“O. W. Masing ja kaasaegsed”
Käesolev raamat sisaldab rea lähenemiskatseid O. W. Masingule ja peamiselt tema neljale kaasaegsele kirjamehele (G. G. Marpurg, G. A. Oldekop, Suve Jaan ja J. H. Rosenplänter). Kuigi neis domineerib biograafiline huvi, ei püüa ükski neist väikestest uurimustest anda ülevaadet ühe või teise huvialuse kogu elukäigust või kogu elutööst. Sellise tagasihoidliku eesmärgiasetuse juureski jääb tulemus pahatihti […]
“Suured primadonnad”
Värvika reana, läbi kolme ja poole sajandi, mööduvad me eest kuulsad ooperilauljannad. Adriana ja Leonora Baronist kuni Maria Callaseni. Vaid väheste häälekõla tunneme ka tegelikult, enamikust on saanud vaid haarav legend. Kuid nad kõik on PRIMADONNAD. Nad võivad olla tujukad, edevad, luksusjanulised, skandaalsed, rumalad, tõelised kaunitarid või vastupidi – näha välja nagu omaenda ema, kuigi […]
“A Cold Case of Murder”
The fourth Meg Darcy Mystery. What looks like a simple adoption query turns ugly when PI Meg Darcy begins to probe, and finds that a young mother’s death is still unsolved after eight years. Just who killed the teenage Mom and left her body frozen in a pile of trash? What happened to her baby? […]
“Pimedad juurdlused”
Kurjategijad, kes viimaks kohtu ette jõudsid. Sellest raamatust võib lugeda, kuidas mõrvar tabati aastaid hiljem, mil kõik juba uskusid, et ta jääbki karistamata. Mõned neist on kurikuulsad: näiteks Dennis Rader, tuntud ka kui BTK. Sarimõrvar, kes allkirjastas nii mõrvapaigale jäetud sõnumeid. Lühend tähendab lahtiseletatult “Bind, Torture, Kill” ehk “seo kinni, piina, tapa”, mis oligi tema […]
“Hõbekäsi”
“Kuulsa Robin Hoodi lustakate seikluste” autori Howard Pyle´i lugu röövparunite sõjast. Otto peatus järsku vaikselt ja hämmeldunult, sest ta oli mõelnud väikesest tüdrukust, keda ta oli viimati näinud, ja viivuks seisis ta segaduses kauni, ilusate tumedate silmadega neiu ees. Too omalt poolt nägi pikka, kõhna noormeest lokkis kuldsete juustega, üks käsi valge ja peen teine […]
“Lapsehoidjad”
Kolm npprt tüdrukut tulevad New Yorgi rikaste linnaossa lapsehoidjaks. Igaühel on oma mure: laostunud perekond, igav elu maakolkas ja õnnetu armastus. Ehkki lastega on kõvasti tegemist, leiavad tüdrukud aega ka pidu panna, armuda ja uudistada prominentide maailma, kus sähvivad välklambid ja kantakse kõige kuulsamate moekunstnike rõivaid.
“Raudne kuningas”
XIV sajandi alguses oli valitseja Philippe IV, legendaarselt ilus kuningas, Prantsusmaa absoluutne isand. Ta oli võitnud kõrgete läänihärrade sõjaka ülbuse, võitnud mässulised flaamid, võitnud inglased Aquitaine´is, murdnud koguni paavstivõimu, mille ta nüüd vägisi oli sisse seadnud Avignonis. Parlamendid olid tema käsutada ja kirikukogud tema palgal. Polnud rikkust, mis oleks ta käest pääsenud. Järkjärgult oli ta […]
“Rebane”
Kui Henry pole ettevaatlik, teeb naine ta lolliks oma metsikute, sardooniliste naljadega ja ajab ta farmist ja oma peast igaveseks välja. Ta peab olema ettevaatlik. Ta peab naise kinni püüdma, nagu püütakse hirve või metskurvitsat, kui jahile minnakse. Pole kasu metsa minemisest ja hirvele ütlemisest: “Palun lange mu püssi ees.” Ei, see on aeglane, õrn […]
“The Venetian Betrayal”
In 323 B.C.E, having conquered Persia, Alexander the Great set his sights on Arabia, then suddenly succumbed to a strange fever. Locating his final resting place – unknown to this day – remains a tantalizing goal for both archaeologists and treasure hunters. Now the quest for this coveted prize is about to heat up. And […]
“Kimliratsur”
Saksa kirjanduse klaasiku Theodor Stormi viimane ja parim realismisugemetega jutustus kujutab peategelase visa võitlust üldsuse heaolu eest hoolimatuse, piiratuse ja stiihiaga. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Sajandi armastuslugu”
Luuletused. Ma armastan sind nii piiritult/ütlesid sa/keegi pole kunagi võinud armastada nagu mina/ma olen ehitanud oma armastusest püramiidi/ütlesid sa/olen tõstnud su pjedestaalile/ kõrgele pealpool pilvi/See on sajandi armastuslugu/ütlesid sa/see jääb alatiseks kestma/seda imetletakse igavesti/ütlesid sa/Mul oli raske magada/esimesed seitsesada kolmkümmend ööd/kui olin mõistnud/kui piiritult sa armastad/oma armastust. Loomingu Raamatukogu 3/4, 1986
“Kui ma olin väiksekene”
Vanema generatsiooni muusikasõbrad mäletavad Artur Rinnet Figarona ja dr. Bartholona “Estonia” laval, ooperinäitlejana ja -lavastajana “Vanemuises”. Veelgi rohkem on neid, kelle rinnus suudavad tänapäevani tundeid helisema panna Artur Rinne laulud “Mets mühiseb”, “Vana vokk”, “Seal, kus rukkiväli…”, “Mu meelen kuldne kodukotus”. Aga ka kaasaegsete heliloojate laululoomingust ei kujuta me näiteks B. Kõrveri laulu “Maasaunas” ja […]
“Charlotte Gray”
Sebastian Faulksi peetakse üheks peenetundelisemaks ja paremaks sõjaromaanide autoriks tänapäeva inglise kirjanduses. Ka käesolev raamat on ühtaegu liigutav armastuslugu, realistlik okupeeritud Prantsusmaa kirjeldus ja kujunemisromaan. Tegevus toimub 1942. aastal, kui 25-aastane Charlotte Gray sõidab Edinburghist Londonisse, et anda oma panus võidu heaks. Londonis armub ta ühel peol kohatud lendurisse, kes jääb peagi Prantsusmaa lennul kadunuks. […]
“Murede mõistja”
Jhumpa Lahiri lood ei ole pelgalt India või Ameerika lood, need on üldinimlikud. Lahiri on võimeline oma lugejaid loo sisse viima oskusliku ja elegantse detailikäsitlusega, ms paneb lugeja sügavalt tunnetama tegelaste emotsionaalseid, füüsilisi ja vaimseid vajadusi. See emotsioonidel põhinev vestmiskunst avab eriliste kirjanduslike võteteta palju kihte. Lahiri stiil on üllatavalt realistlik ja lihtne. Vormiliselt napp, […]
“Miljonidollarine teemant”
Joseph S. Fletcher on kriminaalromaani kuldajastu loetumaid autoreid Agatha Christie’ ja Edgar Wallace’i kõrval. Tema teosed köidavad lugejat pingelise tegevuse ja rohkete ootamatustega. Kuritegu muutub uurimise käigus üha mõistatuslikumaks, motiivid aina selgusetumaks – kuni saabub üllatav lõpplahendus. “Miljonidollarine teemant” on Fletcheri kümnes eestindatud kriminaalromaan. Kõik varem ilmunud on jäägitult läbi müüdud.
“Lenin, Stalin ja Hitler. Sotsiaalne katastroofi ajastu”
Rahvusvaheliselt tunnustatud ajaloolane Robert Gellately vaatleb selles raamatus võrdlevalt Nõukogude Liitu ja natslikku Saksamaad, analüüsides 20. sajandi esimesel poolel toimunud sotsiaalse katastroofi poliitilist ja ideoloogilist tausta. Autor väidab, et Euroopale osaks saanud tragöödia oli lahutamatult seotud Lenini, Stalini ja Hitleri diktatuuridega ning selgitab, kuidas utoopilisi ideaale taga ajades muutusid needsamad ideaalid lõpuks düstoopiliseks õudusunenäoks. Paljastades […]
“Reis Tjan-Šani”
Tuntud vene geograaf Pjotr Petrovitš Semjonov-Tjan-Šanski, kes üle 40 aasta juhtis Vene Geograafia Seltsi tegevust, tungis esimese uurjana salapärase mägismaa Tjan-Šani sisemusse. Ta uuris tol ajal teadusele tundmatut Issõk-Kuli järve, avastas kümneid uusi taimeliike, nägi Han-Tengri majesteetlikku püramiidi. Oma reiside ajal Tjan-Šanis tundis Semjonov elavat huvi kirgiisi ja kasahhi rahva vastu. Geograaf õppis tähelepanelikult tundma […]
“Carl Fr. Gauss”
Carl Friedrich Gauss (1777-1855) on Archimedese ja Newtoni kõrval ajaloo suurimaid matemaatikuid. Raamatus on esitatud üksikasjalikult tema elulugu, iseloomustatud tema tegevust ja sidemeid teiste tuntud matemaatikutega. Eesti lugejale peaks erilist huvi pakkuma materjal Gaussi sidemetest Tartu ülikooliga. Mõeldud laiale lugejaskonnale. Elulood
“Kuulsaid loodusmälestisi”
Meie rohkem kui 5 miljardit aastat vana planeet on rikas looduse kordumatutest meistritöödest. Nendest on Kölni Ülikooli professor, tuntud paleoklimatoloog M. Schwarzbach oma raamatus kirjeldanud 38 kõige silmapaistvamat. Tulemuseks pole aga tavaline “imederaamt”. Ennekõike on see kordumatu reis läbi kõikide mandrite, teejuhiks tark ja kõikenägev inimene. Raamatu väärtuseks on see, et ta õpetab märkama looduses […]
“Eesti välispoliitika Balti suund 1926-1934”
… I maailmasõja järel tekkinud Balti riikide välispoliitikas avanes oma julgeoleku ja iseseisvuse kaitsmiseks kolm peamist perspektiivi. Esiteks oli võimalus kuulutada end neutraalseks ja vältida kohustavaid liidulepinguid. Neutraliteeti andis seejuures mõista kui kogu Baltikumi seisundit või kui iga riigi eraasja. Teiseks loodeti toetuda Rahvasteliidule s.t. eeskätt Inglismaale ja Prantsusmaale, kes võistlesid mõju pärast Baltikumis, kuid […]
