Kommenteerinud Ülar Ploom Antiiktraditsiooni järgi kujutleti valguse “loomust” kuni uusajani kahetisena: üks, põletava tule kaasnähtus, toimis ajutiselt; teine, sarnaselt taevase kiirgusega, ei kadunud eales. Valguse omadusi kanti üle ka tulele. Ainetute hingede patuväärdumusest puhtaks põletamiseks sobis ainult vaimne tuli. Purgatoorium on koht, kus inimhinged õndsuse vääriliseks puhastati. Paradoksaalsel kombel aitas selle ülemõistusliku kujutluseni just mõistuspärasus. […]