Mitte juhuslikult pole Eesti Kirjanduse Selts, asudes tutvustama laiale lugejaskonnale maailma suurmeeste elu ja tööd, võtnud esmajoones oma kavasse Victor Hugo nime. Sellega avaneb vaade rahvale, ajajärgule ja isikule, milliseile võrdseid näeme harva.
Juba Prantsusmaa läinud sajandi politiiline ajalugu on äärmiselt vaheldus- ja sisurikas. Sellel alul käivad kõrgelt üleilmliku vapustuse lained, mis oli tõstnud väikese Korsika kehalt väike, kui teovõimeilt nii suur mees. Vaevaga võidab Euroopa selle rahurikkuja, asetab väikesed vaimu jälle troonidele ja usub, et on ühtlasi summutanud prantsuse revolutsiooni pärandatud ideed. Kuid vanadesse astjatesse on voolanud ikkagi uut viina, ja selle käärimine ei lakka. Napoleon I keiserriigile järgneb a. 1814 küll endiste Bourbonide kuningriik, mida alul veelkord vapustab suure korsiklase sajapäevane valitsus ja mis 1830. a. revolutsiooni kaudu siirdub sama kuningasoo nooremale harule. Kuid 1848. a. revolutsioonis murdub lõplikult Bourbonide valitsus Prantsusmaal ja rajatakse järjekorralt teine vabariik, mis neli aastat hiljem peab maad andma võimuhaaraja Napoleon III keiserriigile. Hoolimata sisemisest opositsioonist püsib see ometi 1870. aastani, et puruneda alles siis saksa-prantsuse sõja hoopide all. Selle järele tõuseb ainuvalitsuse varemeilt kolmas vabariik, mis on püsinud siiamaale.
(Raamatus on endise omaniku nimi ja ostukuupäev ning koht)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.