“Michael Kohlhaas. Markiis di O…”
J.W. Goethe kaasaegse saksa kirjaniku Kleisti tuntuimad novellid, saksakeelse proosa kallisvara, mis jutustavad 16. saj. ausa lihtmehe meeleheitlikust omakohtust ja 18. saj. vapra naise moraalsest võidust ülekohtuse saatuse üle, kujutades seega kõlbelise indiviidi ja ühiskonna kui avaliku arvamuse aegumatut konflikti. Kleisti rütmiliselt perioodistatud keele ainulaadne tihedus, täpsus ja pingsus annab erilise võimenduse kõlbelis-humaansele ideaalile, mis […]
“Ei lasta elada”
Novelle Ei lasta elada – nõnda tunnetavad elu enamik Arvo Mägi uue teose tegelastest. Kord on see karm loodus, mille vastu tuleb otse sülitsi heidelda, kord vaenulik ümbrus ja ühiskond, mis sunnib kaitseasendisse. Selline elu aga loob isikupäraseid ja otse looduslikult selgepiirilisi inimkujusid. See on loomulikult küla, kus niisugused tüübid juurduvad, enamikus karmikoelised, kuid laetud […]
“Cervantes”
Tuntud saksa kirjaniku Bruno Franki romaan “Don Quijote” autori seiklusrikkast elust. Esimeses osas kirjeldatakse Cervantese siirdumist Rooma, tema sõdurielu ja vangipõlve Alžiiris, teises osas vintsutusi pärast kodumaale tagasipöördumist, lähemat tutvumist teatriga ja töö algust “Don Quijote” kallal.
“Kaotatud au”
Armastus ja surm tänapäeva Jordaanias. Dalia oli noor ilus araabia muslimineiu, kes elas koos perega Jordaania pealinnas Ammanis. Kahekümne viie aastasena armus ta ootamatult katoliku usku kuningliku armee majaorisse Michaelisse. Muhameedlannal on keelatud katoliiklasest mehega suhelda, Dali teadis, et keelust üleastumine maksab talle elu. Dalia ja tema sõbratar Norma, kes pidasid koos juuksurisalongi, sepitsesid salaplaane, […]
“Rembrandt “
Rembrandt Harmensz van Rijn (1606 – 1669) – see nimi ei vaja tänapäeval kommentaare. Käesolev romaan Hollandi 17. sajandi kunstigeeniuse elu lõpuperioodist peaks huvi pakkuma paljudele. Siit ei leia me kunstispetsiifilisi analüüse ega detailseid maalide kirjeldusi – romaani autor on püüdnud süveneda eelkõige vananeva kunstniku ja ta lähedaste psüühikasse ajal, mil Rembrandti lühike intensiivne õnneaeg […]
“Чтение ауры для начинающих”
У вас в руках книга известного парапсихолога Ричарда Вебстера, с помощью которой вы овладеете искусством видеть собственную ауру и ауру других людей. Вы научитесь интерпретировать ее цвета, контролировать и поддерживать в гармоничном состоянии свои энергетические центры, свое здоровье, предсказывать будущее. Для широкого круга читателей.
“Kolm meest stuudios”
Raamat sisaldab valiku mõttevahetusest, mida raadioajakirjanik Ene Hion ringhäälingus on salvestanud. Kirja on pandud kolme targa ja autoriteetse ühiskonnategelase kõnelused elust ja inimestest. Vestluskaaslasteks on partei- ja revolutsiooniveteran Hendrik Allik, filosoof ja entsüklopedist Gustav Naan, arhitektuuriajaloolane ja kunstiteadlane Villem Raam. Oma arvamustega ei käi nad lugejale peale. Igaüks saab hea võimaluse isiklikke elukogemusi, seisukohti ja […]
“Putini Venemaa”
“Putini Venemaa” lõpus ütleb Politkovskaja: “Olen palju mõelnud: miks ma ometi Putini niimoodi ette võtsin? Miks ma küll teda nii väga vihkan, et kirjutasin isegi raamatu? Ma pole ju tema oponent ega poliitiline võistleja, vaid kõigest Venemaa kodanik, 45-aastane moskvalanna, kes mäletab N. Liitu kogu selle 1970.-80. aastate kommunistlikus roiskumises – ega taha enam uuesti […]
“Seitse venda”
“Seitse venda” on Soome armastatuim raamat. Oma kodumaal on see võitnud niihästi “Kalevala” kui ka Runebergi luule; ükski teine romaan ei suuda sellega Soome kirjanduse valitsejatrooni pärast võistelda. Selle teose tegelaste laused on muutunud üldisteks kõnekäändudeks, selle stseenidele viidatakse nagu tõelistele sündmustele, seitse venda ja nende juhtumused on muutunud püsivaks rahvuslikuks varanduseks samal kombel nagu […]
“Avignoni tants”
Romaan Hans Holbein noorema elust. … Peaksin mina nende piltide juurde teksti looma, kirjutaksin nii: Kardad sa surma, Aadam? Tema eest ei suuda sind keegi kaitsta, kuid ega sellepärast tohi sa kogu oma elu surmahirmus ära raisata, see oleks rumal. Iga inimene peab kord surema, igaüks teab seda. Seepärast ela nüüd, sest elu on kõige […]
“Inkunaablid Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslikus Raamatukogus”
Trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel oli pöördepunktiks raamatu ajaloos. Trükitud raamat, mis algul jäljendas käsikirjalist, hakkas arenema omas suunas, tulid kasutusele tiitelleht, trükiandmed, paginatsioon ja signatuur, leiti tüpograafiline lahendus raamatute illustreerimiseks ja ehistähtede ning -liistudega kaunistamiseks. Kõik need põhilised muudatused tegi raamat läbi poole sajandi jooksul. Seetõttu eraldatakse 15. sajandil (kuni 31. dets. 1500) ilmunud […]
“Luuletused. Poeemid.”
Tast õhkub veetlust imepärast, ta kirgedest on kõrgemal ja oma kauniduse särast vist pole üldse aimu tal. Ta kadetsejaist mööda läheb – ta rahusse ei puutu nad. Seltskonna tunnustatud tähed ta kõrval tuhmiks muutuvad. Mis ongi ees – kas kallimaga sul kohtuma on minna rutt, või mõtet suurt ja salatut seal mõtled – teda nähes […]
“Eesti-hispaania sõnaraamat”
Sõnaraamat põhineb 1994. aastal ilmunud Kaarel Peerna «Eesti-hispaania sõnaraamatul», mida on käesolevas väljaandes täiendatud ja parandatud. Sõnaraamat sisaldab umbes 50 000 märksõna nii eesti kirja- kui ka kõnekeele sõnavarast. Võrreldes sõnaraamatu eelmise väljaandega, on välja jäetud vananenud või vähe kasutatavad märksõnad ja lisatud palju uusi märksõna, mis on nüüdisaegses eesti keeles laialt kasutusel. Hispaaniakeelsete vastete […]
“Sinine jalgratas”
1939-1942. Esimene romaan triloogiast (2. osa “Henri Martini avenüü 101”, 3. osa “Ja kurat naerab”). 1939. Lea Delmas on seitsmeteistkümneaastane. Tema perekonna Montillaci mõis asub Bordeaux´ kandi viinamarjaistanduste keskel. Lea elu on kokkuvõte selle maa lõhnadest, valgusest, omaste õrnusest. Montillacis tegeldakse ettevalmistustega balliks … Ent sõja kuulutamine hävitab selle suve lõpu harmoonia ja tekitab Leas […]
“Nansen”
“Fridtjof, mis sinust küll saab?” … “Veel pole su käe haav kinni kasvanud, jalad on sul üleni kriime täis. Kuidas sa välja näed? Fridtjof, mis sinust küll saab?” noomis ema. “Nii suured forellid, ema! Ma tahtsin sulle üllatust teha; sa oleksid nad ära praadinud …” tulid sõnad vaevaliselt poisi veritsevast suust. “Ennäe mul kalameest! Oota […]
“Vanaaja seitse maailmaimet”
Meie päevini on säilinud Bütsantsist pärit Philoni teos “Seitsmest imest”, kus valik on sama, mis Sidoni Antipatrosel. Raamatus on iga ime kohta toodud üksikasjaline kirjeldus. See puudutab ainult Halikarnassose Mausoleumi kohta, kuna käsikirja lõpuosa on kaduma läinud. Raamatu autori ja tema eludaatumite suhtes on teadusmehed erinevatel arvamustel. Ühed peavad teose autoriks III sajandi lõpul e.m.a. […]
“Mu kuninganna”
Malika Läbi hommikuse une lendas nagu nuga ema nõudlik hääl: “Malika!” Ta karjus alumise korruse trepimademelt veel paar korda mu nime, et ärkamiseks kindel olla. Ajasin end vastumeelselt jalule. Allah! Olin jälle sisse maganud. Ma ei salli praktikapäevi. Tõmbasin kiirelt riided selga. Kõige rohkem aega nõuab tavaliselt pearätiku valimine. Tuhlasin segikeeratud kapis ning leidsin lõpuks […]
“Keldid Alesia ja Pergamoni vahel”
Raamat jutustab keltidest, kes I aastatuhande teisel poolel e.m.a. asustasid laialdast maa-ala Väike-Aasiast Briti saarteni ja Vahemerest tänapäeva Poolani. Euroopa arheoloogia uusimail andmeil (1976) põhinev teos räägib köitvalt keldi kultuuri saavutustest ja mõjust eelgermaani, eelslaavi ning eelbalti hõimudele. Paeluv lugemisvara arheoloogiast ja ajaloost huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Ümera jõel”
Mait Metsanurga “Ümera jõel” on kindlasti üks eesti romaaniklassika tuntumaid ja armastatumaid ajalooromaane. Sündmustiku keskpunkti moodustab eestlaste maleva võidukas lahing Ümera jõel 1210. aastal. Ühtlasi annab romaan ilukirjandusliku pildi kogu muistsest vabadusvõitlusest. Niisiis on vaieldamatult tegemist ühe olulisema teosega, mis käsitleb eestlaste visa vastupanu ristirüütlitele. Kriitikud ja kirjandusteadlased on “Ümera jõe” puhul esile tõstnud kirjaniku […]
“Neli tuld”
…”Jah, ta oli lihtne rannapoiss, ja ikka veel selleks jäänud. Kuid ah, kuidas oli uudsus teda haaranud, kui too tüdruk oma roosaks lakitud sõrmed ta ellu oli sirutanud. Kui imelik oli olnud, kui talle määrati, millist lipsu ta pidi kandma, millist juuksevõiet juustesse hõõruma, millist hambapastat tarvitama, kuidas lauas istuma, kuidas lusikat hoidma, kuidas noaga […]
