“Fortuuna helde and”
Odamehe armastusromaan Margo armus Raysse juba kooliajal. Poiss oli Margost vanem ega osanud kahtlustadagi, et üks noorema klassi tüdruk õhkab tema pikkade ripsmete ja tumedate silmade järele. Pärast kooli jättis noormees oma kodulinna ja temast sai kuulus ajakirjanik. Armuleek Margo põues aga ei kustunud ning ta unistas endiselt nende kohtumisest, et mehe südant vallutada. Ja […]
“Fortuuna niuetes”
Frederic Manningi, ise I Maailmasõja läbi teinud mehe raamatu kangelane on Bourne, lihtsõdur rindel. Eneseteadliku ja haritud mehena tahavad ülemused teda kadetikursustele saata, tema aga eelistab jääda ridadesse, mis kõik on kistud üleüldisse võitlusse ellujäämise eest hulluks läinud maailmas. Püüdes mõista ning kirjeldada mõistmatut ja kirjeldamatut, erineb Manningi teos teistest maailmasõja raamatutest, kujutades hariliku Briti […]
“Francis Macomberi üürike õnn. Valitud jutud”
Kui Esimeses maailmasõjas raskesti haavata saanud Hemingway 1920. aastal Ameerika ajalehtede korrespondendina Pariisi asus, alustas ta rööbiti ajakirjanikutööga ka kirjanduslikke katsetusi, taotledes “lihtsaist asjust kirjutada lihtsalt”, nagu teda ajalehetoimetuses oli õpetatud. Ta püüdis kirjutada head proosat, mida luua on raskem kui poeesiat, nagu ta hiljem väitis (“Aafrika haljad künkad”). Esimese õnnestunuma jutu “Meil Michiganis” kirjutas […]
“Frankenstein ehk moodne Prometheus”
Keegi ei suuda mõista ahastust, mida tundsin sel lahtise taeva all külmas ja märjas veedetud ööl. Kuid ma ei pannud tähele halba ilma, mu vaimusilma ees olid kurjuse ja meeleheite pildid. Mõtlesin olevuse peale, kelle olin inimeste hulka saatnud, ning andnud talle tahte ja vabaduse teha selliseid hirmutegusid, nagu ta nüüd oli korda saatnud. Ta […]
“Frankenstein ehk moodne Prometheus”
Keegi ei suuda mõista ahastust, mida tundsin sel lahtise taeva all külmas ja märjas veedetud ööl. Kuid ma ei pannud tähele halba ilma, mu vaimusilma ees olid kurjuse ja meeleheite pildid. Mõtlesin olevuse peale, kelle olin inimeste hulka saatnud, ning andnud talle tahte ja vabaduse teha selliseid hirmutegusid, nagu ta nüüd oli korda saatnud. Ta […]
“Fredmani epistlid ja laulud”
Nagu ma olen üldiselt tuntud nii moraalsest kui füüsilisest küljest, see tähendab, südame, elukäigu ja kehaehituse poolest, olen ma härra, kellele on antud väga vähe sügavmõttelisust ja kes ei päri selle järele, kas liigub päike või pöörleb maa oma telje ümber. Mina võin kinnitada ainult seda, et ma ei soovi ühelegi loodud olendile halba, armastan […]
“Gabrieli and”
»Äärelinna Buddha» ja «Intiimsuse» autori praeguseks viimane romaan viieteistkümneaastasest poisist, kes peab tulema toime oma boheemlastest vanemate minevikuga. Äpardunud rokkmuusikust isa ja ema pole päriselt võimelised igapäevaeluga toime tulema ning poja jaoks ei jätku neil kummalgi aega. Mingis mõttes klammerduvad nad endiselt kuuekümnendate aastate külge ega taha leppida tõdemusega, et aeg on edasi läinud. Gabriel […]
“Garricki aasta”
Inglise näitleja ja näitekirjanik David Garrick (1717-1779) on selle teose tegevustikuga mitmes mõttes seotud. Romaani minategelane, noor naine Emma Evans, kelle mees on näitleja, nimetab Garricki aastaks teatrihooaega väikelinnas Herefordis, kuhu on äsja ehitatud Garricki nimeline teater; teatri ehitamist on suure summaga toetanud Ameerikas elav daam, kes peab ennast selle mineviku suurkuju sugulaseks. Romaani tegevusaeg […]
“Gaudi võti”
Kõige ilusam ja põnevam lugu arhitektist ja tema loomingust XX sajandi alguse Barcelona. Linn kasvab ja modernismiliikumine avaldab okultismihuvilistele suurt mõju. Loožid ja salaühingud muudavad Barcelona esoteerikapealinnaks ja arhitekt Antonio Gaudi hakkab tuhandeaastase ettekuulutuse täideviimisel võtmerolli mängima. Leides ennast ajastu tormiliste sündmuste keerisest ja olles teadlik ohtudest, mis ta elu ähvardavad, peidab tagasihoidlikku ja lihtsat […]
“Geraldiini salanõu”
On aasta 1537. Inglise kuninga Henry VIII barbaarne võimujanu on peaaegu hävitanud Iirimaa võimsa FitzGeraldite suguvõsa. Ainsa ellujäänud pärija, üheteistaastase poisi ümber keerleb poliitiliste kirgede ja inimlike tunnete torm. Kaks aastatetagust armastajat peavad leidma talle varjupaiga nii külmavereliste mõrtsukate kui salakavalate ja omakasupüüdlike abipakkujate eest … Ajalooline romaan
“Germinie Lacerteux”
Provintsitüdruk Germinie tuleb Pariisi ning satub teenijannaks vanapiiga preili de Varandeuil’ juurde, kes temasse kiindub. Armastust ihkav abiellumisväljavaateta neiu pühendab kogu oma headuse ja helluse naabripoiss Jupillonile, ent lapsest sirgub mees ja Germinie armub temasse ennastunustavalt. Sellest armastusest saab Germinie hukatus. Kirjanikest vendade Edmond (1822–1896) ja Jules (1830–1870) de Goncourti romaani aluseks on nende kunagise […]
“Giorgione”
Romaan … Ühel hommikul ärgates aga oli talle selge: Juudit! Ta peab olema Juudit, kes Olovernese on tapnud ja nüüd tema pead tallab. Selle kaebusega, millest õhkub armastust, tahtis ta Ceciliat lummata, sest eks olnud Cecilia nende ühises laulus ju Zorziga end ühendanud ja seejärel põrmu tallanud. Uhke peab see maal saama ja veetlev ning […]
“Gorbatšovism”
Raamat “Gorbatšovism” kujunes artiklitest, mis ma kirjutasin mitmesugustele Lääne ajalehtedele ja ajakirjadele sedamööda, kuidas perestroikaks nimetatud sündmused Nõukogude Liidus arenesid. Pärast raamatu trükkiandmist on N. Liidus toimunud palju Lääne massiteabevahendites sensatsiooni tekitanud sündmusi. Need ei ole muutnud vähimalgi määral minu arusaama perestroikast. Ma tahan teha vaid kaks märkust. Esiteks ei ole minu raamatus peamiseks kriitika […]
“Gösta Berlingi saaga”
“Gösta Berlingi saaga” on romantiline ja kirglik lugu inimestest, kes võitlevad iseenda ja oma saatusega. Tulipäine Gösta on jäetud ilma pastoriametist, sest ta ei suutnud vastu panna viinale. Üsna haledas seisus mehe päästab maakonna kõige rikkam ja võimukam naine, Ekeby majoriproua, ning võtab ta enda juurde kostile nagu mitmed teisedki endised uhked mehed, kelle elu […]
“Götz von Berlichingen. Egmont. Iphigeneia Taurises. Torquato Tasso”
Sisukord. – Götz von Berlichingen. Raudkäega rüütel. Näidend. Tõlkinud Betti Alver. – Egmont. Kurbmäng viies vaatuses. Tõlkinud August Sang. – Iphigeneia Taurises. Näidend. Tõlkinud Ain Kaalep. – Torquato Tasso. Näidend. Tõlkinud Kersti Merilaas. – Kommentaarid. (paberkaaned kulunud ja natukene katki)
“Goya”
Käesolev romaan hõlmab aastaid 1793-1806 Francisco Goya elust, näitab tema kujunemist realistlikuks maalikunstnikuks ja annab ühtlasi laiahaardelise pildi tolleaegsest Hispaaniast. Jäädes truuks ajaloolistele tõsioludele, leiab teose autor Lion Feuchtwanger minevikust niisuguseid probleeme, mille lahendamine pakub suurt huvi ka tänapäeval. Üheks selliseks probleemiks on antud teoses õige vahekorra ja suhte leidmine “poliitika” ja “loomingulise vabaduse” vahel […]
“Graali lapsed”
Anno Domini 1244 – saladusliku graalilossi Montseguri ja Jeruusalemma langemise aasta. Graalisoo järglased Roc ja Yeza peavad tooma Oktsidendi ja Hommikumaa vaenutsevatele rahvastele igatsetud rahu. Nende kätes on maailma saatus, ja maailma valitsejaks saab see, kelle käes on nemad. Ent kuninglikest lastest sirguvad isepäised noorukid, kelle kuum veri ei anna rahu, ning võitlus paavsti ja […]
“Graali vandenõu”
Mõistatus SNN-i vapustavad uudised: Vatikan tunnistab Graali reliikvia ehtsaks. Rooma. Maailma ajakirjandusele tehtud avalduses ütles Vatikani kuraator ja kunstimuuseumi direktor kardinal Antonio Ianucci, et hiljuti Iraagis leitud ese on usutavasti karikas, millesse Jeesus kallas pühal õhtusöömaajal veini… “Sina oled ainus…” Artiklit kirjutava SNN-i algaja naisreporteri Cotten Stone´i tee kulgeb Iraagi kõrbetest Igavese Linna vapustava Colosseumini […]
“Grand Hotell”
Vicki Baum (naiskirjanik, sünd. 1888 Berliinis) kuulub saksa kirjanduses sellesse generatsiooni, kelle loomingule suurlinn ja Esimene maailmasda on vajutanud oma pitseri. Palju närvilist, moodsalt ülepingutatut tema suurlinlike tüüpide hingelaadis tuletub, nagu käesolevas jutus, otseselt sõjakannatusist. Teistel puhkudel on see mõju kaudsem, rohkem deklassieeruva perekonna üldisest lahtijuuritusest ja miljöö immoraalseist mõjudest johtuv. Igatahes esindavad tema kangelased […]
“Graniitmees”
Me tulime siia linna 1922. aasta kevadtalvel, varsti pärast seda, kui mu mees oli vangilaagrist vabanenud ja meid oli laulatatud. Me suusatasime läbi märtsikuiste metsade, lumi oli paks ja kleepuv, põhjapoolse Soome suured kuusikud ei tahtnud meid minna lasta. Me tungisime sellele maale, surusime suuski lumest läbi, tõukasime tagant nii et silme ees must, seljakott […]
