Laskusin põlvili su ette, Maaria, suudlesin su käsi, kindlas usus, et olin ometi leidnud oma kaotatud õnne. Aga sa raputasid kurvalt pead ja läksid ära ega öelnud, kelle eest põgenesid, iseenese või teiste eest. Sa kadusid tuule ja kellahelina linnast sama äkki, kui olid sinna ilmunud. Su viimsed roosid varisesid kokku ja muutusid põrmuks. Kirjas, […]