Umbes kell viis hommikul kostis mõisa karjaaiast pasunahääl. See läbitungiv ja nagu paljudeks muusikalisteks kiududeks pilbastatud hääl kulges läbi aprikoosiaia, lendas välja tühja rohtlasse, mere äärde, ja kõlas kaua ning kurvalt järsakuis üha vaiksemaks jääva kaja kuminatena. See oli esimene märguanne postitõlla teeleminekuks. …