“Liza Lambethist”
See on liigutav ja meeldejääv lugu tahtejõulisest Lizast, kes astus üle oma tänava moraalinormidest. Romaani tegevuspaigaks on 1890-ndate aastate sünge ja rõõmutu Lõuna-Londoni agul Lambeth. 18-aastase Liza elus on vähe rõõme, ta haarab kinni oma võimalusest põgeneda teda saatvast vaesusest, langedes paljulapselise abielumehe käte vahele.
“Lohutu”
Nimekas pianist Ryder saabub Kesk-Euroopa linna, kus tema hotellituba osutub ta poisipõlve magamistoaks Inglismaal, ning tasapisi hakkab talle meenuma, et portjee tütar ja tütrepoeg on tema naine ja (kasu)poeg. Nii portjee, hotelli juhataja kui ka viimase poeg, nagu ka terve hulk teisi linnakodanikke, ründavad pianisti kõikvõimalike tungivate isiklike palvetega, külastuse ametlikku ajakava talle aga ei […]
“Loomaaed mõisas”
Mõningaid Jersey loomaaia asukaid: Homo sapiens Gerald Durrell – loomaaia asutaja ja direktor. Väsimatu lõbustaja, kelle raamatud lugejale alati huvi pakuvad – “Bafuti hagijatest” kuni raamatuni “Loomaaed pagasis”. Psophia crepitans trompetlind Trumpy – lind, kes tegutseb uusasukaid vastu võttes giidi, sisseseadja ja külatolana. Laul sarnaneb telefonipostide valju undamisega tugevas tuules. Emane Aafrika okassiga Delilah – […]
“Loomaaed saarel”
See on raamat loomaaedadest ja eriti ühest nende seast – loomaaiast, mille rajasin Jersey´ saarele. Võimalik, et loomaaedadega lähedalt seotud inimesed peavad mind ehk liigagi otsekoheseks. Ent soovin kogu hingest, et loomaaiad edeneksid ja õitseksid ning töötaksid paremini ja kasulikumalt, mitte aga ei käiks alla ega hääbuks omaenese loiduse ja üldsuse ebasoosingu tõttu.
“Loomade farm”
Kõik loomad on võrdsed, aga mõned on võrdsemad kui teised. Julmalt koheldud ja ülekoormatud koduloomad korraldavad ülestõusu ja võtavad ise farmi üle. Kannustatuna helgest idealismist ja haaravatest loosungitest, asuvad nad looma oma kodust õigluse, võrdsuse ja arengu paradiisi. Nii saab alguse teravalt satiiriline muinasjutt täiskasvanutele, mis kirjeldab teekonda revolutsioonist türannia vastu niisama kohutava totalitarismini. George […]
“Lootusetu juhtum”
“Io non mori´, e non rimasi vivo.” (Ma polnud surnud, aga ka mitte elav inimene.) Dante “Jumalik komöödia”, Põrgu, 34, 34. laul. “Normaalne on, et iga inimene armastab iseennast. Juhul, kui ta on vääralt arenenud või kannatab mõne defekti all, mis võib ka hiljem olla juurde tekkinud, tõstab tema esteetiline meel mässu ja temas tärkab […]
“Lõpetamata mõrv”
“Lõpetamata mõrvas” kohtub lugeja taas Campbelli ja Carteri, aga ka tegevusse naasnud Mitchelli ja Markbyga. Pensionipõlve nautiv Alan Markby kuulab hämmastunult oma aedniku Josh Browningu tunnistust. Viimane räägib, et lapsepõlves, kahekümne aasta eest, leidis ta koos oma õe Dilysega linnakese lähedalt metsasalust noore naise laiba. Pahandust kartes jätsid lapsed avastuse enda teada, kuid nüüd avastas […]
“Lugusid jutustades”
Vera Stanhope´i sarja teine romaan Nooruke Jeanie Long mõisteti kümme aastat tagasi süüdi viieteistaastase Abigail Manteli tapmises. Nüüd kuulevad Ida-Yorkshire’is asuva Elveti küla elanikud ärevusega, et uued tõendid kinnitavad Jeanie süütust. Rikka isa lõbujanuse tütre Abigaili tapja viibib veel vabaduses. Emma Bennettis äratab säärane uudis taas kord painavad mälestused sellest, kuidas ta leidis tollel ammusel […]
“Luulet”
Käesolev kakskeelne luuleraamat tuvtustab Nobeli preemia laureaadi, iirlase William Butler Yeatsi (1865-1939) luulet. Yeats, aegade suurimaid lüürilisi poeete, väljendub omapärases, jõulises sümboolikas; tema sensuaalne dramaatilisus ja müstikalembus on läbi põimunud rikkast rahvuslikust fantaasiast, mille kreedoks oli ning jäi ülev vabadusiha.
“Maag”
Fowlesi loomingus on korduvaks motiiviks kangelase konflikt eneseteostuse ning ühiskonnas eksisteerivate reeglite vahel. Tihti juhatab kangelast vabaduse poole keegi saladuslik tundmatu ning teetähiseks pole mitte keelud ja käsud, vaid üha uued mõistatused. Nii satub ka “Maagi” minategelane Nicholas Urfe ühel Kreeka saarel psühholoogilisse mängu, milles põimuvad tihedalt reaalsus ja illusioonid. Eessõnas Fowlesi peateoseks peetud “Maagile” […]
“Martin Chuzzlewit” I ja II osa. 2 raamatut
Inglise 19. sajandi kriitilise realismi looja ja suurimaid esindajaid Charles Dickens (1812-1870) kirjutas oma romaani “Martin Chuzzlewit” aastail 1843-1844. See on teravalt satiiriline romaan, kus hukkamõistu leiavad nii Ameerika kui Inglise kodanlus. Dickensi romaan on rikas materjali poolest, mis iseloomustab Dickensi-aegset Ameerikat ja tutvustab lugejale ameerika elulaadi ja Ameerika Ühendriikide valitsevate klasside poliitikat, kes eelkõige […]
“Mees, kes oli Neljapäev”
Luupainaja Tunnustatud inglise kirjaniku G. K. Chestertoni tuntuimat romaani “Mees, kes oli Neljapäev” on tituleeritud ka metafüüsiliseks põnevikuks. Esmapilgul sirgjoonelisse ning seiklusrikkasse detektiivilukku murravad inimelu põhiküsimused – aga kas ei juhtu seda iga tõepoolest hea põnevusromaani puhul? Vahest küll, aga kui harilikum põnevuskirjandus vaid viitab neile või tegeleb nendega natuke, siis Chesterton tõmbab oma detektiivloo […]
“Memento mori”
Inglise kirjaniku kaks lühiromaani. Romaanis “Memento mori” on vaadeldud inimelu paratamatut hääbumist, vanaduspäevade nukrust ja väikseid rõõmegi. Romaani “Miss Jean Brodie oma parimas eas” peategelaseks on ekstsentriline õpetajanna miss Brodie, kes püüab oma klanni tüdrukutest “eliiti” kasvatada.
“Menfreya”
Harriet Delvaney kiindub Menfrey perekonda ja nende iidsesse majja. Kui Elu isamajas muutub väljakannatamatuks ja Harriet põgeneb Menfreya´sse. Isa ootamatu abiellumine ja tema noore naise salapärane surm viivad Harrieti abieluni, mis seob ta alatiseks Menfrey´dega. Menfreyast saab lõpuks tema kodu. Ehkki ta armastab oma meest, hakkavad teda piinama kahtlused, kui Menfreya´sse saabub kaunis Jessica Trelaken. […]
“Mereristsed”
Mereromaan. W. Goldingi loomingu mahukamaks teoseks on mereaineline triloogia “Teekond maailma lõppu”, mis koosneb raamatutest “Mereristsed”, “Tuulevaikus” ja “Tuli laevas”. Selle triloogia tegevus toimub Napoleoni-sõdade lõpuaastatel Austraaliasse purjetaval vanal Inglise sõjalaeval, mille reisiseltskond on üsna kirju; teiste hulgas noor, lüüriline, ambitsioonikate tulevikuplaanidega Edmund FitzHenry Talbot, kes peab ristiisa soovitusel merepäevikut, kuhu jäädvustab kõik selle pika […]
“Meri, meri”
Iiri-inglise kirjanik ja filosoof Dame Iris Murdoch on oma raamatutes lahanud hea ja kurja, seksuaalsuse, moraali ja alateadvuse küsimusi. Ta on kirjutanud toonilt väga erinevaid teoseid, koomilisest sügavalt traagiliseni, kuid neid kõiki ühendab tegelaste siseelu, nende hinge keerdkäikude ja valikute nüansirohke kirjeldamine. 1978. aastal Bookeri preemia saanud romaani „Meri, meri” peetakse üheks paremaks tema teoste […]
“Meri”
2005 Bookeri auhinna võitja “Meri” on kohustuslik kirjandus kõigile, kes võtavad tõsiselt raamatuid ja kirjandust: ikka ja jälle tahaks üle lugeda iga lauset, imetleda selle ilu, originaalsust ja elegantsi. “Meri” on mõistatus, mida Banville asub tükkhaaval lahendama. Imeliselt loomutruult kirjeldab autor täiskasvanuea künnisel olevate laste maailmanägemust. Banville ei paku meile õnnelikku vikotoriaanlikku fantaasiat süütuse- ja […]
“Miks nad ei kutsunud Evansit?”
Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: „Miks nad ei kutsunud Evansit?” Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. […]
“Miljonid. Kuidas kulutada miljonit?”
Carnegie medali laureaat Kaks poissi. Üks ime. Miljon valikut. Kui taevast sajab alla kotitäis raha, saavad Damianist ja Anthonyst rikkad poisid. Väga rikkad. Korraga võivad kaks venda osta endale kõike, mida hing ihaldab – välja arvatud seda, mida nad tegelikult vajavad…
