“Liivimaa provintsi kroonika”
Tallinna Pühavaimu kiriku pastori Balthasar Russowi (u 1536–1600) alamsaksakeelne „Liivimaa provintsi kroonika“ (trükitud 1578, 1584) on aastasadu kujundanud nii Eesti- kui Liivimaa ning kogu Baltikumi 16. sajandi ajaloo käsitlust. Kroonika on Liivimaa sõja (1558–1583) ajaloo üks tähtsamaid ja tuntumaid allikaid, millest saab lugeda ka 16. sajandi Tallinna põnevat ja usaldusväärset lähiajalugu, mille pani kirja pastor […]
“Like Water in Wild Places”
The stories and legends of the Bushmen were told to Conrad when he was twelve years old. He was on a hunting trip with his father, Jack Hartmann, a brutal but confused man who “gave” Conrad an old Bushman to teach him the ways of the land. Bastiaan taught him not only about the beasts […]
“Lilled ravivad. Tervendav õieteraapia”
Häälestu lillede tervendavale jõule Õietilgad on looduslikud ravivahendid, mis tasakaalustavad meelt, keha ja hinge. Neid valmistatakse õisi päikese- või kuuvalguse käes allikavees ujutades. Õietilgad mõjuvad meie võnkeenergiat suurendades, kuni see vastab lille võnkesagedusele. Õietilgad paneks keha nagu heaolust ümisema. “Lilled ravivad” on õietilkade abil tervendamise teerajaja Barbara Olive´i esimene raamat. See tutvustab enam kui 150 […]
“Lilleõite keel ja meel”
Maalehe Raamat Sisukord Lillelõhn Lillede keel Lillede õige lõikus Lõikelillede jahutus ja säilitus Lillede hoidmine vaasis Tähtsamate lillede erinõuded vaasis säilitamisel
“Lilleseaded läbi aasta. Ideid kevadeks, suveks, sügiseks ja talveks”
Kevad, suvi, sügis ja talv – lilleseade pakub kõigiks aastaaegadeks imeilusaid võimalusi oma kodu kaunistamiseks. Paljude lilleseade-alaste kirjutistega tuntuks saanud Sieglinde Holl on selles raamatus toetunud looduse muutumise värvidele, vormidele ja materjalidele. Kevadel domineerivad kollased toonid, kombinatsioonis suur hulga rohelisega, suvi torkab silma oma õite- ja värviküllusega. Sügisel on tähelepanu keskpunktis vilja- ja puuviljakaunistused ning […]
“Limonaadid, suvejoogid & sorbetid”
Raamatust leiate: ideid puuviljaste ja värskete limonaadide, boolide, sorbettide ja granitade valmistamiseks; retsepte alates klassikalisest sidrunilimonaadist ja maasika-granitast kuni granaatõunasorbeti ning matcha-kurgiboolini; õpetusi, mis muudavad jookide ja sorbettide valmistamise lihtsaks.
“Lincoln kaalukojas”
Sari: Nüüdisromaan Veebruar 1862. Ameerika kodusõda on kestnud vähem kui aasta ja president Abraham Lincolni üheteistkümneaastane poeg Willie on raskesti haige. Surm saabub mõne päeva jooksul ning Willie sängitatakse puhkama Georgetowni kalmistule. Kaasaegsete kirjelduste järgi käib leinast murtud president korduvalt üksinda krüptis poja surnukeha juures istumas. Niisugusele ajalootõele rajab autor ebatavalise, üleloomuliku sündmustiku: Willie Lincoln […]
“Linda Petti köök. Lihatoidud”
Linda Petti (1918-2000) rõhutas sageli, et ta sündis ja kasvas armastatud Eesti Vabariigiga ühel ajal. Tema lapsepõlv möödus Põltsamaa lähistel Nurga külas kolmelapselises perekonnas. Tööd alustas ta Suure-Jaani puhvetis ettekandjana, seejärel töötas Ristil teemaja ning Haapsalus kohvik-restorani juhatajana. Sealt siirdus ta Keila söökla kalkulaatoriks ja edasi pealinna restorani Kaukaasia direktoriks. 1971. aastal lõpetas ta Tallinna […]
“Lindpriid ja teised”
On Eestimaa suvi aastal 1944. Metsapere talus käib hoogne viljakoristus, abiks on ka talus öömaja saavad sõjapõgenikud. On segased ajad, sakslased on taganenud ja venelased seavad aina kindlamalt oma seadusi paika. Kes uutele võimudele ei allu tunnistatakse kulakuks ja saadetakse Eestimaalt välja. Mitmed perepojad, kel mingid patud hingel, on läinud uue valitsuse eest metsa elama. […]
“Lindude haigused”
Kutseoskus on eduka tegutsemise eeldus. Selle saavutamiseks käiakse koolides, püütakse hankida uusi teadmisi ja omandada vilumust. Teroeetililise koolituse seisukohast on tavaliselt takistuseks vähene keelteoskus. Suurem osa teaduslikust kirjandusest on võõrkeelne, nii et selle kasutamise eeldab pikaajalisi võõrkeelte õpinguid. Mida enam on mingi eriala spetsialiseerunud, seda raskem on leida vastavat kirjandust. Heaks näiteks on siinkohal veterinaaria […]
“Lindude jooginõu”
Pedro Krusten, romaani- ja novellikirjanik, följetonist, jutupuhuja ükskõik millises žanris on oma elemendis just lühieepikas. Tähelepanekud elu elu mitmesugustest sündmustest, terava pilguga tabatud, elavalt jutustatud, lõpul ootamatu pööre, puänt, mis avab lugejale uue perspektiivi. Krustenit on hea lugeda, olgu nukral või rõõmsal päeval. Igas loos on sees oma mõte, mingi “nael”, sageli oleme lugu lõpetades […]
“Lindude ränne”
Lindude ränne on üldbioloogiline probleem, mille tundmine on suure üldharidusliku ja kasvatusliku tähtsusega. Ühtlasi on ta neid loodusevaatluse alasid, millest on osa võtnud paljud asjaarmastajad linnusõbrad. … Sees endise omaniku tempel.
“Lingua Latina in theologia”
Õpik “Lingua Latina in theologia” annab teadmised, mille abil muutuvad mõistetavaks kirikuladina keel ning hilisantiigi ja keskaja ladinakeelsed teoloogilised ning ajaloolised tekstid. Raamat on eelkõige mõeldud ladina keele õppimiseks Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja Eesti teoloogilistes kõrgkoolides, ent see sobib ka ajalugu või kirikumuusikat õppivatele üliõpilastele. Raamatu kaks tosinat peatükki annavad ülevaate klassikalisest ladina keele grammatikast […]
“Lingvistiline mets. Lindvistika ehk metsa see lingvistika” 2 raamatut
1. Raamat “Lingvistiline mets” Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Mets ja teadvus on selles raamatus sünonüümid. Sarnased sõnad on veel ka psüühika, leghorn, närvisüsteem, kartulikoobas, võsa, korilane ja aatom. 2. Raamat “Lindvistika ehk metsa see lingvistika” Ühel õhtul hämaras poeb männiriisikast välja mütoloogiline uss ja kugistab alla UNESCO kultuuripärandis tossutava […]
“Linn ja tähed”
Inglise füüsiku ja astronoomi A. C. Clarke´i romaani tegevus toimub kauges tulevikus. Galaktikaimpeeriumi perifeeriaks muutunud Maal on rajatud “surematute” linn Diaspar, hiigelarvuti juhitav suletud ühiskond. Teose kangelane Alvin püüab suletud ringist välja tungida, et leida ideid ja jõude, mis aitaksid Diaspari ühiskonna välja hinetust stagnatsioonist. Sari: “Mirabilia”
“Linn ja teater. Lavamärkmeid mitmelt maalt”
Kui meil ilukirjanduses on ehk mõned esimese suurusjärgu tähed, kes endale ka rahvusvahelisel areenil nime teinud (Jaan Kross, Viivi Luik, Mati Unt), siis esseistikas on pilt kurvem. Üksnes haruharvad sunnismaised sulemehed on suutnud esprii või lugemusega korvata Cambridge’i hariduse või vahetu Pariisi-kogemuse puudumist. Olgu mõttesügavusega kuidas tahes, ikkagi on väliseesti haritlasel teistsugune ja enamasti avaram […]
“Linn ja tema muutlikud müürid”
Keskkoolipoiss tutvub tüdrukuga, kes avaldab saladuse, et ta on tegelikult iseenda vari, aga tema pärismina elab salapärases müüriga ümbritsetud linnas. Ta jutustab poisile linnast, kus inimestel puudub vari ja kus elavad müstilised ükssarvikud. Ühel päeval tüdruk kaob, ilma midagi seletamata või hüvasti jätmata. Noormees läheb tüdrukut otsima ning järsku seisabki linnaväravas, kus peab loobuma oma […]
“Linn on mets”
tule mulle järgi hõbedat täis jälgi pidi tule kaasa sinna, kuhu ma üksi lähen tule vaatama, kui ma ei taha kedagi nägema tule kuula mõtteid, mida ma salajas hoian
“Linn, mis ei saa kunagi valmis”
Sisukord: – Eessõna – Linn, mis ei saa kunagi valmis – Lühiülevaade – Eesmärgid – Taust: unistus Euroopast, unistus elukvaliteedist – Tulemused – Tuleviku Tallinn – Kultuurisündmuste programm 2011 – Koostöö kultuuripealinn turuga – organisatsioon – organisatsiooni struktuur – eelarve – turundus ja kommunikatsioon – Tänuavaldused Tekst: Kaarel Tarand, Toimetaja: Signe Ora Puuduvad paberkaaned
“Linn, mis ei saa kunagi valmis”
Euroopa kultuuripealinna nimetusest on 20 aastaga saanud rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud tiitel. Seniste kultuuripealinnad kogemused on näidanud, et tiitel mõjutab kogu linna arengut, elavdab kultuurielu, toob linna investeeringuid ja turiste, suurendab tööhõivet ja rahvusvahelist tuntust. Kultuuripealinnaks kandideerimine tähendab Tallinna jaoks ainulaadset võimalust linna ulatuslikuks arendamiseks traditsioonilisi tegevus- ja koostööpiire ületades. Tallinna ja kogu Eesti jaoks on […]
