illustreeritud ajalugu”
Käesolev ülevaade ei anna ammendavat kirjeldust katoliku kiriku minevikust ega konventsionaalset “kirikuajalugu”, vaid analüüsib kiriku kohta maailmas, tema seoseid moraali ja poliitikaga kõikjal, kus kristlased on püüdnud oma usu järgi elada, ning kiriku kokkupuuteid ühiskonnaga kõige laiemas mõttes.
“Roosi nimi”
Itaalia Alpides asuvas benediktiini kloostris toimub 1327. aasta jõulude eel rida koletuid mõrvu. Salajase ülesandega kloostrisse saabunud frantsiskaani munk Baskerville’i William hakkab müsteeriumi lahendama ja kloostri saladusi avastama. Kaduma on läinud üks keelatud raamat ja kurjategija jäljed viivad raamatukokku, mille labürindi kohta räägitakse õuduslugusid. Teravapilguline ja läbinägelik William tegutseb koos oma abilise, noviitsi Melki Adsoga […]
“Roosi Siberi lood. Eesti asundused VIII”
Sarja „Eesti asundused“ VII raamat annab värvika üldpildi kahe Ida-Siberi Krasnojarski krai lõunaosas asuva küla – Ülem-Bulanka ja Ülem-Suetuki eluolust, asustusloost, traditsioonidest ja kommetest. Ülem-Suetuk rajati sundasumisele saadetud luteriusuliste kolooniana 1850. aastatel. 1861. a. asutatud Ülem-Bulanka oli esimene puht-eesti asundus Ida-Siberis. Lugude kirjapanija, suurepärase mäluga Rosalie Ottesson ehk Ottessoni Roosi (1899–1979) oli pärit vanapäraste traditsioonidega […]
“Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel”
Leidub inimesi, kes arvavad, et Narva on Rootsi linn ja seepärast tuleb ta teiste Rootsi linnadega ühesarnastada. Selle peale vastame: Narva on ja jääb Tema Kuningliku Majesteedi ja Rootsi krooni valitsuse alla igaveseks inkorporeeritud linnana, sarnaselt teiste linnadega Rootsis, olgugi et vastavalt kohalikule omapärale on kaubandus kaubitsevatele võõrastele rahvastele teisel moel seatud. Ja mida edaspidi […]
“Rootsis Nõukogude saatkonnas”
Diplomaatilises korpuses töötanud inimesed on oma tööst rääkides reeglina sõnakehvad, tavainimese jaoks katab saatkondades toimuvat aga tihe saladusloor. Eestis said okupatsiooniaastatel võimaluse töötada Nõukogude saatkondades vaid paarkümmend inimest. Aastatel 1974-1977 Rootsis Nõukogude Liidu suursaatkonna konsulaarosakonnas atašeena töötanud Tiit Made kirjeldab elavalt ja realistlikult saatkonna tööülesandeid, diplomaatide omavahelisi suhteid ja konsulaarosakonna argipäevarutiini. Raamatus rulluvad lahti meenutused […]
“Rootslased ja nende valitsejad I&II. 2 raamatut”
1916. aasta nobelist Verner von Heidenstam sai 1907. aastal tellimuse kirjutada rahvakoolidele Rootsi ajaloo lugemik, samal ajal kui Selma Lagerlöfilt telliti maateaduse lugemik, millest sai “Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi”. Heidenstami visioon aja loost ei ole ajaproovile nii hästi vastu pidanud, sest ajalugu muutub ajas rohkem kui geograafia. Raamatu esimene osa ilmus 1908, teine […]
“Röövitud aastad”
“Röövitud aastad” on lugu ühest Pärnumaa tavalisest perepeast ja ausast töömehest Johannes Madissonist, kes 10. veebruaril 1945 arreteeriti ja kuni 18. juulini 1954 poliitvangina Molotovi oblastis Tšerdõni vangilaagris viibis. Ametlikuks süüdistuseks oli “kulaklik päritolu, kodanliku kliki liige, kodumaa reetur ja et on Pärnu-Jaagupi alevit sõjariistade abil enda käes hoidnud, kuni Nõukogude väed selle vabastasid”. Pealegi […]
“Röövitud pioneeri juhtum. Krolli teine juurdlus”
„Röövitud pioneeri juhtum” on järg raamatule „Reeturlik metsavend” (Tänapäev, 2017), kus kohtume taas riikliku julgeoleku uurija Endel Krolliga. Aasta on 1959 ja julgeolekutöötajad on hädas Tallinnas aktiveerunud põrandaaluse vastupanuliikumisega, mis saadab korda nõukogudevastaseid tegusid. Midagi on mäda ka riiklikes struktuurides.
“Rudolf Hessi salaelu. Laager Z”
1941. aasta 10. mail hüppas Kolmanda Reichi asefüürer Rudolf Hess Šotimaal Renfrewshire kohal langevarjuga lennukist välja, et kohtuda Hamiltoni hertsogiga, kes näis olevat kohane vahetalitaja rahu sõlmimiseks Briti valitsusega. Pärast kinnipidamist Londoni Toweris viidi ta 20. mail koodnime Z all üle Aldershoti lähedale Mytchett Place´i. See mikrofonide ja helisalvestitega varustatud maja, mida valvas pataljon sõdureid, […]
“Rukkirääk linnas”
“Kirjaniku elu on kord vähemal, kord suuremal määral liikumine vastu voolu. Vastu seda, teist ja kolmandat – oma mina alleshoidmise nimel. Minata aga ei eksisteerigi nimetamisväärset kirjandust. Jääb valguse valu, ideaalide hingus. Sa seisad elu vastu, justkui Taavet Koljati vastu. Kivi asemel on lingus su süda.” Väljapaistva eesti kirjaniku marginaalide raamat koondab mõtteid ja tähelepanekuid […]
“Rünnaku eel”
Jätkusõja alates valmistus Soome Karjala kannast tagasi vallutama. Rünnakut valmistati ette, saates Karjala kannasele kaugluureüksusi koguma andmeid vaenlase vägede grupeeringute kohta ja häirima transpordiühendusi. Esimene neist kaugüksustest oli üksus Tolvanen. Missioonile saadeti kaheksa Karjala kannasel üles kasvanud noort meest, kes naasid mööda metsi oma kodukanti – seekord relvastatult. „Rünnaku eel“ räägib nende loo. Raamat põhineb […]
“Ruotsin ja Venäjän rauhanneuvottelut 1557 – Mikael Agricola Ruotsin lähetystön jäsenenä”
Ruotsin ja Venäjän välinen sota päättyi vuonna 1557 solmittuun rauhansopimukseen. Rauhansopimuksen syntyvaiheista on säilynyt molempien maiden diplomaattien laatima, ajankohtaan nähden harvinaisen kattava arkistoaineisto. Neuvottelujen sananvaihdoissa kuvastuu Ruotsin ja Venäjän edustajien täydlellisen erilainen aatemaailma mutta myös yhteinen pyrkimys saavuttaa sopu kahden hallitsijan, Kustaa Vaasan ja Iivana Julman välille. Asiakirjat julkaistaan ensimmäistä kertaa suomeksi johdannolla ja kommentaareilla […]
“Rusikad. Inimene on inimesele hunt”
Eesti kirjaniku ja ajakirjaniku Silver Anniko (1928-1982) romaan „Rusikad“ ilmus esmakordselt 1979. aastal. Toonased kirjanduskriitikud suhtusid romaani halvasti, heites ette selle maitsetust ja mõõdutunde puudulikkust ning liigitasid selle halvas mõttes ajaviitekirjanduseks. Kuid toonase kirjanduspildi kohta ebatavaliselt jõulises stiilis kirja pandud „Rusikatele“ sai osaks suur ja suisa kultuslik lugejamenu. Romaan räägib Eesti inimeste elust ajaperioodil 1920ndate […]
“Sa ei mõista mind. Noore naise teejuht elu juurde”
Naiseks sirgumine on tänapäeval raskem kui kunagi varem, kuid Tara Porteri kaastundlik ning väga asjakohane lähenemine juhib noored neiud ja nende vanemad läbi keeruliste aastate. Murdeiga on silmapaistvalt problemaatiline ja muutlik eluperiood. Mitte kunagi varem pole neidudel ning noortel naistel olnud nii palju vabadust ja valikuvõimalusi. Samuti pole kellegi – ei nende endi ega teiste […]
“Saaks veel Eestissegi. Päevik 1939-1947”
Toimetanud: Toomas Hiio Ado Kisand (12. märts 1929 – 22. märts 2013) oli ehitusinsener, kes harrastas luule- ja maalikunsti. Autori varasele kunstiharrastusele osutavad ka siinse päeviku illustratsioonid, esemete joonised ja asukohaskeemid. Ado Kisand oli üks umbes kümnest tuhandest Eesti inimesest, kes 1941. aastal Siberisse küüditati. 1939. aasta sügisel alustatud päevikut jätkas ta sundasumisel olles. Päeviku […]
“Saamelaisten kaksi kääntymystä. Uskonnon muuttuminen Utsjoen ja Enontekiön lapinmailla 1602-1905”
Kuinka saamelaisten maailmankuva muuttui, kun he 1600-luvulla kääntyivät kristinuskoon? Miksi he lähtivät mukaan lestadiolaiseen herätysliikkeeseen? Tutkimus kartoittaa saamelaisten uskonnollisuutta historiallisten lähteiden pohjalta. Kääntymys vanhasta luonnonuskosta kristinuskoon pakotti saamelaiset luopumaan noitarummuistaan ja vanhoista jumalistaan. Esikristillinen usko kuitenkin väritti maailmankatsomusta aina 1900-luvulle saakka. 1800-luvulla mielenmaisema joutui uuteen murrokseen hurmoshenkisen lestadiolaisuuden myötä. Lars Levi Laestadius tunsi saamelaisen kulttuurin […]
