“Kolm oma elu laulikut. Casanova, Stendhal, Tostoi”
Austria kirjaniku, biograafilise žanri meistri Stefan Zweigi (1881-1942) kolm esseed, mis on pühendatud Casanovale, Stendhalile ja Lev Tolstoile. Esseed kuuluvad sarja “Maailma ehitusmeistrid”, milles autor jälgib loomingulist vaimujõudu maailmaajaloo oluliste inimtüüpide kaudu.
“Martha F.”
Kõik lõigud Freudi biograafiates, mis on pühendatud tema abikaasale Marthale, on ühe vitsaga löödud. Enamasti räägitakse kõige rohkem kirest, mis Marhta temas esile kutsus ja mis väljendub umbes tuhandes nelja kihlusaasta jooksul saadetud kirjas, samas kui sellele järgnenud viiskümmend kolm abieluaastat on kokku võetud mõne reaga. Nagu see Ernest Jonesi järelehüüe eeskujulikule abielunaisele, kes suri […]
“Salka Valka”
Nimeka islandi kirjaniku (s. 1902), Nobeli preemia laureaadi (1955) romaan õrnahingelisest, kuid tahtejõulisest tütarlapsest, kes ühel tormisel talvepäeval koos emaga kõrvalisse, mahajäetud kalurikülla saabub ja end seal vähehaaval maksma paneb.
“Kliment Vorošilov”
Raamat annab ülevaate väljapaistva nõukogude riigi- ja parteitegelase, Nõukogude Liidu marssali, kahekordse Nõukogude Liidu kangelase ning sotsialistliku töö kangelase Kliment Vorošilovi elust ja tegevusest.
“Eesti heliloojad ja muusikateadlased”
Biograafiline leksikon Autorite kollektiiv: H. Aumere, H. Kõrvits, A. Loo, M. Oja, V. Ojakäär, V. Paalma, O. Tuisk, H. Tõnson, A. Vahter (koostaja)
“Nähtamatud valitsejad”
… 1973. aasta 19. detsembril jätsid terroristid maha keldri, kust oli juba läbi kaevatud viimse võimaluseni lõhkeaineid täistopitud tunnel. Pärast seda ilmusid sinna “sõbraliku” riigi saatkonna töötajad, kes paigutasid tunnelisse täiendavalt kaks tankitõrjemiini ja elektrondetonaatori. Järgmisel päeval panid lõhkemehhanismi tööle üheaegselt kaks gruppi – terroristid ja ühe Hispaania-“sõbraliku” lääneriigi töötajad! Lääne eritalituste endise agendi raamat […]
“Jutustusi”
Sisukord: Saateks. Arst ja tema lahutatu. Sõprus. Tõusud ja langused. Puuraiuja. Tsaddiki surm. Meie nägevad silmad. Veskiomanik ja mölder. Surmatants ehk “armastatud ja mõnukad”. Rahu. Nendest, kes naeravad ja räägivad tühje jutte. Taeva avitus. Toora valgus. Väljatõugatu. Oma südamega. Sõnaseletusi. G. Šolem: Š. J. Agnon – viimane heebrea klassik?
“Arve Jomm”
Meheaastad. “Padi nüüd üksi!” Mees sõdurisinelis ei taipa. “Padi, padi!” näitab agar kaaslane uksest välja. Goori unenäkku lõikus toaukse avanemiskriuks. Ja sõnadki tundusid nagu unenäos. Aga teeb silmad lahti, näeb: tädipoeg Arve maadleb sõduriga. Kust tema koju sai! Ta on ju … /—/
“Maa-aluses riigis”
/—/ Miks ma õieti läksin Seitsme ava koopasse? Pole kahtlust, et seiklused tõmbavad mind. Kuid oleks võinud natukenegi mõelda, kurat võtaks! Hagenbecki on siiski kergem mõista. Tema teadis, mille nimel riskeeris tiigrite keskel. Kui oleks mingi aare selles neetud augus … Kuid midagi tuleb öelda, kui küsitakse, mis mind sinna kiskus, misk karst mulle huvi […]
“Legendid Kristusest”
Sisu: Püha öö. Keisri nägemus. Tarkade kaev. Petlemma lapsed. Põgenemine Egiptusse. Naatsaretis. Templis. Püha Veroonika higirätik. Punarind. Õnnistegija ja püha Peetrus. Leek.
“Koolipoisid”
/—/ “Koolipoisid” (1928) on temaatiline jätk tollele teoksil olevale külaeluainelisele noorteraamatule. Siin visandatakse haridusehimulise eesti maapoisi tundeline teekond läbi linnakoolide. /—/ Loomingu Raamatukogu 37/1988
“Vajalik, kuid mitte piisav”
Romaan piirangute juhtimisest infosüsteemide äris. Viisteist aastat tagasi olid nad veel lihtsalt “patsiga poisid”, arvutihullud, kes teenisid taskuraha mõnele firmale arvutiprogramme kirjutades. Kümne aastaga kasvasid paljud sellistest vennaskondadest mitme miljardi suuruse käibega gigantideks. Tänaseks on mõned neist omaenda edust lõhki läinud: pöörast kasvutempot ei suudetud säilitada, investorite ootused ei täitunud ning aktsiatest jäi vaid peotäis […]
“Lookesed”
Rootsi kirjandusklassiku noorpõlve laastude kogu esmakordselt tervikuna eesti keeles. Ilmumisel (1898) hindas neid oma aja nimekaim kirjanduskriitik: “Ta joonistab oma pildikesed paari lihtsa, pealtnäha täiesti hooletu joonega, nagu oleksid need sündinud puht tuju ajel, kuid on põhiosas üleolekutundega kaalutud, ühtaegu napisõnalised ja tähenduslikud.” Loomingu Raamatukogu 39-40/2012.
“Vaikiv ajastu Eestis”
See on ühe mehe nägemus Eesti Vabadsussõjast, Eesti omariikluse algpäevist, Eesti Vabariigi sisepoliitikast ja poliitikutest. Raamatus on asjakohaseid fotosid ja dokumente.
“Taevalikud naised”
Vagad ja mässulised, kaunid ja patused. Aastatuhandeid on pühad naised oma ülemeelelise jõu ja legendaarse iluga tiivustanud kunstnike fantaasiat. Kõige populaarsem neist on Neitsi Maarja, kohe tema järel tuleb Maarja Magdaleena. Kui Neitsi Maarja on naispühakutest kõige püham, siis Maarja Magdaleena on patu – ja ka selle vabanemise – sünonüüm. Maarja Magdaleena muutumine luksusnaisest patukahetsejaks […]
“Ameerika must raamat”
Autor on Kanada ajakirjanik, kelle õde viibis 11. septembril 2001 ühes Maailma Kaubanduskeskuse tornidest ja pääses sealt imekombel. Raamatu kirjutamiseks andis tõuke USA valitsuse väited, et USA on väga kõlbeline ja kõigile ohutu riik, ning president Bushi kõned, milles ta jagas maailma headuse- ja kurjusepooluseks. Autor nimetab raamatut uurimuseks USA lähiajaloost. Ta tõestab, et USA […]
“Iisraeli riigi ajalugu”
Colin Shindler käsitleb Iisraeli ajalugu alates selle riigi tekkest 1948. aastal: selle optimistlikku algust – sisserännet, asustust, linnade ja institutsioonide rajamist – ning järgnenud sõda oma araablastest naabritega ja vastasseisu palestiinlastega. Meie maailmapilt avardub, lugedes autori huvitavaid sissevaateid sellesse paljukultuurilisse ühiskonda, mis moodustus rohkem kui sajast erinevast juudi kogukonnast, keda seob ühine ajalugu. Vaatamata ühisjoontele […]
“Lakkamatud taplused”
Tänased ja möödunud sajandi sõjad näivad oma jõulisuse, julmuse ja hukkunute arvu poolest enneolematud. Selle kurjakuulutava pilve rippudes meie pea kohal pole raske usukuda, et inimesed on kuidagi minetanud healoomulise käitumise, mis iseloomustas meie varasemait ajalugu. Mis juhtus nende muistsete “õilsate metslastega”, kes elasid meelsasti rahus ja harmoonias ega mõelnud vähearenenud maailma koloniseerimisele ja ekspluateerimisele? […]
