“Reede ehk Lootusesaar Vaikses ookeanis”
Prantsuse kirjaniku romaan on tuntud Robinsoni-müüdi vaba arendus, millesse autor on põiminud fantastika elemente. Kogetud vintsutuste ja looduslaps Reede mõjul teevad Robinsoni tõekspidamised ning seksuaalelu läbi mitmeid metamorfoose. Erinevalt Defoe’ kangelasest eelistab M. Tournier’ Robinson tsivilisatsioonile loomulikku elu üksikul saarel.
“Huvitavate kohtumiste aasta”
Raamat kaheksast nõukogude noorema põlve väljapaistvast filminäitlejast – Kirill Lavrovist, Ljudmilla Gurtšenkost, Vjatšeslav Tihhonovist, Margarita Terehhovast, Mihhail Uljanovist, Oleg Tabakovist, Regimantas Adomaitisest, Rolan Bõkovist – annab ülevaate nende elu- ja loominguteest ning kunstiloome põhimõttest.
“Kremli tähtede all”
Mõte oma Moskva töödest raamat kirjutada tekkis mul juba enne suursaadiku ametist lahkumist. Seda mõtet toetasid ka paljud sõbrad ja kolleegid. Et endale mõtte teostamiseks rohkem pidepunkte jätta, hakkasingi kusagil 1997. aastal senisest sihiteadlikumalt talletama nii dokumente kui iseenda töö käigus tehtud ülestähendusi. Oli ilmselt siiski vaja teatud ajalist distantsi ning settimisperioodi, enne kui ma […]
“Eesti rahvaluule ülevaade”
Raamat püüab anda esimese ulatuslikuma käsitluse eesti rahva suulise poeetilise loomingu tähtsamatest liikidest. Teos on mõeldud kõigepealt laiale üldsusele, et tutvustada ja selgitada meie väga rikkalikku rahvaluulelist pärandit, näidata selle ideelist ja kunstilist väärtust ning tõsta esile selle suurt mõju ja tähtsust meie rahva ajaloo mitmesugustele etappidele.
“Postuumselt rehabiliteeritud”
Arvan, et käesolev raamat vajab mõnesugust selgitust. Kas või sellepärast, et viimase lehekülje all seisab aastanumber tuhat üheksasada kuuskümmend seitse. Ma kirjutasin selle romaani kakskümmend aastat tagasi. Mitmel minust olenematul põhjusel jäi ta tookord ilmumata. Lugesin ta mõni aeg tagasi uuesti läbi ja kahtlesin kaua. Kas on mõtet teda nüüd ikkagi välja anda? Kas ei […]
“Põgenev hobune”
…Walser näitab ennast selles kahe abielupaari puhkuseloos ehk n.ö. abielunelinurga loos oskusliku vaatlejana, teravapilgulise psühholoogina. Üsna vähestel lehekülgedel annab ta nn. keskea kriisist (ja teistestki kriisidest) parema pildi, kui seda tihti suudavad mahukad dokumentaalkäsitlused kogu oma statistika- ja pihtimusküllusega. Kummalises iroonia ja kaastunde, teravmeelsuse ja intiimsuse ühenduses, nappide stseenidega, sõnaahtrate lausetega, näilise kergusega kirjeldab ta […]
“XV-XVI sajandi Saksa puulõikeid”
XV-XVI sajandi Saksa puulõikeid Tartu Riikliku Ülikooli teaduslikust raamatukogust. Käesolevas albumis on esitatud valik kolmeköitelisest kogumikust “Holzschnitte alter deutscher Meister in den Originalplatten” (Ghotha, 1808-1816), mis sisaldab ligi 350 tõmmist kunstikollektsionäär H. A. von Derschaule kuulunud 15.-16. sajandi pildiklotsidelt. Kogumik on väärtuslikus allikaks saksa minevikukunsti tundmaõppimisel, sest saksa vanu puulõikeid on suhteliselt vähe säilinud.
“Nähtamatu inimene. Jumala orjad”
Ungari kirjanduse klassiku Geza Gardonyi (1863-1922) ajalooline romaan “Nähtamatu inimene” (eesti keeles esmakordselt 1929) kujutab värvikalt ning kaasakiskuvalt Attila aega (5. saj. m.a.j.), “Jumala orjad” (eesti keeles esmakordselt 1932) käsitleb aga ühe keskaegse ungari kloostri elu. Sari: “Põnevik”
“Maailmahukk ja sotsiaalne murrang varakristluse vaadetes”
Kas kurjus on ületatav? Kas lunastus on võimalik? Kas maailm hukkub? Kes pääseb paradiisi? Kuidas sinna pääsetakseNendele eshatoloogilistele küsimustele leitakse vastus evangeeliumide, Pauluse kirju ja Johannese ilmutusraamatut võrreldes. Lugeja tutvub ristiusu kesksete mõistetega, ta kogeb apostel Pauluse ning Johannese isiksuste suurust. Sobib sissejuhatavaks lektüüriks Uude Testamenti süvenemisel kõigile, sh. gümnaasiumi vanema astme õpilastele ja üliõpilastele.
“Laev keset rägastikku”
Romaani peategelase teadlik elu on kulgenud nõukogude võimu aastakümnetel. Minevikumeenutuse ja nüüdispiltide põimingus teeb autor omamoodi kokkuvõtte sellest ajast, mis on kujundanud meie tänase ühiskonna – ühiskonna, kus elurõõmus, omakasupüüdmatu, kindlustunnet sisendav inimene osutub haruldaseks ja uskumatuks nagu laev keset rägastikku.
“Saage tuttavaks – Euroopa Liit”
Euroopa Liidu taust ja areng. Euroopa Liidu leping koos kommentaaridega. Euroopa Ühenduse leping koos kommentaaridega. Euroopa Ühenduse poliitika. Euroraha. Euroopa Ühenduse (Liidu) institutsioonid. Amsterdami lepingu kommentaarid. Nizza lepingu kommentaarid. Euroopa Liidu laienemine. Eesti teel Euroopa Liitu. Euroopa Liit – poolt ja vastu. Üliõpilased pooldavad Euroopa Liiduga ühinemist. (mõningad kohad raamatus on rohelise markeriga läbi joonitud, […]
“Vana kannel. Mustjala”
Osa V. Mustjala regilaulud. “Vana kannel” V toob ära kõik ligi 100 aasta kestel Mustjala kihelkonnast kogutud regivärsilised rahvalaulud, kaasa arvatud regivärsi elemente sisaldavad loitsud ja siirdevormid uuemale, riimilisele rahvalaulule. Siin on selgesti nähtav-tuntav Mustjala regivärsitraditsiooni ajalooline areng muistsetest loitsudest uuemaaegse külakroonikani, regivärsi sünnist kuni hääbumiseni. Koos tekstidega avaldatakse ka meloodiad, andmed laulude funktsiooni, esitamisviisi […]
“Asjad jutustavad ajaloost”
Selles raamatus saab noor lugeja teada palju huvitavat Venemaa ajaloost ja ajaloolistest isikutest. Lood “Metropoliidi pitsat”, “Piiskopi tempel”, “Monomahhi müts” jt. on täis põnevaid sündmusi ning asjade seiklusrikaste otsimiste, leidmiste ja leiutamiste ajalugu. Raamat keskmisele ja vanemale koolieale.
“Sada saarelehte – tuhat toomelehte”
Valimik eesti rahvajutte, -laule, mõistatusi ja vanasõnu. Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest? (Raamatu paberkaaned on katki)
“Unistus Johannesest”
“Unistus Johannesest” (Drömmen om Johannes, 1978) on Per Agne Erkeliuse teine romaan oma päevapiltnikust, muusikamehest ja kodu-uurijast isa päevaraamatute ainetel. Esimene, “Päevapiltnik” (Fotografen, 1976), ilmus “Loomingu Raamatukogus” 1993. aastal (nr. 48-50). Kui jutustus algab, on Johannes, keda päevapiltnikust vend Markus läbi elu ihaleb, ammugi surnud. Markusele kehastab surnud vend tema enda elus teostumata jäänud unistusi, […]
“Ole sa õnnistatud”
Oma raamatust räägib autor ise nii: “Meie suhtumine emadesse on paradoksaalne. Kõik on ühel nõul, et emakssaamine on naise püha kohus, et lapse sünd on looduse suurim müsteerium; me ülistame ema, hoolitseme tema eest, hüüame kooris, et milliseid privileege talle ka ei tehtaks, on neist ikka vähe; me pühendame emale luuletusi, maalime portreesid, vahel pakume […]
“Parzival”
Wolfram von Eschenbach (umb, 1170-1220) on keskülemsaksa kirjandusliku perioodi isikupäraseim autor. Tema peateos eepos “Parzival” käsitleb feodaalajastu kriiside ja langusega seotud nähtusi Euroopas. Parzivali ning Gawani elukäigu najal esitab Wolfram mitmekülgselt ja laiahaardeliselt kultuurilugu hõlmavaid põhiprobleeme, milles peituvad Euroopa hilisema kujunemise eod ja motiivid. … Ja “Parzivalis” otsustatakse nüüd surma saata ka kangelasmeelne Gawan, kes […]
“Keldid Alesia ja Pergamoni vahel”
Raamat jutustab keltidest, kes I aastatuhande teisel poolel e.m.a. asustasid laialdast maa-ala Väike-Aasiast Briti saarteni ja Vahemerest tänapäeva Poolani. Euroopa arheoloogia uusimail andmeil (1976) põhinev teos räägib köitvalt keldi kultuuri saavutustest ja mõjust eelgermaani, eelslaavi ning eelbalti hõimudele. Paeluv lugemisvara arheoloogiast ja ajaloost huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Ümera jõel”
Mait Metsanurga “Ümera jõel” on kindlasti üks eesti romaaniklassika tuntumaid ja armastatumaid ajalooromaane. Sündmustiku keskpunkti moodustab eestlaste maleva võidukas lahing Ümera jõel 1210. aastal. Ühtlasi annab romaan ilukirjandusliku pildi kogu muistsest vabadusvõitlusest. Niisiis on vaieldamatult tegemist ühe olulisema teosega, mis käsitleb eestlaste visa vastupanu ristirüütlitele. Kriitikud ja kirjandusteadlased on “Ümera jõe” puhul esile tõstnud kirjaniku […]
“Neli tuld”
…”Jah, ta oli lihtne rannapoiss, ja ikka veel selleks jäänud. Kuid ah, kuidas oli uudsus teda haaranud, kui too tüdruk oma roosaks lakitud sõrmed ta ellu oli sirutanud. Kui imelik oli olnud, kui talle määrati, millist lipsu ta pidi kandma, millist juuksevõiet juustesse hõõruma, millist hambapastat tarvitama, kuidas lauas istuma, kuidas lusikat hoidma, kuidas noaga […]
