“Nüüdismaailma kriis”
Nüüdismaailma eriomasemaid jooni on silmatorkav lõhe, mis on hakanud eraldama Ida ja Läänt. Välise vormi poolest vägagi erinevaid tsivilisatsioonid on teatud mõttes olnud võrdväärsed, sest nad on lähtunud ühtedest ja samadest põhiprintsiipidest; nad on niisuguste põhiprintsiipide rakendused, mida on kujundanud ümbritsevate tingimuste erinevused. See kehtib kõikides tsivilisatsioonides, mida me võime nimetada normaalseteks või siis traditsioonilisteks; […]
“Hirvekütt”
ehk Esimene sõjarada… Viieköitelisse indiaaniromaanide tsüklisse “Nahksuka jutud” kuuluv romaan, kus James Fenimore Cooper (1789-1851) idealiseerib möödunud ja nn. loomulikku inimest, vastandades need vulgaarsele olevikule ja rahaaplusest rikutud “tsivilisatsioonikandjatele”.
“Teosed”
Eesti vanem kirjavara Rääkides eesti kirjanduse sünniaastatest, ei saa mööda minna ka omaaegsest kuulsast Ravila mõisa krahvist Peter August Friedrich von Mannteuffelist (1768-1842). See balti-saksa põlisesse kõrgaadlisse kuuluv mõisnik tundis millegipärast tõsist kutsumust eesti keele poeetiliseks rakendamiseks ning rahvale lugemisvara soetamiseks. Oma loomingut on ta alustanud värsside harrastamisega ning alles 70-ndal eluaastal hakanud juturaamatuid kirjutama. […]
“Tervislikud naudingud”
See raamat tõestab, et tervislik toit ei pea olema igav ja maitsetu, vaid on hõrk, mitmekesine ja nauditav. Sest mis on viga teha head toitu, kui panna igale poole ohtralt võid ja koort. Kuid teha maitsvaid roogi ilma nendeta, on köögikunsti kõrgpilotaaž. Ja selle raamatu abil suudate seda ka teie. Suur Eesti Raamatuklubi
“Bering”
Vene impeeriumi teenistuses Ameerikat avastamas. Taanlane Vitus Jonassen Bering (1681-1741) on üks kuulsamaid maadeuurijaid ajavahemikus, mis jääb Kolumbuse ja James Cooki meresõitude vahele. Bering juhtis Vene keisririigi teenistuses tormistel ja jäistel meredel kahte Kamtšatka-ekspeditsiooni, mis hõlmasid suurema osa ta täiskasvanuelust ja tõid lõpuks ka surma. Nende seikluste ja ohtuderohkete retkede tundmatutes vetes avardati Peeter Suure […]
“Reis ümber maailma”
Olime astunud reidile ning pärast valulist hüvastijättu armastatud ja armastava abikaasaga võisin ma 28. juunil anda käsu ankrute hiivamiseks, sest tuul oli soodus. Kogu meeskond oli rõõmsas tujus ja meie üritusest ülimalt vaimustatud. Harva küll on ankru hiivamine ja purjede heiskamine läinud nii kärmesti Kui laev nüüd liikuma hakkas ja läbi vahutavate lainete lõikas, kaisutasid […]
“Lageraie”
Suurlinn laieneb. Kui hakatakse rajama pealesõiduteed magistraalile, satub ohtu ümbruskonna viimane puudesalu – Kullimets. Lähikonna asumite elanikud, kes seni on oma aega sisustanud seriaalide vaatamise ja omavahelise nääklemisega, leiavad äkki, et midagi on vaja metsaraiumise vastu ette võtta. Seda enam, et samal ajal ilmub sinnakanti Mando, kummaline mees, kelle imelikud teod tunnustähtedena mõjuvad. Kullimetsa päästekomitee […]
“Ehitus- ja kunstimälestisi Tallinnas”
Raamatus antakse ülevaade Tallinna vanematest ehitistest. Väljaannet on täiendatud Tallinna tornikelli käsitleva materjalidega, ära on toodud mälestistel näha olevad tekstid. Analüüsitakse arhitektuurimõjusid, hoonete interjööri ja seal asuvaid kunstiteoseid. Põgusalt on tutvustatud Tallinna umbes 70 kellast koosnevat tornikellade kogu. Linna tornides paiknev rohkem kui poole tuhande aastase ajalooga kogu on üks suuremaid ja mitmekesisemaid omataoliste tarbekunstikogude […]
“10-minutiline näohooldus”
Vananemise ilmingute vähendamine looduslike vahenditega. Lihtsad sammud ühtlase ja särava jumeni: vere- ja lümfiringluse ergutamiseks ning toonuse tõstmiseks masseeri nägu naturaalsete õlidega tee selgepiiriliste põsesarnade ja täidlasemate huulte kujundamiseks näolihaste harjutusi puhasta organism jääkainetest ja toitu tervislikult valmista looduslikest vahenditest näomaske ja -koorijaid
“Kirjaniku isikupära ja kirjanduse areng”
Elavad vaidlused ideelise alge osast kunstiloomingus, samuti kirjaniku ühiskondlikust positsioonist kestavad meie ajakirjanduses juba pikemat aega. Kord need vaibuvad, siis puhkevad uue jõuga. Probleemidele ja lahendustele osutatav suur tähelepanu on tingitud nende tõsisest tähendusest nõukogude ja üldse sotsialistliku kirjanduse arengule, tänapäeva progressiivsete kirjanike tegevusele. Eri aegadel toimunud arupidamised ideelise ja kunstilise alge vahekorrast kirjanduses, kirjanduse […]
“Umbsõlm. Armuvägi”
Jutustus “Umbsõlm” heitleb tänapäeva maaõpetajanna perekonna- ja olmemuredega keset vohavat ükskõiksust ja tuimust. “Armuväe” tegevus toimub XIX sajandi künnisel; haritud vabamõtleja, Rannu partor Seider satub Vene keisririigi tsensuuri jäika haardesse.
“Kirjamehi mitmes mõõdus”
Uurimusi eesti kirjanduse ja kultuuriloo alalt “Eesti kirjanduse ajaloo” I-V osa koostamisest osa võttes on käesoleva kogumiku autoril tulnud läbi töötada mitmed teemad eri ajajärkudest ja seoses erinevate kirjanikega, ent kirjandusloo ülevaateliste peatükkide piiratud raamidesse pole alati mahtunud kogutud rohke allikmaterjal ja enamasti neist ülejääkidest on sugenenud mõnevõtta ulatuslikumad eriuurimused – käesoleva kogumiku artiklid.
“Lend leeki” I ja II osa. 2 raamatut
… Kahjuks pole aga seni sattunud eesti lugeja lauale veel ühtki omakeelset raamatut, mis jutustaks kokkuvõtlikultki sellele ajastule nime andnud alal teotsenud meestest. Rahva enamus teab veel praegugi, mil ta igapäev juba ammu on põimitud lennuasjandusega, liigagi vähe sellest alast, nagu ka seda, mis õieti kisub mõned mehed säärasele, enamasti kaelamurdvaks peetavale alale ja milles […]
“Rainbirdide lugu”
Hommikukohvi keetes neelas George lehe läbi: ainuke asi, mis teda tõesti huvitas, oli Kaupmehe – loo lõpp – salanõukogu liige James Archer oli kaks nädalat tagasi ära röövitud ja nüüd teemantides makstud kahekümne tuhande naela suuruse lunaraha eest jälle perekonna rüppe tagasi saadetud. Ridade vahelt võis selgesti välja lugeda, et politsei oli kõvasti pigis. Juba […]
“Torn üle metsa”
Mõis ja mõisaelu kunagises eesti ühiskonnas on muutunud kaugeks mälestuseks, kuigi meie hulgas leidub veel palju neid, kes seda isiklikult kaasa on elanud. Üks selliseid on kirjanik Pedro Krusten, kelle lapsepõlv möödus mõisamiljöös. Tavalisele inimesele on mälestused mõisast ühiskondlikult kibedad ja karmid, kuid samas ka romantilised ning meelekujutust erutavad. Niisama on see ka Krusteniga, kelle […]
“Vallutaja Pelle” I ja II osa. 2 raamatut
I ja II osa. Sisaldavad: Martin Andersen Nexo elu ja looming esimene raamat “Lapsepõlv”, teine raamat “Õppeaastad”, kolmas raamat “Suur võitlus”, neljas raamat “Koit” Sari: Suuri sõnameistreid
“Kirjanduse sirvilaud 1959”
Raamatuid on meil kirjutatud ja kirjastatud, kirjutatakse ja kirjastatakse väga mitmesuguseid. Nõukogude Eestis pole aga välja antud raamatut kirjutajaist – kirjanikest, pole niisugust raamatut, mis tutvustaks kirjanikke, räägika neist pisut rohkem, kui räägib harilikult raamatu kaanel ja tiitellehel seisev paljas autori nimi. Nõukogude Eesti 1959. aasta autorite tutvustamiseks ongi mõeldud käesolev album “Kirjanduse sirvilaud 1959”. […]
“Lauluema Mari”
Kangelaslugu vanast orjaajast. Kunas nägin, kunas kuulsin sind esimest korda, lauluema Mari? Kas olid sa mu lapsepõlvesõber, vana Mahe-Mari, nagu teda kutsuti ja alatise maheduse ja sõbralikkuse pärast? Ta elas vaese Kondiküla viimases karjamaakolkas, onnis, mille õlgkatus peaaegu maani ei ulatanud ainult selles nurgas, kust viis sisse madal uks. Kui suviste- või jaanipäevaõhtul poisikesena viisin […]
“Muinasmaa”
Kuu ei paistnud enam aknast sisse. Väljas oli pilkane ööpimedus. Äkki kuulis Kim sahinat. Tema toas istus kiiktoolis valgete juustega habemik vanamees. «Ainult sina, Kim, võid oma õe päästa,» ütles ta. Kimi õde Rebekka lamas juba mitu päeva meelemärkuseta haiglas. Tema hinge hoidis Muinasmaal vangis Varjuderiigi valitseja võlur Boraas.
“August Kitzbergi elu ja kirjanduslik tegevus”
Optimistlikule meeleolutõusule, mis haaras eesti ühiskonna teadlikumat osa ärkamisajal, järgnes pea tugev mõõn. Kibedust, mis tekitas rahvuspoliitiliste lootuste nujumine, tegid veel mõrumaks majandusliku kriisi pigistused. Tundub, nagu oleks rahva vaimset energiat üle kulutatud; sellele pidi paratamatult järgnema jõuetustunne, vaimne surutis. Ärkamisaegsed rahvajuhid – Jakobson, Jannsen, Hurt jt. – olid kas surnud või tõmbunud tagasi avalikust […]
