“Keegi teine”
Romaan Hiljuti abiellunud paar otsustab osta uue kodu – on ju naise õe ja kunagise armukese tütar nende juurde elama kolinud. Paraku on majanduskriis just Eestisse jõudmas. Viie aasta jooksul lisavad peale laenukohustuse pingeid koondamishirm, säästusurve, õetütre isaotsinguid, kõrvale kolinud seksikas naabrinna… Naispeategelase silme läbi kajastatud masuaastate peegeldust rikastavad sisekaemuslikud mõtisklused. Romaani “Lähedal” lugenule on […]
“Keegli- ehk veeremängu areng Eestis”
Käesolev Toimetiste 8. number on sündinud Eesti Spordimuuseumi XV teatmematerjali kogumise võistlusel 1992. aastal auhinnatud (III koht) töö – Aavo Miidla koostatud “Keeglimängu ehk veeremängu areng Eestis” põhjal. Mõnevõrra kohendas ja täiendas teksti Eesti Veeremängude Liidu sportkeegli sektsiooni president Kaido Kirs, kes nägi ka palju vaeva olemasolevate illustratsioonidele asjakohase lisa otsimisel. Toimetaja ei pidanud võimalikuks […]
“Keelatud vili”
Meil kõigil tuleb ühtelugu valida: kas seada esikohale ülitähtsaina näivate hetkevajaduste rahuldamine või eelistada inimeksistentsi põhiväärtusi, näha elus – saladust, inimeses – mõistatust, ning suhtuda neisse aukartusega, mis välistab mõtlematud eksperimendid. Raamatu põhiprobleem ongi teadlase vastutus tema suurt tulu tõotava avastuse kaugemate, etteaimamatute tagajärgede eest. Raamat seljalt soditud.
“Keele- ja koolimees Johannes Valgma”
Artikleid ja bibliograafia Teie käes on Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetiste teine raamat. Tegemist on mälestuskogumikuga, millega peame meeles Johannes Valgmat (4.VII 1908-1.I 1975). Eesti keele ruum Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetised 2.
“Keeleõppe kunst ja teadus”
Kes võivad keeli õppida ja kes peaksid seda tegema. Keeleanne polegi nii harv nähtus, nagu võiks arvata. Rahvuslikud eripärad. Andekuse puudumine pole kaasasündinud; kultuurimõjud on tugevad. Mõtle keeleõppest ratsionaalselt. Ära lase oma annet mõjutada ning usaldada iseennast. väid vähestel võib olla tõelisi raskusi. Hea mälu pole vajalik. Kakskeelsetel inimestel ei pruugi olla eriliselt hea mälu. […]
“Keeristuli”
… Mind ei hoidnud mingi oluline põhjus sel hommikul kinni, aga ometi hilinesin väljaminekuga. Kuigi ma arvestasin võimalust, et autod võivad teatri juures kohal olla ka enne ettenäthud aega, ei rutanud ma seepärast lahkumisega. Ärkvel olin juba ammugi, aga ma ei tõusnud voodist ega tõmmanud pimenduspabereid üles, olgugi, et päev juba ammugi akna taga valendas. […]
“Keha. Tüdrukute heaoluraamat”
Personaaltreener ja koolitaja Aino Mäkelä kogus kokku parimad nõuanded ja kogemused, mille abil saab igaüks oma argipäeva sammhaaval paremaks muuta. Õnnelikkuse keskmes on ehe heaolutunne ja tasakaal iseendas. Selle saavutamine pole raske, see on kogu oma lihtsuses igaühele kättesaadav väikeste igapäevaste valikute ja tegudega. Hea enesetunne pole sooritus ega argipäevast eraldiseisev osa, seda leidub meie […]
“Kehalised võimed ja organism”
Tugevaks ei sünnita, tugevaks saadakse… targa treeninguga. Targaks saadakse aga kõige paremini, kui lisaks õigetele metoodilistele juhistele ja spordiala tundmisele on head teadmised koormuse ajal organismis toimuvast. Tallinnas esineneud kuulus Saksamaa professor Jürgen Weineck lõpetas sporditeaduskonna, kuid 31 aasta vanuses otsustas minna õppima veel arstiteaduskonda. Kindlasti on just põhjalikud teadmiseda koormuse ajal organismis toimuvast ja […]
“Kehra metsast maailma. Saadiku päevik. Kirjad kinnisest majast”
Üks teenekamaid Eesti diplomaate ja välispoliitika kujundajaid KAAREL ROBERT PUSTA sündis 1. märtsil 1883 Narvas raudteeametniku pojana ning õppis Tallinna linnakoolis, hiljem Pariisis vabaülikoolis ja Berni ülikoolis. /—/ Mälestusi hakkas Pusta kirja panema juba vanglas. Neist “Kehra metsast maailma” (1936) hõlmab aega lapsepõlvest kuni välisdelegatsiooni Eestist ärasõiduni; “Saadiku päevik I” (1964) käsitleb sündmusi välisdelegatsiooni ajast […]
“Keila-Joa Schloss Fall”
Lugu läbi vanade piltide Keila-Joa kosk on aastasadu püsinud peaaegu muutumatu. 180 aastat tagasi kose lähedale kerkinud romantiline loss aga näinud nii hiilgust kui hävingut. Õnneks ei pea me aastakümneid hüljatuna seisnud lossist rääkima mineviku vormis – vana väärtuslik kalliskivi on taas särama löödud.
“Keisri hull”
“Keisri hull” (esmatrükk 1978) on tuntuim Jaan Krossi romaan, mis jutustab Võisiku mõisas elanud Timotheus von Bocki elu ja saatuse kaudu 19. sajandi algupoole Vene tsaarriigi sisepingetest. Romaan põhineb Vene armees polkvonikuna teeninud ja ka 1812. aasta isamaasõjast osa võtnud Timotheus Eberhard von Bocki (1787-1836) kompromissitul võitlusel isevalitsusliku ja pärisorjusliku süsteemi vastu. Hoolimata lähedastest suhetest […]
“Keisrivõimu viimased päevad”
Koostajalt Kõik tõsiasjad selles raamatus põhinevad autentsetel dokumentidel, mis on suuremalt jaolt seniajani avaldamata ja mida Ajutise Valitsuse poolt moodustatud erakorraline komisjon kogus selleks, et uurida endiste ministrite seadusvastast ametialast tegevust. See raamat avaldati veidi kärbituna ajakirjas “Bõloje” nr. 5 (dateeritud 1919 aastaga, ilmus 1921. aastal) pealkirja all “Vana korra viimased päevad”. Juuli 1921. A. […]
“Keldi saladused Uus-Inglismaal”
Kõikjal ülikummaliste juhtumite koondumisala keskpunkti lähedal leidsime tahutud kividest moodustisi või mitu kivikambrit. Ehitised oli püstitanud keegi, kellel olid põhjalikud teadmised mitte üksnes kiviraiumisest, vaid ka inseneriteadusest, mille järgi päiskivide kaal määrab seina stabiilsuse. Ühtlasi panime tähele, et mõnes kohas olid mitmel kivil kummalised märgid. Hilisemad uuringud on näidanud, et need kujutavad endast ogami kirjaviisi […]
“Keldid Alesia ja Pergamoni vahel”
Raamat jutustab keltidest, kes I aastatuhande teisel poolel e.m.a. asustasid laialdast maa-ala Väike-Aasiast Briti saarteni ja Vahemerest tänapäeva Poolani. Euroopa arheoloogia uusimail andmeil (1976) põhinev teos räägib köitvalt keldi kultuuri saavutustest ja mõjust eelgermaani, eelslaavi ning eelbalti hõimudele. Paeluv lugemisvara arheoloogiast ja ajaloost huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Keldritäis sajarublalisi”
“Keldritäis sajarublalisi” on tõeliselt muhe, humoorikas ja rämedalt siiras tagasivaade Eesti ühte kõige põnevamasse ajajärku – nõukaaja hääbumisperioodi, kui vanad reeglid kippusid igast otsast logisema, aga uued veel päriselt ei kehtinud. Toomas Mikkor ei hoia tagasi. Mõnusa ilukirjandusliku hoo ja säraga on ta kirjeldanud nii diskotegemist kui plaadiäri, tööd kommivabrikus ja teatris, hangeldusi Viru juures, […]
“Kellakuuljad”
2000. aasta romaanivõistluse III auhind Eesti kultuurilugu on rikas inimlikest kirgedest ja kannatustest, intriigidest ja armastusest. Ahelromaan “Kellakuuljad” süveneb rohkem kui pooldesajasse loojasaatusse kahe sajandi jooksul – alates Võnnu Körberitest aastal 1800 kuni kõige värskemate luuletajateni aastal 2000. Dokumentaalne aines ja autori isiklik vaatepunkt segunevad omanäoliseks tervikuks. Eesti riigi mõtte arenemine on romaanis üheks allhoovuseks, […]
“Kellakuuljad”
2000. aasta romaanivõistluse III auhind Eesti kultuurilugu on rikas inimlikest kirgedest ja kannatustest, intriigidest ja armastusest. Ahelromaan “Kellakuuljad” süveneb rohkem kui pooldesajasse loojasaatusse kahe sajandi jooksul – alates Võnnu Körberitest aastal 1800 kuni kõige värskemate luuletajateni aastal 2000. Dokumentaalne aines ja autori isiklik vaatepunkt segunevad omanäoliseks tervikuks. Eesti riigi mõtte arenemine on romaanis üheks allhoovuseks, […]
“Kellamäng”
Kui tuli Kellamäng, siis linnud surid. Kui surid linnud, surid sõnad. Kui surid sõnad, siis suri mälu. Kujuta ette Londonit, mida valitseb hiiglaslik pill, mis hävitab mälu. Iga ese loob oma lookleva meloodia ja laul heliseb igas õhusõõmus, kuid iga päev tundub samasugune kui eelmine ja minevik on mõistatus. Teismeline orb Simon saabub maalt linna, […]
