“Spioonikool. Kas oled piisavalt nutikas, et olla KGB agent?”
Kui inimesed mõtlevad sõnale “spioon”, meenuvad neile esmalt igasugused imevidinad, laserpliiatsid, plahvatavad tulemasinad jne. Aga tegelikult on spiooni kõige tähtsam tööriist tema aju. Hea mälu on agenditöös täiesti asendamatu. Täielik salastatus ei luba sageli mitte midagi üles märkida või talletada ja luurajad peavad lootma suure hulga informatsiooni säilitamisel ja kasutamisel ainuüksi oma ajule. Selles raamatus […]
“Jaapan. Aiad”
Aedu looduses võib võrrelda maalidega näitusesaali seintel. Iga kord on neil erinev suhe oma ümbrusega. Jaapani aiad on oma ümbruses äärmiselt hoolikalt maalitud ilusad, salapärased ruumid. Mõnikord tundudes looduse enda pintslitõmmetena, mille vähimgi muutmine tundub võimatuna ja mis oma aastaaegadega kaasnevas muutumises on sama vahelduvad nagu loodus ise. … – Ann Tenno (Raamatus on osad […]
“Dovlatovi kolm linna”
Sergei Dovlatov on öelnud, et tema elus on olnud kolm olulist linna: Peterburi, Tallinn ja New York. Peterburis on praegu ausammas Sergei Dovlatovile, Tallinnas on see kavas avada 2021. aastal, klassiku 80. sünniaastapäevaks, New Yorgis on temanimeline tänav. Aga selle raamatu kolm autorit tundsid, hindasid ja armastasid Sergei Dovlatovit siis, kui ta polnud veel kuulsaks […]
“Õige valik”
Helju Rebane (1948) on sündinud Tallinnas, koolis käinud Tartus; lõpetanud TRÜ matemaatikateaduskonna, olnud samas ülikoolis loogika õppejõud; lõpetanud Moskvas aspirantuuri ja töötanud seal arvutuskeskuses. Aastast 1985 on ta vabakutseline kirjanik. Helju Rebane debüteeris jutustusega “Tühjad hinnasedelid” (1981), mis märgiti ära ajakirja Noorus jutuvõistlusel. 1986 ilmus novellikogu “Väike kohvik” (Eesti Raamat). Tema lühijutud on põneva intriigi […]
“Muinasjutt Troikast”
Orpheuse Raamatukogu nr 45 (nr 4/2020) Vene ulme klassikute vendade Arkadi Strugatski (1925-1991) ja Boriss Strugatski (1933-2012) legendaarsel fantaasiaromaanil “Esmaspäev algab laupäeval” (1965, ek. OR 2/2015) on ka järg – “Muinasjutt Troikast”, millest Vennad kirjutasid 1960ndate segastel aegadel kaks veidi erinevat versiooni, mida tuntaksegi väljaannete järgi, kus need eri aegadel ilmusid, Smena ja Angara versioonidena. […]
“Klahvkamees. Mida ma mäletan”
“Keegi, rõhutan eriti, mitte keegi ei võtaks seda raamatut kättegi, kui ma poleks juhtunud mängima tolles bändis. Kokkusattumus ei ole õige sõna, see on pigem rida vääritimõistmisi. Feeling B-s mängisin ma bassi, aga uus bänd otsis hoopis kaasaegne mõtlemisega tehnilise taibuga klahvkameest. Küsin endalt tihti, kui palju mu elus on üldse mu enda otsustada. Olen […]
“Ohtlik liik: harilik pubekas”
Nad olid armsad. Nad olid nunnud. Aga millalgi said nendest rõõmsatest ja uudishimulikest lapsukestest purulaisad raskestimõistetavad olevused. “Mida mina sellest õppisin? Lapsed, keda sa mäletasid armastusväärsetena, täis siredust ja sarmi, muutuvad lühikese aja jooksul haisvateks koletisteks (poisid) või hüsteerilisteks amatsoonideks (tüdrukud). Kui perel juhtub koledal kombel vedama, siis lahkuvad teismelised sellest ajajärgust korralike täiskasvanutena,” kirjutab […]
“Agatha Raisin ja surmatants”
Mida teeb üks ärinaine, kui tal igav on? Asutab firma! Agatha Raisinil on igav ja ta… asutab oma detektiivibüroo. Algus pole sugugi nii lõbus, kui värvikas daam ette kujutas: ainult jooksu pannud koerad, kassid ja abikaasad. Aga siis ometi astub uksest sisse klient suure algustähega ja palub Agathal uurida mõrvaähvardust. Õige pea saab sellest mõrvajuurdlus […]
“Rünkrasked pilved”
Egle abielu Uudega on sumbunud üsna rõõmutuks ning ka tööl, Paadinina koolis, on meeleolu uue direktori taktikepi all üsna kummaline. Nii mõjubki koolitusreisil kohatud sarmikas Rolf talle kui pahvakas värsket õhku ning rutakas armusuhe tekib nagu iseenesest. Kas sellest saab aga Egle uue õnne algus, on enam kui kahtlane. “Rünkrasked pilved” on järg varem ilmunud […]
“Pärandus”
Romaan “Miks sa nutad, ema?” küsis laps, käed ema kaela ümber. “Elus on vahel väga raske,” sosistas ema. “Kui ma suureks saan, siis ma teen nii, et sul ei oleks raske,” lubas laps ja ema pidi tahtmatult naeratama. Kui linnulennult vaadata, siis näeb eestlase elu välja kui ämblikuvõrk: hoolega kootud niidid omavahel läbipõimunud, kaunis heie […]
“Venna arm”
Mida ma oskan oma venna kohta öelda? Kriminaal? Huligaan ja varas? Riigireeturist sõltlane või sõltlasest riigireetur? Vaimselt ebastabiilne maniakk ja muidu kahtlane kuju? Või siis üldistavalt, nagu isa armastas öelda, kui ta oli veel millegi ütleja, lurjus-pätt-kaabakas? Jah, seda kindlasti, seda kõike niikuinii – aga mida veel? Mees istub köögis ja mõtleb vennast. Selles istumises […]
“Korstnapühkija surm”
Rändkorstnapühkija Pete Ray äri läheb hästi, sest kohalikud usaldavad tema ja ta vanamoodsate harjade teenust. Kuid siis avastab Hamish Macbeth ühe maja korstnast laiba. Kõik on veendunud, et süüdi on Peter, üksnes Hamish ise ei usu, et heasüdamlik korstnapühkija suudaks kedagi korstnasse toppida. Peagi läheb lugu veel saladuslikumaks ja süngemaks, sest nõmmelt leitakse Pete´i enda […]
“Reeturlik metsavend. Krolli esimene juurdlus”
Kevad 1954. Tapa rajoonis Amblas toimunud salapäraste asjaoludega tulevahetust julgeoleku ja metsavendade vahel saadetakse uurima riikliku julgeoleku nooremleitnant Endel Kroll. Peagi selgub, et juhtum on arvatust keerukam. Midagi on valesti nii võimuesindajate kui ka metsavendade ridades ning tavainimesed peavad laveerima eri poolte vahel, et igapäevaeluga hakkama saada.
“Surm valentinipäeval”
Šotimaa maakohtades levib kulutulena hämmastav uudis: mägismaa kuulsaim poissmees, politseiseersant Hamish Macbeth kavatseb lõpuks abielluda! Tema värskeimat konstaablit ja rõõska tulevast Josie McSweeni imetleb terve Lochdubh. Ehkki kohalikud peavad tütarlast väga heaks partiiks, on Hamishil tõsisemat sorti pulmaeelsed vaprusvärinad… Sest lõppude lõpuks tulevad need pulamd ju üldse ainult sellepärast, et naaberkülas tapeti üks kaunis naine.
“Treeni oma aju”
Taasta oma vaimne erksus 40 päevaga Tõhusamalt töötav aju ainult 40 päevaga? Sa ei usu? Aga proovi järele. Lugedes seda raamatut iga päev kõigest paar lehekülge ja lahendades õpetusi toetavaid harjutusi, on sul võimalik vaid pooleteise kuuga oma ajutööd parandada. Sa oled aju. Ajuta ei saaks sa midagi teha. See on ääreni potentsiaali täis mikrokosmos, […]
“Peletispaat ja must paat”
Nõod Karlssonid Julia, Kimmu, George ja Alex on nõod. Nad kavatsevad koolivaheajal veeta mõne nädala oma tädi Frida juures Rootsi saarestikus. Lapsed loodavad saarel hästi lõbutseda ja lihtsalt suve nautida. Kui päevitamisest ja suplustest ei tule midagi välja, kui merelt hakkab saare randadesse kanduma musta löga. Mis see on? Nõod asuvad jälgi ajama ja satuvad […]
“Viha – Perikato, katkeruus ja kertomus isostavihasta”
Viha kertoo yhdestä Suomen historian merkittävimmästä epookista kokonaisvaltaisesti, laajan lähdeaineistoon perustaen, aikakauden kielenkäyttöä myötäillen ja uudenlaisia tulkintoja tehden. Tutkimus kattaa vihan olemuksen eri ilmenemismuotoineen, siviiliväestön osan 1700-luvun suursodassa, kokemuksen perikadosta ja elämisen miehitettyna kaikkine julmuuksineen, ahdistuksineen, katkeruuksineen ja monine yhteiskunnallisine vaikutuksineen. Viha selittää myös sitä, miten sodan ja Venäjän vallan aika muovautui historiatraditiossa isoksivihaksi, miten […]
“Väinämöinen – Suomalaisten runojen keskushahmo”
“Kalevalan tärkein henkilöhahmo ja, niin kuin on monesti sanottu, suomalaisten kansallisuros on Väinämöinen. Jokainen, joka on lukenut kansalliseepoksemme, on siihen perustaen muodostanut hänestä käsityksensä. Mutta on toinenkin Väinämöinen: kansarunojen. Huomaan nyt teoskeni valmistuttua, että olen päätynyt tuloksiin, jotka pahoin järkyttävät sitä mielikuvaa, mikä on hänestä luotu Kalevalan pohjalta.” – Martti Haavio Kuka oikeastaan on Väinämöinen […]
“Suomalaiset kodinhaltiat”
Suomalaiset kodinhaltiat olivat osa esivanhempiemme elämää sukupolvien ajan. Kaikille tuttujen kotitonttujen ja saunatonttujen lisäksi pihapiiri oli täynnä mitä erilaisimpia yliluonnolisia olentoja elättikäärmeistä maanhaltioihin. Haavion tutkimukset suomalaisesta haltiauskosta ja sen eri kerrostumista raottavat ovea menneiden aikojen ihmisten maailmaan. Kansanuskon ja tarinatutkimuksen klassikko Suomalaiset kodinhaltiat ilmestyi ensi kertaa vuonna 1942. Juhlapainoksen uudet jälkisanat on kirjoittanut folkloristiikan dosentti […]
