“Juhan Sütiste”
Käesoleva sajandi algul kasvas eesti kirjandus üle õpetlikust ja isamaalisi tundeid õhutavast vanaromantilisest talupojalugemisest. Esiplaanile tõusid kunstilise sõna tunnetuslikud ja esteetilised väärtused. Luules algas teisenemine J. Liivi lüürikast. J. Liivi saavutusi arendasid edasi “Noor-Eesti” luuletajad, esmajoones G. Suits. Nooreestlased saavutasid kõrge vormikultuuri, erksa individuaalsuse ning varjunditekülluse. Värske puhanguna tulid 1917. a. revolutsioonide ja kodusõja perioodil […]
“Putini Venemaa”
“Putini Venemaa” lõpus ütleb Politkovskaja: “Olen palju mõelnud: miks ma ometi Putini niimoodi ette võtsin? Miks ma küll teda nii väga vihkan, et kirjutasin isegi raamatu? Ma pole ju tema oponent ega poliitiline võistleja, vaid kõigest Venemaa kodanik, 45-aastane moskvalanna, kes mäletab N. Liitu kogu selle 1970.-80. aastate kommunistlikus roiskumises – ega taha enam uuesti […]
“Esmaspäevad Fannyga”
Viljaka rootsi kirjaniku väliselt lihtsakoeline armastusromaan, milles kujutatakse kasvatuse ja keskkonna mõjul kujunenud tundejäikust ja sellest vabanemist armastuse läbi.
“Prohvetid ja imetegijad. Etüüde müstitsismist”
Spiritism ja astroloogia, teosoofia ja okultism on kriisidest haaratud kodanliku ühiskonna ajakirjandusveergude meelisteema. Müstikast tuge otsides on väljasurev sotsiaalne kord ajalooareenile nihutanud Blavatsky, Kroonlinna Joanni, Rasputini ja teisi taolisi pimedusejüngreid. Neist “prohvetitest” ja “imetegijatest” nagu ka müstiliste ja hüpnoosiseisundite mehhanismidest jutustabki laiale lugejaskonnale V. Rožnov. Raamat on illustreeritud. (taskuformaat)
“Inkunaablid Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslikus Raamatukogus”
Trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel oli pöördepunktiks raamatu ajaloos. Trükitud raamat, mis algul jäljendas käsikirjalist, hakkas arenema omas suunas, tulid kasutusele tiitelleht, trükiandmed, paginatsioon ja signatuur, leiti tüpograafiline lahendus raamatute illustreerimiseks ja ehistähtede ning -liistudega kaunistamiseks. Kõik need põhilised muudatused tegi raamat läbi poole sajandi jooksul. Seetõttu eraldatakse 15. sajandil (kuni 31. dets. 1500) ilmunud […]
“Kellel on Venemaal hea elada”
Oled küll rikas, ja ometi õnnetu, oled küll võimas, ja ometi mannetu, emake Venemaa. […] Oled küll rikas, ja ometi õnnetu, oled küll ikkes, ja ometi võitmatu, emake Venemaa.
“Varastaja harakas. Doktor Krupov”
Väljapaistva vene kirjaniku ja ühiskonnategelase kaks jutustust. Esimene neist kujutab pärisorjast näitlejatari dramaatilist elukäiku, teine on pamflett XVIII sajandi filosoofiliste jutustuste laadi. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Ameerika püstoli mõistatus”
Ellery Queen on pseudonüüm, mille taga peituvad ameeriklastest nõbud Frederic Dannay (1905-1982) ja Manfred Bennington Lee (1905-1971). Ellery Queeni paljude kriminaalromaanide peategelane on samanimeline amatöördetektiiv, kes käesolevas romaanis aitab oma isa, politseiinspektor Richard Queeni kahe rodeoetendusel sooritatud mõrva asjaolude selgitamisel. Sari: Mirabilia
“Nõelasilm”
Inglise kirjaniku sotsiaalne romaan ilmus esmakordselt 1972.a. Teose keskseks tegelaseks on ekstsentriku kuulsuse omandanud Rose Vassiliou. Vastu oma miljonärist isa tahtmist on too abiellunud noore varatu kreeklasega, kinkinud oma isalt saadud varanduse ära ühele Aafrika riigile ning lõpuks kolme lapse emana oma mehest lahku läinud. Advokaat Simon Camish, kes ta juriidiliseks nõuandjaks saab, avastab selle […]
“Simon ja tammed”
Simon kasvab oma tegelikke vanemaid tundmata üles onu ja tädi peres. Liigutavatele ja müstiliste sugemetega perekonnaloole on taustaks elu Teise maailmasõja eelses ja järgses Rootsis. Kesksele kohale tõusevad peresidemed ja inimlik headus.
“Murede mõistja”
Jhumpa Lahiri lood ei ole pelgalt India või Ameerika lood, need on üldinimlikud. Lahiri on võimeline oma lugejaid loo sisse viima oskusliku ja elegantse detailikäsitlusega, ms paneb lugeja sügavalt tunnetama tegelaste emotsionaalseid, füüsilisi ja vaimseid vajadusi. See emotsioonidel põhinev vestmiskunst avab eriliste kirjanduslike võteteta palju kihte. Lahiri stiil on üllatavalt realistlik ja lihtne. Vormiliselt napp, […]
“Landau”
Lev Davidovitš Landau teaduslik panus on niivõrd suur ja tema koolkond niivõrd tähtis, et nõukogude teoreetilise füüsika kõrge arengutaseme eest võlgneme suurel määral tänu just temale. Landaud loetakse õigusega uue, XX sajandi keskaastate stiili loojaks teaduses. Akadeemik Landau kuulub kaasaja teaduse suurnimede hulka, seetõttu väärib tema elu lähemat tutvustamist. Landau oli haruldane inimene – lõbus, […]
“Jüri Vilms mälestustes”
“Jüri Vilms mälestustes” on raamat, mis pidanuks ilmuma aastal 1940, seega ümmarguselt kaks inimpõlve tagasi. Meie noor poliitikamees ja riigilooja Jüri Vilms hukkus märtrina aastal 1918. Kaks aastakümmet hiljem moodustasid Jüri Vilmsi sõbrad ja järelkäijad, ajaloolased ja seltskonnategelased tema mälestuse jäädvustamiseks komitee. Ettevõtte hingeks oli noor ajaloouurija Aleksander Looring. Tööd tehti palavikulise usinusega. Mitmel meetodil […]
“Leeriõpik” Nr 3
Kiriku ajalugu ja teave. Ristiusk on ajalooline usund ning tema minevikku tundmata ei saa mõista tänapäeva kristlust. Kõige parema ettekujutluse ristiusu tähtsusest Lääne kultuurile annab ajalooline käsitlusviis. Käesolev õpik sisaldab ka teavet kirikute kohta ning seda selle õiges ajaloolises seoses, mitte omaette informatsioonina. Lähtekohaks on kristlaskonna praegune olukord, kuid selle kujutamist ei ole paisutatud kiriku […]
“Seitse venda”
“Seitse venda” on Soome armastatuim raamat. Oma kodumaal on see võitnud niihästi “Kalevala” kui ka Runebergi luule; ükski teine romaan ei suuda sellega Soome kirjanduse valitsejatrooni pärast võistelda. Selle teose tegelaste laused on muutunud üldisteks kõnekäändudeks, selle stseenidele viidatakse nagu tõelistele sündmustele, seitse venda ja nende juhtumused on muutunud püsivaks rahvuslikuks varanduseks samal kombel nagu […]
“Avignoni tants”
Romaan Hans Holbein noorema elust. … Peaksin mina nende piltide juurde teksti looma, kirjutaksin nii: Kardad sa surma, Aadam? Tema eest ei suuda sind keegi kaitsta, kuid ega sellepärast tohi sa kogu oma elu surmahirmus ära raisata, see oleks rumal. Iga inimene peab kord surema, igaüks teab seda. Seepärast ela nüüd, sest elu on kõige […]
“Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini”
Huvitavaid raidkivikunstiteoseid loodi Eestis juba keskajal, kuid kõige produktiivsemaks ajaks selle kunstiliigi viljelemisel oli renessansiperiood – XVI sajand ja XVII sajandi I pool, seda eriti Tallinnas. Kohalik omapära ilmneb tollal raidkivikunstis selgemini kui teistes kunstiliikides ja raidkivikunsti võibki pidada tolle perioodi tähelepanuväärseimaks alaks. Raidkivikunst ei seisa nüüd enam ainult kiriku teenistuses, vaid tema üheks tähtsamaks […]
“Jüri Vilmsi surm”
1918. aasta kevadtalvel asus Eesti Vabariigi asepeaminister Jüri Vilms koos kaaslastega ületama kinnikülmunud Soome lahte, et leida maailmast tunnustust verinoore riigi iseseisvuspüüdlustele. Teelised ei jõudnud pärale. Selles raamatus seab autor Seppo Zetterberg kahtluse alla Jüri Vilmsi surma ametliku versiooni, tõestab võltsinguks ühe seni olulisimaks peetud asitõendi ja esitab rea uusi küsimusi. Kuidas tegelikult suri Jüri […]
“Michael Kohlhaas. Markiis di O…”
J.W. Goethe kaasaegse saksa kirjaniku Kleisti tuntuimad novellid, saksakeelse proosa kallisvara, mis jutustavad 16. saj. ausa lihtmehe meeleheitlikust omakohtust ja 18. saj. vapra naise moraalsest võidust ülekohtuse saatuse üle, kujutades seega kõlbelise indiviidi ja ühiskonna kui avaliku arvamuse aegumatut konflikti. Kleisti rütmiliselt perioodistatud keele ainulaadne tihedus, täpsus ja pingsus annab erilise võimenduse kõlbelis-humaansele ideaalile, mis […]
“Ei lasta elada”
Novelle Ei lasta elada – nõnda tunnetavad elu enamik Arvo Mägi uue teose tegelastest. Kord on see karm loodus, mille vastu tuleb otse sülitsi heidelda, kord vaenulik ümbrus ja ühiskond, mis sunnib kaitseasendisse. Selline elu aga loob isikupäraseid ja otse looduslikult selgepiirilisi inimkujusid. See on loomulikult küla, kus niisugused tüübid juurduvad, enamikus karmikoelised, kuid laetud […]
