“Salambo”
Terav rahulolematus “prantslaste keisriks” upitatud Napoleon III reaktsioonilise režiimiga mõjutas Flaubert’i pöörduma kaugest minevikust ammutatud teema poole. “Salambo” käsitleb tähtsat episoodi Kartaago ajaloost. Võimas kaubitsejate ja mereröövlite vabariik on kurnatud pärast esimest äpardunud jõuproovi tõusva Roomaga. Palgasõdurite ülestõus ähvardab vabariigi türannilise ülemkihi võimu. Viimase all on pidanud kannatama ka Hamilkar Barka, vabariigi väljapaistvaim väejuht ja […]
“Pohjanmaa”
“Ja jessas ma löön neil mõlemal näo üles,” karjus Veikko kusagil sees, toauks käis kõmakaga kinni ja mees tuli õue, nii et veranda klaasid klirisesid. Toa akendest paistsid naiste ehmunud näod, kardinad liikusid. Veikko naine Helena jooksis trepile ja jäi sinna seisma. Nutuse häälega kutsus ta Veikkot tuppa tagasi. Veikko jooksis üle õue, sealt, kust […]
“Hiromandi kokteil”
Kui keegi peaks seda paroodiaks tulnukate teemal – palun, võtke heaks. Kes näeb selles loos kaasaegset muinasjuttu vananevatest meestest, noortest naistest ja südikatest pensionäridest – pole minu asi vastu vaielda. Mõni ehk ei usu siin kirjapandust mitte ühtegi sõna. Ega mina saa sundida. Ometi juhtus kõik täpselt nii. Polnud mõtet muuta ka tegevuse kohta. Nagu […]
“Tegu ja tagajärg”
Südamega kirjutatud lood elust enesest – ei saa neid kusagilt mujalt maha viksida kui vaid omas hinges kõigile kaasa tundes ja kõigega kaasa elades. Nii on. Nii on see inimese lugu. Ja autor, Kuusealune, on ise ju pime, aga seda avatum on hing. Loe ka artiklit Haapsalu linnalehelt (http://www.haapsalu.ee/index.php?lk=85&show=1518). Raamat oli 2009. aasta Betti Alveri […]
“Metsavennad”
Keegi ei kuule meid – sõnastas kirjanik Valev Uibopuu oma 1940-41 Eestis toimunut kirjeldava raamatu pealkirja. Sama mõte läbis mu pead, istudes ühe Ameerika kõrgkooli esinduslikemaist esinduslikuimas raamatukogus riiuli ees, kuhu olid koondatud raamatud partisanisõjast, geriljataktikast ja vastpanuliikumiste ajaloost üle kogu maailma. Naiivne oleks olnud loota leida nende sadade raamatute seast mõnda teost Ida-Euroopas peale […]
“Suveaeg”
Tuntud inglise ajaviitekirjaniku romaan ujedast noorest neiust, kes kohtab oma unelmate meest. Mees on temast vanem, jõukas, võluv ja jumaldab teda – mida muud saaks veel soovida? Õige pea pärast abiellumist hakkab aga naisele tunduma, et nende ühine kodu pole mitte niivõrd kodu kui vangla. Tema ainsaks väljapääsuks jääb maalimine ning just maalimise kaudu kohtub […]
“1000 tartlast läbi aegade”
…. Koostajad võtsid endale raske ülesande, otusustamise, keda ma üllitisse sisse kirjutada, keda mitte. Valik on väga suur. Loomulikult on olulisemaks piirnaguks trükise maht, ent kuna kõiki rahuldavat baaskriteeriumi valikuks pole, tuleb paratamatult arvastada koostajate subjektiivsusega. Pika töö tulemusena valminud väljaandes on kaante vahele püütud koondada võimalikult lai kontigent läbi aegade tuntud inimesi, kes oma […]
“Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus”
Neli kümnendit välisteenistuses – muu hulgas suursaadikuna ÜROs; Nõukogude Liidus ja Mongoolias; Iisraelis ja Küproses: Indias, Sri Lankas ja Nepalis; Saksamaal; Itaalias ja San Marinos; Vatikanis ja Albaanias… Läbielatust lähtudes juhatab Rootsi veterandiplomaat Torsten Örn lugeja diplomaatia kui rahvusvahelise suhtlemise vormi ja kui kutseala ajalukku, kirjeldab selle tänaseid suundumusi ning vaeb diplomaatide tõenäolist rolli globaliseeruvas […]
“Rolandi lood”
Lastele jutustanud H.E. Marshall Sari “Eeposed ja lood” koondab eurooplase suurte eeposte ja kangelaslugude ümberjutustusi. Noorel lugejal on võimalik kaasa elada nende vanade teoste põhisündmustikule ja tutvuda kesksete tegelastega, nii saab ta ettekujutuse, kuidas toonased inimesed mõistsid ennast ja maailma enda ümber. “Rolandi lood” põhineb prantslaste eeposel “Rolandi laul” ning jutustab Keiser Karl Suure vennapoja, […]
“Ümera jõel”
[…] Esialgu näis mulle liiga raske olevat kirjutada ja kirjeldada seda, mida pole näinud, millest pole kuulnudki, ainult lugenud. Aga mõtted ja kujutlused oma rahva minevikust, selle põnevamatest momentidest ei jätnud mind, ja 1925. aastal hakkasin materjali koguma ja visandeid kirjutama Jüriöö ülestõusust 1343. aastal. Käisin kohti vaatamas, kus sündmustik pidi arenema, õppisin sellekohase kirjanduse […]
“Kartuse ja lootuse vahel”
Romaan “Kui Hilja ja Maret jõudsid laagrisse, jagati seal parajasti piima. Lai veovanker oli tõmmatud koolimaja ukse ette, vankril seisis piimakardade vahel üleskeeratud käistega toimkondlane. Ta tõstis traadi otsa kinnitatud plekktopsiga sinakat ja masinaõli järele lehkavat vedelikku sabas ootavatele naistele plekknõudesse, mis kandsid ingliskeelseid pealkirju ja olid toodud linnataguselt prügimäelt, kuhu neid tühje konservitoose vedasid […]
“Siegfried. Must idüll”
Harry Mulisch (s. 1927) on 20. sajandi hollandi kirjanduse olulisemaid ja viljakamaid autoreid. “Ma olen Teine Maailmasõda,” on ta oma autobiograafias öelnud. Seda teemat käsitleb ka must idüll “Siegfried”. Kuldses eas kuulus kirjanik Rudolf Herter sõidab Viini oma uut romaani esitlema. Teda kuulama tulnud vanapaaril on aga jutustada tõsieluline lugu, mis ületab igasuguse fantaasia piirid. […]
“Vari”
… Ja Villu? Kukulinna esimese sauna asemel on pärnade varjul väike valge majake. Siin üksi on nõrgameelne vagune, siia viimaks on Hugo oma sõbrale aseme leidnud, kus pime vari, mis ta hinge peale langenud, teda ei vaeva – kus ta rahule jääb. Kui aga Peipsi sügav, vägev kohin metsa tagant, mida kirves ikka harvemaks teeb, […]
“Lõunavaheaeg. Lihtne ja ilus”
Raamat sisaldab kaks “Vanalinna Stuudio” repertuaaris olevat näidendit. Neist esimene sai 1985.a J.Smuuli nimelise aastapreemia. Näidendisari
“Taevased ratsanikud”
Käesolev neljakeelne (eesti, vene, inglise ja soome keeles) publikatsioon ilmub tunnustatud kirjaniku, kirjandusloolase ja kriitiku, esseisti, tõlkija ning kultuurielu organisaatori 100. sünniaastapäeva tähistuseks. Paberkaaned üsna kulunud ja katki.
“Raudne Vilepuhuja”
Martin Eiland astus ruttu mööda puurist, kus magas elatanud poolalasti papagoi, kes osa oma rohelisest sulerüüst oli poetanud puuripõrandale. Parem mitte äratada vanaeite, kellel vahel oli kombeks karjuda, nagu oleks ta elu kassiküünte vahel! Martin istus tolmunud paberlaternate alla hämarasse nurka, mida ehtis värvitrükis toreadoor. Tulles päikeselõõmas unelevast linnast, oli ta läinud üles katuse alla […]
“Üks koletu lugu”
Kriminaaljutustus, mille kirjutas Alik Detkin. Tuntud nõukogude lastekirjaniku põnevusjutt, mis kuuenda klassi õpilase vaatevinklist kirjutatuna on lastele mõeldud seikluskirjanduse muhe paroodia. “Sirutasin käe välja ja kompasin … luukeret. See seisis pimeduses. Ribid ja pealuu … Mitte enam joonistatud, vaid päris tõelised … “Tagasi!” hüüatasin. Tormasime tagasi ähmase lambi võltsi valgusse. Nüüd näis see meile päikesena. […]
“Hullumajast möödumisel”
Siin on siis täide läinud üks mu kauaaegseid igatsusi: viibin metsas. Olen juba mitu tundi ringi hulkunud, siitsealt vaarikaid suhu noppinud ja mitmel korral naeratanud. Nüüd istun hallil kivil päikesepaistelisel välgustil ja kordan jälle: Küll on ikka ilus! Mis asi? Kõik, mida enda ümber näen. Suurde raskusse satuksin, kui mulle pandaks ülesanne kauneim puu välja […]
“Etnilisuse kaitseks”
Antonio D´Alfonso 6. augustil 1953 Montrealis itaalia väljarändajate peres sündinud Antonio D´Alfonso kujutab endast tänapäeva kanada kirjanduse omaette imeteldavat nähtust. Mitmeandelisena ja -keelsena ei ole ta prantsuse ja inglise keeles mitte ainult avaldanud ligi paarkümmend raamatut kõigis mõeldavais kirjandusliikides – luulet, romaane, näidendeid, esseid -, vaid on lisaks teinud täispikki ja lühemaid mängufilme, tõlkeid ning […]
