“Kes/mis septembrikuus on sündinud”
Mati Soomre on nende kaante vahele koondanud huvitavaid sündmusi ja fakte, lisanud kommentaare ning leidnud võimaluse vahel ka sõnumisse naeruteri puistata. Valik toetub Maalehe “Tuna&täna” rubriigis ilmunule. Illustreeritud sariväljaandena jätkub “Kes/mis septembrikuus on sündinud” aasta kõigi kuude kaupa. Septembris on sündinud Leo Võhandu, Luigi Galvani, Alexander von Humboldt, Endel Lippmaa, Michael Faraday, Girolamo Cardano, Enrico […]
“Kes/mis veebruarikuus on sündinud”
Mati Soomre on nende kaante vahele koondanud huvitavaid sündmusi ja fakte, lisanud kommentaare ning leidnud võimaluse vahel ka sõnumisse naeruteri puistata. Valik toetub Maalehe “Tuna&täna” rubriigis ilmunule. Illustreeritud sariväljaandena jätkub “Kes/mis veebruarikuus on sündinud” aasta kõigi kuude kaupa. Veebruaris on ilmale tulnud Boriss Jeltsin, Konstantin Päts, Ronald Reagen, Paul Ariste, Friedrich von Berg, Thomas Alva […]
“Kesä 1939”
Ainutlaatuinen värivalokuvakertomus Suomesta Valokuvat Hans Wagner Esipuhe Eila Pennanen
“Kesk umma mäke”
Noore luuletaja (s. 1962) läbinisti võru murdes luulekogule on iseloomulikud optimism ning vitaalsus, isemoodi kargus ning humoorikus. Taskuformaat
“Keskaeg I ja II köide” 2 raamatut
Käesolev õpik hõlmab Lääne- ja Kesk-Euroopa maade ning Bütsantsi ajalugu V kuni XV sajandi lõpuni.
“Keskaja aarded Eestist. Maapõu kui hoiupank”
“Keskaja aarded Eestist” jõudis Muinsuskaitseameti 2024. a. aastaauhinna konkursil päranditrükise kategoorias nelja parima hulka. Eesti mitmekülgse ja kohati karmi ajaloo tõttu on siinsel territooriumil müntimistegevuse arenedes hulganisti maha maetud ja unustatud varandusi, mis nüüd ajaloolastele otsimispinget pakuvad. Epideemiad, näljahädad, sõjad ja korduvad võimuvahetused panid kohalikud külaelanikud oma sääste kuivale maale, aga ka vee alla peitma; […]
“Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus”
“Keskaja kirjanduse antoloogia” esimene köide pakub tõlkenäiteid Euroopa ladinakeelsest kirjandusest 4. sajandi lõpust 14. sajandi alguseni, kokku pea poolesajalt kristlikult ladina autorilt. Teiste seas on esindatud Sulpicius Severus, Gregorius Suur, Isidorus Sevillast, Alcuin, Anselm Canterburyst, Pierre Abelard, Bernard Clairvaux´st, Hildegard Bingenist, Thomas Aquinost, Bonaventura ja Iacopo Varazzest. Kuivõrd keskaja kultuuris puudus omaette mõiste “kirjandus”, siis […]
“Keskendumisraskused”
…Vaclav Havel on erakordselt terava absurditajuga draamakirjanik, kes suudab ümbritseva elu ja inimese siseilma vastuolud mõjuvasse lavakeelde tõlkida. Teda on nimetatud tšehhi absurditeatri eredamaks esindajaks. Ise on kirjanik väitnud, et teadlikult pole ta absurdi poole püüelnud. See lihtsalt on olnud temas lapsepõlvest peale. … Küllike Tohver Loomingu Raamatukogu 52, 1989
“Keskiajan avain”
Sarja: Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1203 Keskiajantutkimuksen käsikirja johdattelee lukijansa tutkijan todellisuuteen, lähteiden moninaisuuteen ja keskiajan Eurooppalaisen kulttuurin tutkimusnäkymiin. Kahdenkymmenenkahdeksan suomalaisen aisantuntijan perusteellinen kokonaisesitys tuo esiin keskiajantutkimuksen monimuotoisuuden ja monitieteisyyden: esiteltävät aihepiirit kattavat lukuisia kirjallisen, aineellisen ja henkisen kulttuurin ilmiöitä kirjallisuudesta vaakunakuviin. Kirjassa on myös havainnolliset peruskieliopit useimmista Euroopassa keskiajalla käytetyistä valtakielistä, joiden hallinta on […]
“Kesköine jooksja”
Ülisalajase Briti agentuuri juhi kindral Fergusoni meeskond., mille koosseisu kuulub ka endine IRA snaiper Sean Dillon, peab tegelema mitmesuguste kättemaksuaktsioonidega, mida haub kaunis ja muinasjutuliselt rikas poolenisti beduiin, poolenisti beduiin, poolenisti inglanna leedi Kate Rashid, Loch Dhu krahvinna ja Hazari kuulsa beduiinihõimu pealik. Dillon oma kaaslastega on tapnud tema kolm venda pärast USA presidendile tehtud […]
“Kesköine Kauboi”
Odamehe armastusromaan Väike linnake on ärevil ringi liikuvatest kuuldustest Adora Budine´i ja Jed Rider`i peatsest ootamatust abiellumisest. Mida küll see hästi kasvatatud ning peen, austusväärsest mehest unistav naine leidis selles kergemeelses mootoratturis, hüüdnimega Kesköine Kauboi? Adora sisendab endale, et nende abiellumise põhjuseks on vaid tema soov aidata Jedil saada oma väikese õe hooldajaks. Adora arvates […]
“Kesköö Palee”
Kalkuta, 1932: pimeduse süda. Läbi linna kihutab leekides rong. Öö varjudesse külvab hirmu tuleviirastu. Ja see on alles algus. Oma senise elu pikimal ööl tuleb Benil, Sheere´il ja nende sõpradel Chowbari salaseltsist seista silmitsi kuulsa paleede linna ühe hirmsama mõistatusega. Aastatetaguste saatuslike sündmuste jäljed viivad noored mahavaikitud needuseni, mis vajutab oma pitseri ka nende elule. […]
“Keskpäeva varjud”
Arkadi & Boriss Strugatski, Mihhail Uspenski, Jaroslav Verov, Igor Minakov, Andrei Lazartšuk Vene ulmeruumis on Arkadi ja Boriss Strugatski täiesti unikaalses staatuses. Neid jäljendatakse, nende teostele kirjutatakse järgesid, nendega polemiseeritakse ja vaieldakse oma teostes. Nende üks olulisemaid mõtteliselt seotud tsükleid on saanud nimeks Keskpäeva maailm. Nagu Amber, heidab see maailm lõputult varjusid, peegeldusi, tekitab iseenda […]
“Keskpäevanaine”
Sari: Nüüdisromaan Julia Franck sündis 1970 Berliinis. 1978 siirdus pere – ema ja neli tütart – idast läände, kus veedeti kui põgenikelaagris, enne kui asuti elama väiksesse külla Schleswig-Holsteinis. 13-aastasena naasis Franck üksi oma sünnilinna. Lõpetanud gümnaasiumi, astus ta Berliini Vabasse Ülikooli, kus õppis juurat, amerikanistikat, saksa kirjandust ja filosoofiat. Romaan “Keskpäevanaine” pälvis 2007. a […]
“Kesktalvised mõrvad”
Selle talvise kogumiku lugudes uurivad kuritegusid enamasti Hercule Poirot ja Miss Marple, kuid esindatud on ka Christie teised detektiivid. Nagu alati, näitab Christie ka siin end suurepärase inimpsüühika tundjana ning loo ülesehitamise tõelise meistrina. Just inimeste tundmine teeb Christie lood nii paeluvaks, et nende korduvgi ülelugemine valmistab kindlasti puhast naudingut. Mis saab jahedal ja pimedal […]
“Kestmine”
Enesekaitse sunnib küpset inimest võtma enesestmõistetavalt kõike, mille puhul egoistid uluvad tunde, poliitikud asutavad uue partei, infantiilid kisendavad, hasartmängijad kirjutavad romaane, neurootikud ümisevad tasakesi, kiskudes kammipiide vahelt juukseid, luuletajad vaikivad haavunult. …



