“Retk Hispaaniasse”
Niinimetatud Rahvusvahelistel Ekspressidel on meie ajal suur kommunikatiivne tähtsus osalt praktilistel, mis meid vähem huvitab, osalt aga luulelistel põhjustel. Modernlüürikas tormab iga hetks teie poole Transkontinentaalne Ekspress ja salapärane kontuktor hõikab jaamanimesid: Pariis, Moskva, Honolulu, Kairo; Magamisvagunid skandeerivad Kiiruse dünaamilist rütmi ja lendav pulmand meenutab kauguste hurma; sest võtke teadmiseks, et poeedi fantaasia armastab üksnes […]
“Plaadikunsti piibel”
Muutke oma kästisi valmistatud või kauplusest ostetud keraamilised plaadid värvikaks ja loovaks sellesse raamatusse koondatud 200 dekoratiivse kujunduse abil. Iga kavandit illustreerib foto lõpetatud plaadist, selle paigutusest seinal, nimekiri valmistamisel vajalikust varustusest ning juhised tööde järjekorrast. Iga plaadikujundust võib kasutada omaette kavandina, kuid seda võib ka ühendada ja sobitada teiste selles raamatus kirjeldatud plaatidega. Ainsa […]
“Rootsis Nõukogude saatkonnas”
Diplomaatilises korpuses töötanud inimesed on oma tööst rääkides reeglina sõnakehvad, tavainimese jaoks katab saatkondades toimuvat aga tihe saladusloor. Eestis said okupatsiooniaastatel võimaluse töötada Nõukogude saatkondades vaid paarkümmend inimest. Aastatel 1974-1977 Rootsis Nõukogude Liidu suursaatkonna konsulaarosakonnas atašeena töötanud Tiit Made kirjeldab elavalt ja realistlikult saatkonna tööülesandeid, diplomaatide omavahelisi suhteid ja konsulaarosakonna argipäevarutiini. Raamatus rulluvad lahti meenutused […]
“1905. aasta Eestis. Massiliikumine ja vägivald maal. Sotsialistid ja terroristid. Mälestused. 3 raamatut”
1905. aasta revolutsioon oli pöördepunktiks eesti rahva ajaloos, andes võimsa tõuke ühiskonna uuenemisele ja valmistades ette teed Eesti riiklikule iseseisvusele. Esimest korda haaras võitlus vabaduse eest suuri inimhulki linnas ja maal. Tsaarivalitsus surus rahvaliikumise maha massiivse sõjalis-politseilise terroriga, karistussalkade ja sõjakohtute käe läbi hukkus sadu inimesi. Raamat “Massiliikumine ja vägivald maal” See raamat räägib 1905. […]
“Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994-2004”
Polina Žerebtsova sündis ja kasvas Groznõis. Tema päevikud katavad ta lapsepõlve ja noorukiiga, mille sisse jäid kolm Tšetšeeni sõda. Õpingud, esimene armumine, tülid vanematega – kõik see, mis tuttav igale noorele – olid Polina elus kõrvuti varjendites redutamise, nälja, hävingu ja viletsusega. Vene nimega tüdruk moslemi kombel seotud pearätiga elas pidevalt kahe tule vahel. Ta […]
“Iphigeneia Aulises. Iphigeneia tauride juures”
Euripides (u 480-406 eKr) oli üks kolmest vanakreeka tragöödiaklassikust Aischylose ja Sophoklese kõravl. Talle omistati antiikajal üle 90 näidendi, millest tervikuna on säilinud 17 tragöödiat ja saatürdraama “Kükloop”, lisaks hulgaliselt fragmente. Oma eluajal ei olnud Euripedes kuigi edukas näitekirjanik, saavutades draamavõistlustel esikoha vaid mõnel korral. Kaasaegseile tekitasid probleeme Euripidese uuendusmeelsus, tavapärasest vabam müüditõlgendus, kriitiline suhtumine […]
“Penthesileia. Homburgi prints Friedrich”
Heinrich von Kleist (1777-1811) on saksa kirjanduse salapärane au ja uhkus nii oma kaheksa draama kui kaheksa jutustuse ja lühiproosaga. Ta oli küll saksa pärisklassika – Goethe ja Schilleri – ning romantismi kaasaegne, kuid täiesti omaette suurusena ei voolujoonestu ühegi “ismiga”. Oma püsimatu elu lõpetas ta 34-aastasena vabasurmaga. Eesti keeles on täielikult ilmunud Kleisti ainulaadne […]
“Virantanaz. Vepsa eepos”
Selle eepose autor Nina Zaitseva sündis 1946. aastal Vologda pedagoogilise instituudi lõpetamist 1973. aastal jätkas ta teadustegevust Venemaa Karjala pealinnas Petroskois, kust temast küpses keeleteadlane ja filoloogiadoktor, kelle sulest on tänaseks ilmunud arvukalt erialaseid uurimusi vepsa keelest. Praegu töötab ta Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi keeleteaduse sektori juhatajana. Ta on üks […]
“Северная война и Эстония. Тарту в годину испытаний (1700-1708)”
В этой книге нашли отражение события Северной войны на территории Эстонии, какими они виделись через призму одного города, а именно Тарту (Дерпта). Можно сказать, что испытания, выпавшие на долю Тарту, в миниатюре отображают историю всей Эстонии. Грозовые тучи нависли над Тарту сразу с началом боевых действий, время от времени грохот сражений сотрясал его крепостные стены, […]
“SEG. Sigtuna Eesti Gümnaasium 1945-1947”
Käesolev album on mõeldud väikese tervitusena kõigile eesti noortele kogu maailmas Sigtuna Eesti Gümnaasiumi õpilastelt, kellele on avanenud võimalus saada emakeelset haridust võõrsil viibides. Loodame samuti, et see album jääks tulevikus ühendavaks lüliks meie koolipere vahel. Me ei taotle majanduslikku tulu, võimalikud ülejäägid on määratud stipendiumifondi algkapitaliks kõrgemates õppeasutistes edasiõppivatele noortele. Meie koolialbumi koostajaiks ja […]
“Pääsukesed”
Autor tutvustab kõiki kolme Eestis pesitsevat pääsukeseliiki, annab ülevaate nende saabumisest, pesitsemisest, toitumisviisidest, rändest ja talvitamisest. Juttu on ka katsetest tehispesadega. Antakse juhtnööre pesade ülespanekuks suitsu- ja räästapääsukestele. Tutvustatakse praktilist linnukaitset. Sari: Pääsuke Taskuformaat
“Eesti saatusaastad 1945-1960 I&VI. 6 raamatut”
Raamat “Rahu vabaduseta” Saateks Võimupoliitika konstellatsioon ja sõja lõpp 1945, A. Purre Eesti sõdurid sõja lõpufaasis, A. Purre Paldiski õppelaagrist Saaremaale, P. Kangro Danzig ja Gotenhafen, K. Hintzer Eesti sõjakool Tšehhoslovakkias, L. Lumiste Teekond Neuhammerist Ukleisse, A. Jõgi Nii tuli lõpp, L. Lumiste Tšehhi põrgus – Kuipalju – mispärast?, J. Lindström 1945. aasta kevadel vangina […]
“Koldehoidja I. Järva Maanoorte Ühendus”
Aare Niinemägi: Hallipäisele armsale Presidendile Konstantin Pätsile. Luuletis. A. Jürima: Järva maanoored. Artikkel Ignas Tõrmaküla: Suur jõud. Artikkel H. Lipp: Õpi, maanoor. Artikkel Aare Niinemägi: Neli laulu. Luuletised A. Hansen: Tõdesid ja mõtisklusi noorus. Luuletis Aare Niinemägi: Hädaoru noorus. Luuletis Johannes Kaup: Kivid südames. Novell J. Lepiksaar, mag.: Sulissõprade-laululindude elust kodumaa metsades. Evald Roosaare. Uus […]
“Eesti kunstipärastest eksliibristest”
Viimastel aastatel on raamatukultuur Nõukogude Eestis arenenud kõrgemale tasemele, kui see on olnud kunagi varem. Ilukirjanduslikud teosed ilmuvad müügile köites, kunstnikkude poolt kaunistatud kaante ja kujundatud tiitellehtede ning siseillustratsioonidega. Nende tiraažid ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eksemplaridesse, mis tuntumatel teostel müüakse läbi mõne päevaga, isegi mõne tunniga. Kõikjal on raamatukultuuri arenemisega kaasas käinud ka raamatu omandimärgi, eksliibrise […]
“Epigramme IV”
Kultuuri rajad Maa nii endale “kultuuri” rajand, kui ta sajad teadlased ja luuletajad üle piiri ajand! Tohoo, tehniline tarkussajand, – hitlerlikud orjastajad … ! Ohoo, kultuuri rajad! …
“Lauljad laevavööridel”
Herodotos, Ajaloo Isa, kes olevat oma Istories Apodeksist Ateenas avalikult ette lugenud, kirjutab selle Egiptuse-peatükis, et vaarao Nechost olevat talle jutustatud, nagu oleks see saatnud foiniiklased purjetama Punasest merest lõuna- ja läänesuunas ümber Aafrika, millega need ka kolme aastaga toime tulnud. Herodotos lisab: “Mulle jutustati veel – mida ma küll ei usu, aga mõni teine, […]
“Kevade reklaam”
Tinksutaja-tihane Tere hommikut, tinksutaja-tihane, esimene kevadkuulutaja, meie meelte tuulutaja! Tere hommikut, talvetaeva kink! Tink-tink.
“Karli ja Linda lood”
Lisatud lihtsad ja põnevad retseptid! Raamatu peategelased Karl ja Linda elavad Lõuna-Eestis Silmere talus koos ema, isa ja väikese vennaga. Veel elavad selles kõrgete puude vahele peitunud talus mõned sabade ja küüntega lemmikloomad ning kanakari. Sealsamas mõtlevad isa Silver ja ema Katrin välja uusi maiustusi: šokolaade ja šokolaadikreeme, müslisid ja müslibatoone. Mmmm, lausa keele viib […]
“Jutusta mulle oma unelmaist”
Veidraim kohtuprotsess sarimõrvarist ilukirjanduses… põhineb reaalsetel meditsiinilistel alustel Keegi jälitas seda naist. Naine oli küll lugenud üht-teist jälitajate kohta, ent need kuulusid teiste, vägivaldsesse maailma. Tal polnud aimugi, kes see võib olla või miks võiks keegi talle halba soovida. Ta püüdis kõigest hingest mitte paanikasse sattuda, ent viimasel ajal olid ta unenäod muutunud talumatuteks luupainajateks […]
“Mart Poom. Minu lugu”
Selle raamatu idee sündis juba paarkümmend aastat tagasi, kui Eesti koondise ühe välisturnee ajal astus ligi Indrek Schwede ja tegi ettepaneku, et kunagi karjääri lõpul võiks mu loo kaante vahele kirjutada. Indrek on jalgpalliajakirjanik ja minu sugulane: minu vanaisa ja tema vanaema olid vend ja õde. Olin nõus. Kõik need aastad kogus Indrek materjali ja […]
