Romaan. Philippe Marcenat Isabelle de Cheverny’le. Minu ootamatu ärasõit üllatas Teid kindlasti. Ma vabandan end, kuid ei kahetse seda mitte. Ma ei tea, kas märkasite ka Teie seda seesmise muusika orkaani, mis juba päevade kestel mässab minu sisemuses, sarnanedes Tristani põlevate leekidega. Ah, meeleldi anduksin tormidele, mis mind veel üleeile metsas paiskasid vastu Teie valgele […]