“Tõe ja õigus” viies köide algab ja lõpeb Indreku nostalgiaga, tunnetusega, et mineviku kaalub üles oleviku. Kui Indrek romaaniköide algul leiab Vargamäe eest muutununa, siis ei lagune koost mitte ainult tema ettekujutus Vargamäest, vaid kõikuma lööb ka maailmas olemise püsikindlus: “Kogu ümbrus ja elu oleks nagu mingisugune pettekuju ja tühipaljas illusioon. Esimest korda Indrek tundis […]