Andres Dido (1855-1921) on meie esimesi rahvusvaheliste, riigipoliitiliste ja riigiõiguslike huvidega publitsiste. Ta on õppinud Proudhoni ja Bakunini sotsialismi, anarhismi ja föderalismi ideedest, tema vaatluste ja uurimuste aluseks on sotsioloogiline meetod. Ta on esimene läbinisti prantsuse kooliga haritlane – öelgem sotsioloog – eestlaste hulgast. Dido oli autokraatliku Venemaa vaenlane, kuivõrd see maa oli mõttevabaduse vaenlane. […]