“Mao tee kalju peal”
„Torgny Lindgren on mõistatus. Ta kirjutab kuningatest ja võimumeestest, ja me näeme, kuidas võim on neid sandistanud. Ta kirjutab nõrkadest ja osatutest, kelle jõud ja vastupidavus säravad kui majakad ning kuulutavad, mis on inimsuses suurim — armastuse jõud, kustumatu lootus,“ ütleb Anu Saluäär „Mao tee kalju peal“ 1987. aasta väljaande eessõnas. Rootsi kirjanik Torgny Lindgren […]
“Märg kala”
Gereon Rath on uustulnuk nii Berliinis kui ka sealses kombluspolitseis. Äsja linna kolinud noor auahne komissar oli õnnetu eksituse tõttu sunnitud kodulinnast lahkuma. Ta on uues ametis kõrini tüdinud haarangutest ööklubides ja bordellides ning haarab võimalusest, kui satub kogemata silmitsi mõrvajuhtumiga. Kuid nõnda ärritab ta ohtlikku herilasepesa. Elajaliku piinamise jälgedega tundmatu laip on mõistatus, mille […]
“Märgitud mees”
Kui korra on juba süüdistatud Kui Max Savage avab praksise üksildases hurmavalt ilusas bayou-äärses linnas, loodab ta alustada uut elu. Mees on hinnatud kirurg, ta kaks venda seisavad ta kõrval ja Toussainti lämmatavas kuumuses avaneb tal uus võimalus. Kuid peagi avastab Max, et ei pääse mõrvasüüdistustega minevikust ega kahe surnud naise näost. Liiatigi, kuna taas […]
“Mari-Ann”
See on liigutav lemberomaan ilusas looduses ülemmetsniku Stephen Wiethi metsamajas sündinud ja üles kasvanud imepäraselt kaunist neiu Mari-Ann armastusest. Kuigi tema ümber keerleb hulk abiellumismõtetega armunud noormehi, jääb ausameelne, puhta unistajahingega tütarlaps kindlaks oma kunagisele tõotusele: teda võiks suudelda vaid selline mees, kellega ta on otsustanud abielluda, vaid selline iselaadne Keegi, kellele tasub ennast hoida… […]
“Maria Stuart”
Kõik, mis ilmne ja selge, kõneleb enda eest ise, saladus aga mõjub loovana. Seetõttu vajavad ajaloo need kujud ja sündmused, keda või mida varjab teadmatuseloor, ikka jälle uuesti tõlgendamist ja vormimist. Otsekui klassikaliseks tippnäiteks säärasest ajalooprobleemi saladuse ammendamatust võlust on Maria Stuarti elutragöödia. Pole maailma ajaloos vist ühtki teist naist, kes oleks aidanud küpsusele nii […]
“Maria Stuart”
Juliusz Slowacki (1809-1849) on tähtsamaid poola luuletajaid Adam Mickiewiczi kõrval. Noorusedraama «Maria Stuart» väärib tähelepanu oma meisterliku psühholoogiaga, mis on andnud autorile võimaluse vaadelda kirjanduses varem ja hiljem tihti käsitletud Šotimaa kuninganna tragöödiat omapärasest aspektist. Näidates end meistrina komplitseeritud inimloomuste kokkupõrgete kujutamisel, ilmutab Slowacki sealjuures erksat sotsiaalset südametunnistust ja kajastab kaudselt poola rahva feodalismivastase võitluse […]
“Marie-Antoinette. Restaureeritud raamat”
Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) “Marie-Antoinette” kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi “revolutsiooni libust”, aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.
“Marie-Antoinette”
Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) “Marie-Antoinette” kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi “revolutsiooni libust”, aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.
“Marie”
Romaan madame Tussaud´ elust Mida Marie tegelikult mõtles? Madame Tussaud´ väliselt hästi dokumenteeritud eluloost saab Dorrit Willumseni meistriteoses meeliköitev sensuaalne portree erakordsest naisest, kes muutis surma ja õuduse äriks ning teenis Suure Prantsuse revolutsiooni peategelaste loomutruude vahakujudega tänapäeva ärinaiste kombel raha. Kirjanik poeb Marie nahka ja jälgib tema silmadega nii isiklikke kui ka ühiskondlikke sündmusi […]
“Marienbad”
Jidišikeelne kirjandus on suhteliselt noor. Juudi rahva peamiseks kirjakeeleks oli mitme tuhande aasta jooksul iidne rahvuskeel – heebrea keel. Selle kõrval kasutati ka nende rahvaste keeli, kelle hulgas juudid elasid pärast nende vägivaldset väljasaatmist oma põhiliselt kodumaalt. Jidši keel tekkis XV sajandil Kesk-Euroopas, saksa keele baasil, mille hulka põimiti nii heebreakeelseid kui ka slaavi keeltest […]
“Märkmeid surnud majast”
Inimene on olend, kes harjub kõigega … Vene aadlisoost mõisnik Aleksandr Gorjantšikov on tapnud oma naise. Karistuseks Siberi vangilaagrisse saadetud mehel on keeruline kohaneda eluga mõnitavalt karmides oludes ja teda põlgavate kaasvangide seas. Lõputud päevad mööduvad keset vaenu, pealekaebamist ja jõhkrat füüsilist vägivalda, kus vangistus nüristab vaimu ning lootuse kustumise psühholoogiline mõju on erakordselt rusuv. […]
“Martin Chuzzlewit” I ja II osa. 2 raamatut
Inglise 19. sajandi kriitilise realismi looja ja suurimaid esindajaid Charles Dickens (1812-1870) kirjutas oma romaani “Martin Chuzzlewit” aastail 1843-1844. See on teravalt satiiriline romaan, kus hukkamõistu leiavad nii Ameerika kui Inglise kodanlus. Dickensi romaan on rikas materjali poolest, mis iseloomustab Dickensi-aegset Ameerikat ja tutvustab lugejale ameerika elulaadi ja Ameerika Ühendriikide valitsevate klasside poliitikat, kes eelkõige […]
“Märtsi iidid”
Nüüdisaegse ameerika kirjanduse klassiku dokumentaalne fantaasia Rooma vabariigi langusest ja Julius Caesari viimastest elupäevadest. (taskuformaat)
“Märtsi iidid”
“Mind on lapsest saadik huvitanud inimeste suhtumine ülematesse, kes on nende käskijaiks seatud ja kellel on voli alamate tegevusvabadust piirata. Milline viha ja põlgus millise aupaklikkuse maski all! Aupaklikkust ja truudust õhutab inimeses tänutunne ülema vastu, kes vabastab ta vastutusest ja ränga otsuse langetamise õudusest; põlgust ja viha aga sünnitab vimm mehe vastu, kes tema […]
“Mary Marie”
Mary Marie on lahutatud vanemate laps. Mida ta mõtleb ja tunneb, kirjutab ta oma päevikus – selles raamatus. “Isa kutsub mind Mary´ks. Ema kutsub mind Marie´ks. Kõik teised kutsuvad mind Mary Marie´ks. Mu perekonnanimi on Anderson. Olen kolmteist aastat vana ja ma olen iseäralik ja vastuoluline. See tähendab, Sarah ütleb seda. (Sarah on mu vana […]
“Mary”
Käesolev raamat on trükitud eriväljaandena Ü. Eesti Kirjastuse ORTO liikmetele sünnipäevakingiks. “Mary” on Pariisi-romaan, prantsuse pisut närbe, mitte alati just tervesuunalise, pikantseid situatsioone taotleva psühholoogilise “südameromaani” mustreile ehitatud pala. B. Björnson, Nobeli kirjanduslaureaat 1903, on norralastele palju enam kui kirjanik. Suur rahvajuht ja rahvusteadvuse ärataja. Optimist ja tahteinimene. Alati valmis pihta andma, nobe manitsema, julgustama. […]
“Mashi ja teised lood”
Kui me omi mõtteid sõnades väljendame, pole vahendeid kerge leida. Selleks peab olema tõlkeprotsess, mis on sageli ebatäpne, ja me võime eksiteele sattuda. Kuid mustad silmad ei nõua tõlkimist, mõte ise heidab neile varju – mõte avaneb või sulgub neis, paistab kaugele või kaob pimedusse, püsib kindlalt nagu loojuv kuu, või on siis nagu suitsupääsuke […]
“Maskeraad”
Draama 4 vaatuses Lermontov kirjutas draama “Maskeraad” 1835. Näidend koosnes algselt kolmest vaatusest. Teises väljaandes lisas Lermontov neljanda vaatuse ja see draama versioon on jõudnud meile. Näidend ilmus esmakordselt alles 1842. aastal ja lavastati esmakordselt laval 1852. aastal. Näidendi peategelane Jevgeni Arbenin ilmub lugeja ette kui tohutu sisemise tugevusega, mõnevõrra deemonlik inimene. Talle tundub, et […]
“Matemaatilised olendid ehk jagatud unenäod”
“Prittal oli kollane kass ja me tahtsime teada, mismoodi oleks olla niisama kollane, läikiva kasukaga ja koheva sabaga nagu see kass. Talvine kärbes tuigerdas uimasena aknaklaaside vahel kevade esimesel päeval. Missugune võiks paista maailm läbi ta võrksilmade ja kuidas oleks kõndida laes niisama hõlpsasti nagu tema? Need lapseküsimused hakkasid mulle varsti tunduma tarbetuina. Ma mõistsin, […]
“Matthias Merenuse neli abielu”
Humoorika ja hoogsa armastusromaani lehekülgedel elavad selle kangelased läbi mitmeid põnevaid seiklusi, mis viivad lugeja tuledesäras suurlinnadest väikesesse mägikülakesse, Müncheni õllesalvatorilt Ungari pustasse, metsikuist Balkani mägedest nooblitesse rannakuurortidesse kuni Argentiina rohtlateni välja. Üle kõige hõljub aga armastuse kustumatu ülemlaul.
