“Ei mingit Baden-Badenit”
Leedu nüüdiskirjanik ei tunne aukartust ei ajaloo ega reaalsuse ees ning mängib oma teistsuguste tegelaste ja süžeedega, jättes lugeja lõbuks lakooniliste lühilausete tagamõtte otsimise ja tegelaste tegutsemismotiivide mõistatamise. Loomingu Raamatukogu 2-3/2014
“Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte”
Läti proosa enfant terrible’iks nimetatud Guntis Berelis (sünd. 1961) on öelnud, et hea proosa jaoks on kindlasti vähemalt ühte laipa vaja. Selle kriteeriumi järgi on jutukogumik „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ hea proosa. Läti-reisi plaanijatel tasub kõrva taha panna ka vihjeid, kuidas käituda maapiirkondade toidukohtades ja millest õigupoolest elavad turismitalud. Sellest, et lätlase […]
“Kahekõne ajaga”
Kunagi kui kirjutasin Uldis Berzinšist, nimetasin ma teda alkeemikuks ja mustatööliseks. Alkeemikuks, kes eluaeg otsib mitte filosoofilist, vaid filoloogilist kivi – sõna, mis on kullast ja annab kuldse sära tervele luuletusele. Mustatööliseks, kes sorib kõikevõimalikes keeltes ja kultuurides, otsib vastastikuseid seoseid ja tahub juhuslikult kokkulangevatest häälikutest uusi, vahel täiesti paradoksaalseid mõtteid. Sõna on Uldise paatose […]
“Kalad ja draakonid”
“Kalad ja draakonid” hämmastab oma laia haarde ja ainulaadsusega.” – Justinas Dižavicius, kirjanduskriitik Undine Radzeviciute romaani “Kalad ja draakonid” tegevus liugleb ühest sajandist ja maailmajaost teise, kirjeldades jesuiitide misjonitööd 18. sajandi Hiinas ja veidi iseäraliku perekonna elu ühes suvalises Euroopa (võimalik, et Leedu või Poola) suurlinnas 21. sajandil. See on lugu 18. sajandi eurooplase unistusest […]
“Kaluri poeg”
Läti kirjaniku Vilis Lacise (1904-1966) looming on meie lugejatele hästi tuttav. V. Lacise eepikuandele on iseloomulikuks jooneks oskus tugevaid karaktertüüpe luua. Tema teosed paistavad silma positiivse kangelasega, kes võitleb ja kõigi raskuste kiuste võidab. “Kaluri poeg”, mille esmatrükk ilmus Lätis aastail 1933-1934, kujunes läti kirjanduse populaarseimaks teoseks. Lätis on selle põhjal kirjutatud näidend (1934) ja […]
“Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost”
Selles raamatus saab sõna läti rahvas, kes meenutab saja viimase aasta pöördelisi sündmusi ja rahuaegu. Anna Žigure on neist lätlaste isikliku ajaloo kildudest kokku pannud mosaiigi, milles on küllap eestlastelegi väga tuttavaid mustreid, ainult sinimustvalge asemel on punavalgepunane. Anna Žigure on läti kirjanik, tõlkija ja diplomaat. Loomingu Raamatukogus on temalt varem ilmunud “Läti maa ja […]
“Mees, kes jooksis üle tänava”
Läti nõukogude kirjaniku Andris Kolbergsi satiirilise koega romaan rahva vara riisujatest ja miilitsatöötajate võitlusest nende vastu.
“Nõiutud aare. Jumalate tahe”
Skomantase jutustuses “Nõiutud aare” ja “Jumalate tahe” kohtume taas leedulaste ühe põhihõimu žemaitide vanema Žybartase poja Uvisega, kelle varasematest seiklustest, ristirüütlite kätte langemisest, orjatööst Riias, rändtsirkuses esinemisest ja põgenemisest koos taltsutatud hundiga, jutustatakse raamatus “Teutoonide vang. Soohunt” (eesti keeles 2001). Käesolevas raamatus püüab tugevaks noormeheks sirgunud Uvis vabastada oma ema ja õde, kelle mõõgavennad olid […]
“Otsi Moskva sfinksi”
Ajalooline romaan “Otsi Moskva sfinksi” räägib keerulisest ajajärgust Leedu ajaloos – aastaist 1938-1940, mil riik sai järjest kolm ultimaatumit: Poolalt, Saksamaalt ja Nõukogude Liidult. Autor on kasutanud erinevaid ajaloolisi dokumente, mälestusi, stenogramme jm. Murranguliste aegade sündmusi vaadeldakse luureohvitseri Vytautas Kundrotase saatuse läbi, kuid suur osa romaani tegelastest on tuntud ajaloolised isikud. Kujutatud on läbirääkimisi Berliinis […]
“Palukavartest pärg”
Traagilise saatusega läti luuletaja ja prosaisti, paradoksaalse karakteriga üksiklase Janis Poruksi kaks jutustust täiendavad väheke pilti sellest läti kirjanduses küllalt olulist, meil vähe tuntud autorist. Temale iseloomulik “kaame nooruki” kuju, tema nn lihtsad inimesed on ühelt poolt romantikud, kaunishinged, ent samas reaalse elu ebakõladest muserdatud, väljapääsu mitte leidvad tõeapostlid. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Peetri keisrinna I-II osa. 2 raamatut”
Voltaire on leedu aadlinaise Marta Skowrońska, tsaar Peeter I abikaasa ja esimese Vene keisrinna Katariina I elu nimetanud „kõige uskumatumaks esilekerkimiseks, 18. sajandi Tuhkatriinu looks”. Kuid see autentsetele ajastu allikatele tuginev romaan lõhub iga muinasjutu stereotüüpe. Vaevalt viieaastaselt orvuks jäänud Marta Skowrońska koges noorpõlves nii teenija, pesunaise, sõjavangi kui ka seksiorja saatust. Olnud leedu soost […]
“Pitser punasel vahal”
Ei ole ükski maa … Kõik, mis juhtub maailma ühes paigas, kajab vastu teises. Pilna Maras istabina (Täis on Maara tarekene Siku mazu šupulišu, / tillukesi hällikesi, Kad es vienu pašupoju, / ühte katsud, käima lükkad, Visi lizi kustejas. / teised kaasa õõtsuvad.) Raamatu autor Janis […]
“Praost Glücki kasutütar”
Ajalooline romaan Ajalooline romaan Liivimaa neiust Martast, kellest sai Venemaa kõikvõimsa valitseja Peeter Suure abikaasa. Palju aastaid on möödunud sellest ajast, kui suri kunagise Mareinburgi praosti Glücki kasutütar Marta, hilisem Venemaa esimene iseseisvalt valitsenud keisrinna Katariina I, kuid ajalugu säilitab mälestust sellest omapärasest naisest. Ometi, vaadates läbi Katariina I kohta käivaid ajalooallikaid, hakkab silma huvitav […]
“Saare puiestee”
Sisukord: Esimene osa Kasvatus. Teine osa Isade maa. Kolmas osa Pärijad. Järellugu. Autorist.
“Teutoonide vang”
Vend Henrik, Liivimaa piiskopkonna kroonikakirjutaja, märgib oma ülestähendustes, et see oli Issanda aastal 1224 ning kahekümne kuuendal aastal pärast seda, kui Bremenist pärit Albert Riia piiskopiks pühitseti. Suured muudatused olid sündinud alates sellest ajast, mil piiskop Albert ametisse astus. Palju maad oli Läänemere kallastel paganahõimude käest ära kistud ja palju sõdu peetud. Nii mõnedki paganatest […]
“Vanad varjud”
Harkader aisupidi kaksiti õlul, kõhn kondine kõrb hobune oheliku otsas, astub vana Robežnieks mööda karjamaad kodu poole. Ta tuleb viimaselt kartulimuldamiselt. Liivasel nõlvakul on pealsed juba õitsema löönud, kuid ulatuvad ainult adravööni. Robežnieks heidab sünge pilgu läbi teivasaia tagasi. Rohekashallid vaoribad, mis jõuetult üksteise ligi hoiduvad, kerkivad ühtlases kaares ülespoole ja otsekui sukelduvad siis tuules […]
