“Kui Lembitu kutsus …”
Kroonika on avatud, ammu möödunud sündmused taas silme ette manatud. Loendamata rida sõjakäike, põletatud külasid, röövitud varandusi, tapetud inimesi. See oli seitse ja pool sajandit tagasi, 13. sajandi algul Eestis. Sõdu oli siin ennegi peetud. Sellest kõnelevad varasemad teated vene leetopissides ja skandinaavia saagades. Sama tunnistavad ka üle kogu maa rajatud arvukad linnused. Ent veel […]
“Kui ma alles noor veel olin”
Kogumik sisaldab viit juttu: “Lapsepöli”, “Kui ma alles noor veel olin”, “Kooliraha teenimas”, “Tules kumava taeva all” ning “Proovitund”. Jutud loovad pildi rannaküladest pärit inimeste elust ja käekäigust kodupaigas ning kaugematel teedel; ajapiirideks on meie sajandi algus ja 1944. aasta sügis.
“Kui ma ei eksi”
“Kui ma ei eksi” sisaldab kaks luulekogu: Luulekogus “Looduse ja lootuse laule” loodus tuletab meelde mälestusi, toredaid ning kibedaid, aga toob ka lootust. Pilvel sinu põsed, naerulohukesed.Tuulel sinu hääl, tuule huuled mind suudlevad – Luulekogu “Hüüumärk!” on massiinimese, võimuiha ja diktatuuri analüüs, mis puudutab ka Eesti ajaloo küsimusi. Nüüd ma pean hüüdma, kuni hukkuvad türannide […]
“Kui ma olin väiksekene. Laulud ja aastad. Ja kägu kukub raal…”
Artur Rinne on olnud üks populaarseimaid eesti lauljaid ehk nagu ütleb temast rääkiva filmi pealkiri – “Meie Artur”, keda vähemalt Nõukogude ajal teadis vist iga eestlane. “Mets mühiseb”, “Kuldne kodukotus”, “Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub”, “Vana vokk” ja paljud teised laulud olid kõlanud vanema põlvkonna kõrvus veel vanadelt heliplaatidelt ja raadioaparaatidest. Rinne isikut saatis eestiaegne […]
“Kui ma olin väiksekene”
Vanema generatsiooni muusikasõbrad mäletavad Artur Rinnet Figarona ja dr. Bartholona “Estonia” laval, ooperinäitlejana ja -lavastajana “Vanemuises”. Veelgi rohkem on neid, kelle rinnus suudavad tänapäevani tundeid helisema panna Artur Rinne laulud “Mets mühiseb”, “Vana vokk”, “Seal, kus rukkiväli…”, “Mu meelen kuldne kodukotus”. Aga ka kaasaegsete heliloojate laululoomingust ei kujuta me näiteks B. Kõrveri laulu “Maasaunas” ja […]
“Kui ma uppusin”
“Haarav psühholoogiline põnevusromaan… 1919. aasta talvel vajub noor ema Mathilda Neumann Wisconsini osariigis läbi järvejää ja upub. Tema surmast põhjustatud šokk muudab dramaatiliselt ta tütre, probleemidega kuhjatud õe ja abikaasa saatust… Lugu on räägitud mitme tegelase suu läbi ja liigub ajas sujuvalt edasi-tagasi. Pikkamööda pinget üles küttes paljastuvad hoolikalt varjatud peresaladused ning tulevad ilmsiks ärevusttekitavad […]
“Kui me olime orvud”
Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud jaapani päritolu briti kirjaniku Kazuo Ishiguro viies romaan „Kui me olime orvud” paiskab detektiiv Christopher Banksi keset Teise maailmasõja eelõhtul Jaapani vägedest okupeeritud Shanghai karmi reaalsust. Shanghai on ühtlasi Christopher Banksi lapsepõlvelinn, kus jäid kadunuks tema mõlemad vanemad: ema, kes avameelselt kritiseeris brittide laastavat oopiumiäri Hiinas, ja ka isa, kes töötaski muuhulgas […]
“Kui me uskusime näkineidudesse”
Kiti õde on olnud viisteist aastat surnud, kui naine näeb teda teleuudistes… Josie Bianci sai aastaid tagasi terrorirünnakus surma. Seda on ta õde Kit, kiirabiarst Santa Cruzis, siiani uskunud. Ent vaid mõne sekundiga Kiti maailm muutub. Teleülekanne Aucklandis toimunud tulekahjust näitab keset suitsu ja varemeid naist, kelle sarnasus Josiega on uskumatu. See peab olema tema. […]
“Kui mind üldse olemas ei oleks”
Mõnikord ma mõtlen, et mis siis saaks, kui mind üldse olemas ei oleks. Vaevalt küll, et siis eriti nalja saaks. Või kui saakski, siis need naljad ei ajaks mind naerma. Aga päris naermata ma ka olla ei tahaks, kui mind üldse olemas ei oleks.
“Kui näeme, siis teame”
Mida nägemise neurobioloogia räägib meile meie mõtlemise kohta Ühte nägu on rahvahulgast tuvastada väga lihtne. Me suudame seda teha peaaegu iga nurga alt – lähedalt ja kaugelt, silmast silma ja piltidelt – ja nii sageli, et peame seda enesestmõistetavaks. Kuidas me seda aga teeme, on üks teaduse suurtest saladustest. Nägemine on seotud paljuski sellega, mida […]
“Kui raudne eesriie rebenes”
Eduard Ševardnadze, sündinud 25. jaanuaril 1928 Lääne-Gruusias Mamatis, oli esialgu tegev Gruusia NSV mitmesugustes poliitilistes toimkondades, enne kui temast 1964. aastal sai Gruusia siseminister ja 1972. aastal Gruusia Kommunistliku Partei esimene sekretär. Määratud 1985. aastal Nõukogude Liidu välisministriks, toetas Eduard Ševardnadze perestroikat ja algatas uue välispoliitika. Otsustavalt aitas ta koos Saksamaa Liitvabariigi välisministri Hans-Dieter Genscheriga […]
“Kui Raudpea tuli”
Ilmselt eesti kirjanduse haaravaim Põhjasõja-aineline romaan on sündinud mitmeti vastuolulise kirjaniku Enn Kippeli sulest. Esmatrükis 1937. aastal ilmunud kaheosalise romaani “Kui Raudpea tuli” teine trükk ilmus juba kaks aastat hiljem. Kolmandat trükki tuli küll oodata aastani 1996, kuid põhjuseks polnud teose vähene kirjanduslik väärtus, vaid pigem Nõukogude režiimile vastvõetamatult soodsas valguses näidatud “vale poole” ehk […]
“Kui Saara naerab”
Linnani võis jääda veel paar vaevalist kilomeetrit, kui ümbruses midagi erakordset hakkas toetsema. Rong peatus keset lagedat välja. Mitmel pool mürisesid kerged patareid. Õhk muutus valgetähniliseks, otsekui sigitaks ta põu suuri puuvillaõisi. Need kasvasid imekiirelt, paljunedes arvult ja paisudes kogult väikesteks pilvetompudeks, mis kõlkusid abitult ning hapralt tuuleta kõrguses. Linnake lagedal väljal, kahe tähtsama magistraaltee […]
“Kui sind enam ei ole”
Kuidas uuesti armastama õppida? Üks traagiline hetk muutis Holly Jeffersoni elu jäädavalt. Nüüd – vähemalt väliselt – on ta uuesti jalad alla saanud, juhtides oma pagaritöökoda Kook. Kuid sisimas elab ta läbi kahekümne seitsme aastasele lesele omaseid tundeid. Ühel päeval ristuvad tema teed Ciaran Argylliga. Mehe privilegeeritud ja uhke elu tundub olevat tema omast miljonite […]
“Kui süda kõneleb”
Süüdistatav nuuksus. Neiu istus kägaras kitsal puupingil, taskurätt silmadele surutud, ja oli täielikult oma armetu olukorra võimuses. Eesistuja ja mõlemad kaasistujad tulid nõupidamisruumist tagasi. Kohalviibijad tõusid pinkidelt püsti, ainult kohtualune jäi istuma, pime ja kurt kõige suhtes, mis tema ümber toimus. …
“Kui tähed olid jumalad”
Muistsete rahvaste huvi Päikese, Kuu ja tähistaevaga seotud nähtuste vastu on eelkõige uuritud seoses üksikute rahvaste kultuuriga. Probleemi kokkuvõtliku käsitluse leiab lugeja sellest raamatust. Tuginedes arheoloogia, etnograafia, ajaloo, kunsti ja keeleteaduse andmetele vaatleb saksa autor Rudolf Drössler taevakehade osa vanaaja rahvaste maailmapildis. Müütides ja uskumustest ilmneb, kui keerukad ning mitmetahulised olid varasemad kujutlused taevakehadest, kui […]
“Kui tee viis üle jõe”
Harold Vanem tegeleb eriskummalise äriga – ta kutsub teisest ilmast vaime välja. Ühel päeval saabub Haroldi kontorisse kummaliselt salapärane mees Timothy Laurent, kes soovib kohtuda oma varalahkunud naise Marlene Haustiga. Timothy soov täidetakse, kuid Marlene ei ole kohtumisest vaimustunud. Ta ei ole andestanud seda, mis temaga elu ajal juhtus, ega usu Timothy armastusse. Timothy lubab […]
“Kui teist saab turunduse superstaar”
Sinisuka äriraamat Ootamatud reeglid, mis panevad kassaaparaadi kõlisema Turunduse mõiste sügavam tähendus Kliendid vallandavad töötajaid iga päev Kliendil ei ole alati õigus Vara üles, vara voodi, nõnda dollar koju toodi Hinna alla laskmine on mugavus Viisteist tarkust, mida turunduse superstaar peab teadma Ärge kunagi öelge “meie” Olge ise oma kliendi nahas Superstaarid armastavad majanduslikku surutist […]
“Kui tõmbetuul on luuletaja saatus”
Juhan Sütiste (1899-1945) mahukas luulevalikkogu annab läbilõike luuletaja loominguteest alates esimesest kogust “Rahutus” (1929, sellest on esmakordselt taastrükitud tema Vabadussõja-aineline poeem “Enese eest”) kuni viimaste trükis ilmunud luuletusteni – ühtekokku kümnest kogust, lisaks erinevates almanahhides ja ajakirjanduses ilmunud luuletusi ning viis 1930-ndate a-te lõpul ajakirjas “Varamu” ilmunud poeemi: “Meri ja mets”, “Tuhas ja tules”, “Lääs […]
“Kui tuvid kadusid”
Ta polnud ükskõik kes. Varsti võib ta olla kes tahes. Ta võib olla eikeegi. “Kui tuvid kadusid” kirjeldab üht eriliselt õnnetut abielu. See on romaan inimeste valikutest, truudusest ja truudusetusest, kohanemisest ja kohanematusest maal, mille saatuseks oli jääda okupantide meelevalda. “Kui tuvid kadusid” on soome kirjanduse eredaima tähe, Sofi Oksase värskeim, kauaoodatud romaan.
