… Aleksei Deduškin vaatas mulle sametiste mustade silmadega nukralt otsa, ja ma nägin tema õhukeste laugude all pisaraid. “Mul on teie pärast häbi…” ütles ta sügava maheda baritonihäälega. Ah nii. Tal oli meie pärast häbi. Või vahest ainult minu pärast? Saša Saveljevi pärast tal ehk eriti piinlik ei olnud? Ei, ju vist ikka meie mõlema […]