“Ja väntab härg”
Peatoimetajad meenutamas turnimist võimu ja vaimu vahel. Lunatšarski tahab Eesti vara pihta panna & Gorkile teeb Eesti hümn nalja & Vanaprouadel on kõik meeles & Molotovi-Ribbentropi pakti igihaljus & Putini valikud noore mehena ja praegu. Pamflette Taskuformaat.
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Uskmatu Toomas”
Raimond Kolk on luuletaja ja prosaist, kelle nime ümber on vahel olnud vaidlusi ta isikliku ning kartmatult väljendatud arvamiste pärast. Käesolev uus novellikogu aga koosneb inimeste argipäeva saatuse ja hingeelu vaatlevatest lühematest ja pikematest paladest. Tänapäeva tavalise inimese probleemid, ta mured ja rõõmud ja ta hoiak kõikjalt pealerõhuva võõra maailma vastu on edasi antud nüansirikkalt […]
“Prantsuse keele õpik edasijõudnuile”
Käesolev prantsuse keele õpik kujutab endast otsest järge L. Leesi ja T. Vilimaa algajate prantsuse keele õpikule. Õpik hõlmab kolme astet, mis koos algajate õpiku kolme astmega moodustavad kuueastmelise prantsuse keele kursuse. Kursuse võib omandada keskmiste võimetega õppija kolme aastaga, kui ta igas semestris omandab ühe aasta. Õpik annab põhilise grammatikakursuse ja ligikaudu 4000 sõna […]
“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Vallutaja Pelle” I ja II osa. 2 raamatut
I ja II osa. Sisaldavad: Martin Andersen Nexo elu ja looming esimene raamat “Lapsepõlv”, teine raamat “Õppeaastad”, kolmas raamat “Suur võitlus”, neljas raamat “Koit” Sari: Suuri sõnameistreid
“Kirjanduse sirvilaud 1959”
Raamatuid on meil kirjutatud ja kirjastatud, kirjutatakse ja kirjastatakse väga mitmesuguseid. Nõukogude Eestis pole aga välja antud raamatut kirjutajaist – kirjanikest, pole niisugust raamatut, mis tutvustaks kirjanikke, räägika neist pisut rohkem, kui räägib harilikult raamatu kaanel ja tiitellehel seisev paljas autori nimi. Nõukogude Eesti 1959. aasta autorite tutvustamiseks ongi mõeldud käesolev album “Kirjanduse sirvilaud 1959”. […]
“Lauluema Mari”
Kangelaslugu vanast orjaajast. Kunas nägin, kunas kuulsin sind esimest korda, lauluema Mari? Kas olid sa mu lapsepõlvesõber, vana Mahe-Mari, nagu teda kutsuti ja alatise maheduse ja sõbralikkuse pärast? Ta elas vaese Kondiküla viimases karjamaakolkas, onnis, mille õlgkatus peaaegu maani ei ulatanud ainult selles nurgas, kust viis sisse madal uks. Kui suviste- või jaanipäevaõhtul poisikesena viisin […]
“Nüüdismaailma kriis”
Nüüdismaailma eriomasemaid jooni on silmatorkav lõhe, mis on hakanud eraldama Ida ja Läänt. Välise vormi poolest vägagi erinevaid tsivilisatsioonid on teatud mõttes olnud võrdväärsed, sest nad on lähtunud ühtedest ja samadest põhiprintsiipidest; nad on niisuguste põhiprintsiipide rakendused, mida on kujundanud ümbritsevate tingimuste erinevused. See kehtib kõikides tsivilisatsioonides, mida me võime nimetada normaalseteks või siis traditsioonilisteks; […]
“Hirvekütt”
ehk Esimene sõjarada… Viieköitelisse indiaaniromaanide tsüklisse “Nahksuka jutud” kuuluv romaan, kus James Fenimore Cooper (1789-1851) idealiseerib möödunud ja nn. loomulikku inimest, vastandades need vulgaarsele olevikule ja rahaaplusest rikutud “tsivilisatsioonikandjatele”.
“Teosed”
Eesti vanem kirjavara Rääkides eesti kirjanduse sünniaastatest, ei saa mööda minna ka omaaegsest kuulsast Ravila mõisa krahvist Peter August Friedrich von Mannteuffelist (1768-1842). See balti-saksa põlisesse kõrgaadlisse kuuluv mõisnik tundis millegipärast tõsist kutsumust eesti keele poeetiliseks rakendamiseks ning rahvale lugemisvara soetamiseks. Oma loomingut on ta alustanud värsside harrastamisega ning alles 70-ndal eluaastal hakanud juturaamatuid kirjutama. […]
“Õnnelik Ferda”
… Käesolev jutustus “Õnnelik Ferda” on mõeldud lugemiseks lastele alates seitsmendast eluaastast. On ju peategelanegi seitsmeaastane koolipoiss, kes käib teises klassis. Ja sellegi jutustuse puhul on autor kasutanud eeskätt just oma lapsepõlvemälestusi (muidugi loominguliselt). Teose tegevus toimub üsna vahetult pärast Teist maailmasõda. Ja tegevuspaigana pole raske ära tunda autori sünnilinna, kuigi kirjanik pole seda nimepidi […]
“”Vasklind” I ja II osa. 2 raamatut”
Seegi lugu – ei rohkem kui mõni teine lugu – ei saa meeldida kõigile, nii pole ka kellegi tarvis uskuda muud kui seda, mida ta ise soovib. Siiski on kõige parem ja kasulikum kuulata, kui lugu jutustatakse, nautida seda ja mitte pahandada, sest tõsi on: nii kaua kui inimesed naudivad lugusid, ei ole neil halbu […]
“Ada”
“… Ada pea on nagu suletud muuseum, ja tema ja vaene Lucette juhtisid kord ühe koledavõitu kokkusattumuse tõttu mu tähelepanu teatud üksikasjadele selle teisel triptühhonil, selles tohutus nöökivalt naljakate naudingute aias, pärit umbes aastast 1500, ja nimelt liblikatele sellel pildil – kesasilmik, emane, keset paremat tahvlit, ja koeraliblikas keskmisel tahvlil oleksid just nagu lennanud lille […]
“Imegeen”
Vastse Nobeli meditsiinipreemia laureaadi, dr. Tom Carteri naine mõrvatakse, kuid mees teab, et tappa taheti hoopis teda. Veidi hiljem avastatakse ta tütrel ravimatu ajukahjustus. Tüdrukut ei suuda päästa teaduse uusimadki saavutused. Tom Carter vajab midagi radikaalsemat. Ta vajab imet. 2000 aastat vanal salaseltsil võib olla lahendus. Nemad vajavad Carteri oskusi, et lõpule viia oma püha […]
“Virsikuvaras. Tarnovo kuninganna”
…1948. aastal ilmunud “Virsikuvaras” on Stanevi populaarsemaid teoseid, mille idee olevat kirjanikul meeles mõlkunud juba 1936. aastal. See on lugu oma keskkonnast võõrdunud naise saatusest, tema üksildusest ja õnneigatsusest. Samast meeleolust on kantud ka “Tarnovo kuninganna” (1972). Autor ongi soovi avaldanud, et neid kaht teost koos välja antaks. Vaatamata “Tarnovo kuningannas” esinevatele olustikulistele, humoristlikele intonatsioonidele, […]
“Kulinaarsed armusuhted”
Femme fatale´i südame võitmiseks peetakse ühes Ateena korterelamus vahemereliselt kirglik duell, mille relvadeks on merisiiliku salat, täidetud viinapuulehed ja kõige meelierutavamad road, mis viivad keele alla ja võivad ka tappa. Retseptid lisatud. Kreeka tõlkija, kirjanik ja lavastaja Andreas Staikos (s 1944) annab mõnusa huumori ja nauditava dramaatikaga edasi võrgutuskunsti lahinguväljal toimuva intiimse, ent koomilise heitluse, […]
“Põlev lipp”
See on, mis ma oma õpetatud sõbrale vastan: Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et tõde terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. […]
“Nebukadnedsar”
“Oi, mister Podd! Kas vaene Jones puuakse üles? Ma leian, et see oleks väga karm karistus, kui ta ainult nalja tegi.” “Selles kogu iroonia ongi,” teatas mr Podd halastamatult. “Ehkki ma saan aru, mida te silmas peate. Lugejad tahaksid, et ta pääseks. Hea küll, väldime seda. Teeme ta negatiivseks tegelaseks – selliseks, kes purustab naiste […]
