“Võõras mees tuli tallu. Fine van Brooklyn. Kuumaastik”
Valimik sisaldab kolm lühiromaani soome 20. saj. kirjanduse suurkuju Mika Waltari (1908 – 1979) lühiproosa paremikust: “Võõras mees tuli tallu” (1937), “Fine van Brooklyn” (1938) ja “Kuumaastik” (1946). Neist viimane ilmub eesti keeles esmakordselt, esimene uues tõlkes (varasem a. 1938) ja teine redigeeritud kordustõlkena (varasem a. 1969).
“Sõjaajaloo pöördepunktid”
Relvad, taktika ja lahingutegevuse eesmärgid, mis muutsid sõjapidamiseviise Käesolevas raamatus kirjeldab sõjaajaloolane William R. Weir sõjalise mõtte arenguhüppeid, mis andsid lahingutele ning vallutustele uue tähenduse – alustades meie esivanemate lihtsatest teritatud keppidest kuni nüüdisaja satelliitjuhtimisega relvadeni. Muuhulgas võib raamatust lugeda, kuidas tekkisid regulaararmeed ja püssirohi tegi lõpu samuraide ajastule, mis mõjutas eri ajastutel lahingute taktika […]
“Reis ümber Eestimaa”
Teid ootab meeleolukas rännak mööda Eestimaad. Kaunid puhta liivaga rannad, merest püstloodis kerkivad pangad, mudased sood ja puhtaveeliste laugastega rabad, torme trotsivad tuletornid, hämarad koopad, põlismetsad, aga ka meie ajaloo, kultuuriloo ja pärandkultuuriga seotud paigad: maaliliselt kaunid lossid ja mõisakompleksid, rannakülad, kirikud, hiied, sünged ja salapärased militaarobjektid – kõike seda kutsub raamat teid rõõmsal meelel […]
“Igavestel alleedel”
Kati Murutari uued romaanid Barbara von Tisenhusenist, Isadora Duncanist ja Marlene Dietrichist on kirglikud, kaasakiskuvad ja avameelsed. Seni rohkem tänapäevas püsinud ja kodumaistel teemadel kirjutanud autor üllatab lugejat nendega kindlasti. Valitud kolm naist pärinevad erinevatest ajastutest ja erinevatest mõttemaailmadest. Igaühega neist on autoril erinev tundesuhe. “Barbarat ma armastan, Isadorat võõrastan ja Marlenet imetlen,” ütleb kirjanik. […]
“Cromwell”
Raamat 18. sajandi inglise sõja- ja riigimehe Oliver Cromwelli elust. Selle mehe nimi seostub Euroopas esimese, inglise kodanliku revolutsiooniga. Tema loos on mõndagi õpetlikku meie nüüdisajaloo seisukohalt.
“Võõras sõber. Horni lõpp”
Kaks pealtnäha väga erinevat, kuid inimese ja ajaloolise tõe seisukohalt ühtviisi intrigeerivat psühholoogilist trillerit menuka SDV kirjaniku Christoph Heini sulest. “Võõra sõbra” arstist minategelase Claudia analüütilise pilgu läbi avaneb eluhoiak, mis pole võõras ühelegi tänapäeva ühiskonnale; “Horni lõpp” käsitleb sama teemat mitmekülgsemas süžeelises plaanis. Keskseks teljeks ajaloolase Horni traagiline saatus.
“Kohtunik Müller”
“Kohtunik Müller tegi omal ajal palju head. Ta lihtsalt oli niisugune. Võib-olla üritab tema lesk mingil põhjusel ja omal moel jätkata.” Kohtunik Gösta Mülleri lugu saab alguse 20.-30. aastate Soomest, keeluseaduse segastest aegadest. Piiritusespekulandi poeg püüab oma eluga isa vääritut minevikku lunastada. Gösta Mülleri isiksus jätab sügava jälje tema abikaasa Meerisse ja eluaegsesse sõbrasse, aednik […]
“Kreeka tantsijatar”
Schnitzleri novellide ja jutustuste, nagu enamasti kogu tema loomingu peamiseks objektiks on sajandivahetuse Wieni eluolu ja inimesed, eeskätt heal järjel kodanikud, aadlimehed, ohvitserid, ka eeslinnade nägusad piigakesed. Põhiteemadeks, mille ümber kõik keerleb, on armastus ja surm. “Loomingu Raamatukogu” 1996/37
“Kuldse ajastu avastajad”
Praha Rahvusmuuseumi teadustöötaja K. Sklenar annab poulaarse ülevaate arheoloogiateaduse tekkimisest ja arengust Euroopas kuni Esimese maailmasõjani. Lugeja tutvub ajajärguga, mil hakati huvi tundma vaikülade, viikingilaevade, kökenmödingite ja teiste muististe vastu ning hakkas kujunema arusaam arheoloogiast kui muinasteadusest. Rikkalikult fotode ja joonistustega illustreeritud raamat arheoloogiast ning ajaloost huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Kolmas võimalus”
Romaan. Ü.E.K. ORTO 1950.a. romaanivõistlusel III auhinnaga kroonitud. “Jõudnud tänavanurgale, kus seisis valge kivimaja, mille seinu mööda ronisid üles rohelised väänkasvud, heitis Juhan Kuremaa pilgu käekellale, ja nähes, et oli saabunud kümme minutit enne töö algust, ei läinud ta väravast sisse, vaid astus edasi mööda laiade paekiviplaatidega sillutatud trotuaari. Oli päikesepaisteline suvehommik, praegu veel meeldivalt […]
“Eesti Vabadussõda 1918-1920” I&II osa. 2 raamatut
Vabadussõda 1918-1920 on eesti rahva ajaloos suurim ja tähtsaim sündmus. Selles sõjas, võideldes esmakordselt tervikuna ühise rahvusriikliku keskvõimu korraldusel ja ühe vähejuhi juhtimiesl, võitis eesti rahvas endale lõplikult vabaduse ja riikliku iseseisvuse. Vabadussõja tähtsust mõistame täies ulatuses, kui meenutame, et õnnetult lõppenud muistse vabadusvõitluse tagajärjel oli eesti rahvas sunnitud kannatama võõra võimu survet paljude sajandite […]
“Jüri Jaakson” 2 vihikut
I Raamat “Jüri Jaakson – Eesti riigi majanduse aluste rajajana” Autor: Raimund Hagelberg. II Raamat “Jüri Jaakson – Eesti rahva teener” Autor: Sille Kase.
“Mälestused”
Delors´i “Memuaarid” annavad ülevaate ebatavalise intellektuaali, ametiühingutegelase ja poliitiku teekonnast, mille omanäolisus ei ole tema populaarsust prantslaste hinnangul vähendanud. Pärast Prantsusmaa Keskpangas töötamist, kus ta unistas kinost, kõrgmoest ja ajakirjandusest ning aktiivsest ametiühingutööst, leiame Delors´i valitsuse kulisside tagant nööre tõmbamas, Riiklikust Plaanikomiteest, peaminister Chaban-Delmas´ nõunikuna ning nn uue ühiskonna loojana. Pärast lektoriametit ülikoolis valiti Delors […]
